Mitmevõistlus (1)

Tallinna 21.Kool

MITMEVÕISTLUS

Enely Lüiste

11b

Tallinn 2008

Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku ala.
Mitmevõistlusi peetakse:
* Kümnevõistluses (mehed)
* Seitsmevõistluses (naised)
* Viievõistluses
Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses.
Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse.
Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat.
Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse pärast eelviimast ala liidrid ühte jooksu. Teised võistlejad võitakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad viimase ala.
Kui kahel või enamal sportlasel on pärast mitmevõistluse lõppu võrdne arv punkte, siis saab kõrgema koha see, kes enamal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest võistlejatest suurima punktisumma.

Kümnevõitlus

Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal:
esimene päev
* 100 m jooks
* kaugushüpe
* kuulitõuge
* kõrgushüpe
* 400 m jooks
teine päev
* 110 m tõkkejooks
* kettaheide
* teivashüpe
* odavise
* 1500 m jooks
Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane.
Ajalugu
Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20. sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabelid, et paremini võrrelda saavutusi kümnel alal. Üksikalade tulemusi hinnatakse mitmevõistluse punktitabeli alusel, lõppjärjestuse määrab kõigil aladel kogutud punktide summa. Neid tabeleid, mida on küll mitmel korral muudetud, kasutatakse praeguseni (praegune tabel kehtestati 1. aprillil 1985. aastal).
Esimene olümpiakümnevõistlus kestis ootamatult suure osalejate arvu (29) tõttu kolm päeva. Hiljem on kümnevõistlus läbi viidud kahe päevaga.
Kümnevõistlus oli esmakordselt kavas praegusel kujul Stockholmi olümpiamängudel 1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe , keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks).
Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses. Kümnevõistluse rahvusvahelised võistlusreeglid Viimati muudetud: 04.06.2006 Lisa kommentaar ja hinda Kommentaare pole
Kümnevõistlus koosneb kümnest alast, mis peetakse kahel, üksteisele järgneval päeval järgmises järjekorras:
Esimene päev - 100 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge, kõrgushüpe ja 400 m jooks; Teine päev - 110 m tõkkejooks, kettaheide, teivashüpe, odavise ja 1500 m jooks.
Juhul, kui vähegi võimalik, peab mitmevõistluse peakohtunik tagama igale osavõtjale vähemalt 30 minutilise pausi eelmise ala lõpu ja järgmise ala alguse vahel. Võimaluse korral tuleb jätta esimese päeva viimase ja teise päeva esimese ala vahele vähemalt 10-tunnine paus.
Võistlusjärjekord võidakse loosida enne iga ala algust. 100 ja 400 m jooksudes ning 110 m tõkkejooksudes paigutab võistlejad jooksudesse tehniline delegaat. Seejuures peab igas jooksus olema 5 või enam, kuid mitte mingil juhul vähem kui 3 võistlejat.
Mitmevõistluse viimasel alal paigutatakse peale eelviimast ala liidergruppi kuuluvad võistlejad ühte jooksu. Teised võistlejad võidakse paigutada (loosida) jooksudesse vastavalt sellele, millal nad lõpetavad eelviimase ala
Mitmevõistluse peakohtunikul on õigus vajaduse korral muuta mistahes jooksu koosseisu.
Mitmevõistluse üksikaladel rakendatakse IAAF -i võistlusmäärusi, välja arvatud järgmised erandid:
Kaugushüppes, kuulitõukes, kettaheites ja odaviskes antakse igale võistlejale kolm katset.
Igal jooksudistantsil arvestatakse tulemusi ainult ühe (käsi- või elektriaeg) ajavõtumeetodi alusel. Iga võistleja aeg tuleb fikseerida kolme kellaga või fotofinišiga. Rekordite püstitamisel arvestatakse elektriaega ka juhul, kui seda pole saadud kõigile võistlejatele.
Võistleja, kes ei alusta võistlemist mõnel mitmevõistluse alal (ei soorita antud alal ühtegi katset), loetakse mitmevõistluse katkestanuks ega saa osaleda järgmistel mitmevõistluse aladel ning talle ei määrata kohta võistluste koondprotokollis.
Võistleja, kes otsustab mitmevõistluse katkestada, peab sellest koheselt informeerima mitmevõistluse peakohtunikku.
Peale iga ala lõppu tuleb punktiseis (st antud ala tulemusele vastavad punktid IAAF-i ametliku punktitabeli alusel ning punktide summa peale kõiki senilõppenud alasid) teatavaks teha kõigile võistlejatele.
Mitmevõistluse võitja on suurima punktisumma kogunud võistleja. Võrdse punktisumma korral on võitjaks sportlane, kes suurimal arvul üksikaladel on saanud samale kohale konkureerivatest sportlastest suurema punktisumma. Eeltoodud näitaja võrdsuse korral on võitja see sportlane, kes mingil üksikalal on saanud konkurentidest suurema punktisumma. Eeltoodud meetodit kasutatakse ka kõigi teiste kohtade väljaselgitamiseks.
Seitsmevõistlus
Meeste seitsmevõistlus koosneb seitsmest alast, mis peetakse kahel üksteisele järgneval päeval kindlas järjekorras:
* Esimene päev: 60 m jooks, kaugushüpe, kuulitõuge ja kõrgushüpe;
* Teine päev: 60 m tõkkejooks, teivashüpe ja 1000 m jooks.
Seitsmevõistluses hakati võistlusi korraldama seitsmekümnendatel. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. aastal Itaalias Genovas. Esimene Euroopa meister oli prantslane Christian Plaziat. Maailmameistrivõistluste kavva võeti see ala 1995. aastal Barcelonas. Esimeseks maailmameistriks krooniti samuti Plaziat. Maailmarekord 6476 punkti on Dan O'Brieni nimel.
Viievõistlus
Kergejõustiku viievõistlus oli kergejõustiku võistlusala. Olümpiamängude ajaloos oli see esimest korda kavas 1912. aasta suveolümpiamängudel.
Viievõistlus koosnes kaugushüppest, odaviskest, 200 m jooksust, kettaheitest ja 1500 m jooksust.
Punkte arvestati kohapunktide järgi. Ühesuguste tulemuste korral jagati punkte võrdselt (näiteks kui teisele kohale vastava tulemuse saavutasid neli sportlast, said nad kõik 2 punkti). Kui võistleja katkestas, võeti temalt punktid ära ja toimus ümberarvestus. 26 võistlejast 12 pääses osalema neljandale alale kettaheitele. Kuus paremat (ja võrdsete punktide korral ka koha jagajad) lubati 1500 m distantsile.