Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu (0)

Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu
1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks
2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused)
EOK - Eesti Olümpiakomitee
3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.–15. aprillini
4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatši (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka- rooma maadlus, I keskkaal
6. Eestlaste esimese kuldmedali OMil võitis 1920. aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud.
Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide.
Kehalise treeningu alused
1. Optimaalse aeroobse treeningu pulsisageduse määramine
Tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 – 85 % maksimaalsest pulsisagedusest.
Karvoneni valem
Puhkepulss + (220 – vanus – puhkepulss) x K
K – algajad - 0,6
K – keskmine treenitus – 0,65
K – edasijõudnud - 0,7
http://sport.delfi.ee/news/spordimeditsiin/treening/arvuta-oma-optimaalne-treeningpulss.d?id=65401018
http://web.ametikool.ee/~heli.kakko/liikumine/?%C3%95ppematerjal:Treening_ja_tervis:Pulsisagedus_ja_koormus
2. Jõuvastupidavuse harjutused sooritatakse lisaraskusega 20–50%, korduste arv
seerias on 10–20, harjutuste arv 8–10, seeriate arv 3, puhkepausid 20–45 sek, korduste
koguarv ühes treeningus 300–600, harjutuste sooritamise tempo on kiire.
3. Vastupidavustreeningu ajal intensiivsuse määramine näitude järgi

• subjektiivsete tunnuste järgi
  
• hingamise järgi
  

- sügav ja rahulik hingamine koormuse ajal – koormus on optimaalne ehk aeroobses koormustsoonis.
- hingeldamine näitab, et koormus on juba anaeroobses tsoonis.
- sissehingamine läbi nina (väljahingamine suu kaudu) näitab, et koormuse intensiivsus on optimaalne
- kasutage „nelja sammu hingamist” – 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine.

• südame löögisageduse alusel
  

Treeningpulss = 180 – vanus

• vere laktaadisisalduse (piimhape) järgi.
  

4. Liikuvust ja painduvust on lihtne treenida, kui pingutad aeg-ajalt oma lihaseid sirutada nii pikalt kui võimalik, soovitatav on seda teha enne treeningut ja pärast treeningut lihaste lõdvestamise käigus. Esmalt aitab see vigastusi vältida ning teiseks taastada lihase painduvuse . Oluline on seejuures tunda, et lihas venib ning venitamise tunne peab olema meeldivalt talutav, mitte tegema liigselt haiget.
Venitusharjutused, lõdvestusharjutused ja painutusharjutused.
-üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks.
- abistavad harjutused, eesmärgiks liigeste maksimaalse liikuvuse arendamine
-spetsiaalarendavad harjutused, mis tagavad painduvuse maksimaalse arengu
Painduvusharjutused võivad olla:
-aktiivsed – võib sooritada vastupanuga ja ilma. Aktiivsed harjutused jaotatakse omakorda dünaamilisteks ( painutus toimub korduvate hooliigutustega) ja staatilisteks (hoidmised, mis nõuavad maksimaalset painduvust).
-passiivsed – venitatakse lihaseid ja kõõluseid keha raskuse või välise vastupanuga (hantel, partner , trenažöör)
-segaiseloomuga.
Võimlemine ja tants
1. Standardtantsud

• aeglane valss
  
• tango
  
• viini valss
  

Ladina-Ameerika tantsud

• rumba
  
• salsa
  
• tšatša, mambo
  

2. Aeroobika stiilid

• bodypump
  
• toning
  
• stepfit
  
• tantsulised: zumba , dance, brääsnik
  

3. Dünaamiline akrobaatika element

• ratas kõrvale
  
• salto
  
• tirelid
  

Staatiline aeroobika element

• sild
  
• kätelseis
  
• tiritamm
  

4. Jõuharjutused, keha piirkonna ohutu asend
Hoia keha sirge, varbad kergelt sissepoole, põlved võivad olla veidi kõverdatud, õlad pingevabad .
Treeningmetoodika
3. Peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks

• nõgestõbi - ebatavaline fenomen, mis tekib füüsilise aktiivsuse korral, on tingitud vegetatiivse närvisüsteemi reaktsioonist kehatemperatuuri tõusule.
  
• tavalisest suurem füüsiline koormus võib esile kutsuda üpoglükeemia - seisund, mille puhul veresuhkur langel alla normi
  
• võib tekkida vedelikupuudus
  
• ületreenimine
  
• diabeedikutel vaja erilist tähelepanu pöörata jalgadele - halb vereringe
  
• kõrge vererõhk (võimalik südamehaigus)
  
• implanteeritud südametegevuse stimulaator
  
• haiguse tunnused
  

4. Külmaravi kinnise vigastuse puhul
Kui just ei ole tegemist haava, verejooksu või luumurruga, on kõige tähtsam üritada hoida ära turse tekkimine, mida põhjustab kudedesisene verejooks . Mida kiiremini tegutseme, seda kiiremat paranemist voime loota .
Vigastatud piirkonda jahutatakse kuni 2-3 päeva jooksul, jahutamiseks kasutatakse külmakotti või jääkotti iga kolme tunni järel (hoitakse kuni 20min), hõõrumist jäätükkidega või massaazi külmakotiga (3-10min iga 2-3 tunni järel), külmaaerosooliga pihustamist või muid külmaravi mmeetodeid.
http://www.salutaris.ee/www?id=255
Korvpall
Reeglid
-Kaks viieliikmelist võistkonda üritavad koguda punkte, visates palli vastase korvi ja takistavad vastasvõistkonda korvi viskamist
- Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama
-Palli võib üksteisele sööta, igal mängijal on õigus visata korvile
- Korvpalli käsitsetakse kätega
-mänguaja lõpuks rohkem punkte visanud võistkond on mängu võitja

• Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith
  
• väljak 28 m pikk ja 15 m
  
• Mäng kestab 40 minutit, 4veerandit iga neist 10 minutit. Viigilise tulemuse puhul selgitatakse võitja lisaajaga 5 minutit. Lisaaegu mängitakse nii palju, kuni selgub võitja
  
• Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel
  

Vead

• Palliga ei tohi joosta (peale lubatud kahe sammu)
  
• jooks - kui mängija alustab palliga liikumist ilma põrgatuseta
  
• kahekordne - mängija põrgatab, võtab palli kahte kätte, aga ei sööda, vaid paneb palli uuesti põrkesse
  
• tagasimäng - kui ründav meeskond liigub keskjoonelt palliga tagasi oma väljaku poolele
  
• palli kandmine - õhku viskamine ja püüdmine
  

-3 sek. – korvi alune ala, kus ründava meeskonna mängija ei tohi olla kauem, kui 3 sek
-5 sekundi reegel tähendab, et lähedalt kaetud mängija peab söötma, viskama või põrgatama palli 5 sekundi jooksul.
-8 sekundi reegel: pall tuleb 8 sekundiga toimetada oma väljaku-poolelt üle keskjoone vastase poolele.
-24 sekundi reegel: alates sellest hetkest, kui võistkond on saanud palli, tuleb pealevise sooritada 24 sekundi jooksul. Kui peale-vise on sooritatud vahetult enne 24-sekundilise perioodi täitumist ja pall on sireeni kõlades õhus, siis korvi tabamise puhul korv loeb. Kui pall läheb mööda, kuid puudutab korvirõngast, siis jääb pall n-ö ellu ja mäng jätkub. 24 sekundi signaal ei peata mängu, selle peatab oma vilega kohtunik .