VANA-KREEKA - EUROOPA KULTUURI HÄLL? (6)

Vana-Kreeka kultuur

jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud näoga maise elu poole ja ei pakkunud peale surma midagi, peale kurva oleskelu Hadese riigis (vt õpik lk.127), lakkas 6.-5.saj.eKr rahuldamast osa rahvast. Tekkisid õpetused, mis rääkisid hinge surematusest ning taaskehastumisest. Müsteeriumide ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müsitilised (salapärased) rituaalid

Vana-Kreeka kultuur, skulptuur, maalikunst

Tuntuim on Pythagorase teoreem. Arstiteaduses oli oluline koht 5.-4. sajandil elanud arstil Hippokratesel, keda peetakse mahuka meditsiinialaseid teadmisi kokkuvõtva teose autoriks, milles on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv nn. Hippokratese vanne. Ajalookirjutuse algus seondub Herodotosega, kellele omistatakse ajaloo isa nimetus. Herodotose teos "Historia" keskendub peamiselt Kreeka-Pärsia sõdadele. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 5. sajandil e.Kr. kujunes filosoofiline suund sofistika. Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5

Kordamine: Vana-Kreeka

Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ateena demokraatia saavutas õitsengu 5.saj eKr. Esimeseks strateegiks sai Perikles. Kõik Ateena kodanikud muutusid poliitiliselt võrdseks, olenemata varanduslikust seisundist. Võim kuulus rahvakoosolekule. Koosoleku vaheaegadel juhtis 500-nõukogu ja ametnikud. Ametnikud pandi paika loodi teel, neile maksti palka. Päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Jaotusmaterjal 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Vihik, õpik lk. 106; 108.  kodanikud olid võrdsed ja võisid osaleda rahvakoosolekul  Ateenast sai suurim linnriik  Ateena kindlustati müüriga 7. Hellenite igapäevaelu. Õpik lk. 97-99 Hellenite igapäevaelu olenes sellest, millisesse ühiskonnakihti inimene kuulus 1.ARISTOKRAADID  põlde harisid orjad ja sõdalased  ei põlanud ära tulusaid kaubaretki

Kontrolltöö Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Aleksandria grammatikud. Kreeka tähestiku teke on legendaarse allika järgi seotud kuninga Kadmose initsiatiiviga. Kadmos oli võtnud kasutusele Kreekas ka foiniikia tähestiku. Kadmos oli Foiniikia müütilise kuninga Agenori poeg. Foiniikia tähestikus oli 22 tähte,see oli süllaabiline,mitte foneetiline kiri. Kreeklased tutvusid foiniiklaste alfabeediga kaubandussuhete kaudu. Seda teisendades ning märke lisades lõid nad lähtealuse kõigile Euroopa keelte tähestikele. Kirjandus: Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus ning mis on Euroopa vanim kirjandus. 1)Arhailine ajajärk (5 saj alguseni eKr) 2)Atika ajajärk(5-4 saj eKr) 3)Hellenismi ajajärk (4 saj lõpp-1 saj lõpp eKr) 4)Rooma ajajärk (1 saj lõpp eKr- 5-6 saj pKr) Arhailine ajajärk hõlmab varase kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule riigile ülemineku ajal. Oli kirjanduseelne (,,Homerose-eelne'')

Vana-Kreeka uurimustöö

18. 2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et

Vana-Kreeka kokkuvõte

Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia, 30

Milliseid sarnasusi on Kõrgeim riigivõimuorgan on rahvakoosolek. Sparta ja Ateena Mõlemas esines aristokraatia. riigikorralduses ? 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ametnike määramine ja tasustamine erinesid teistest linnriikidest: 1) Ametnikud pandi paika loosi teel (v.a strateegid) 2) Päritolu, riikus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 3) Ametnikele maksti palka, mis võimaldas ja vaestel poliitikaga tegeleda. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Vana - Kreeka Tänapäeva demokraatia a) Kodanikud ei saanud olla naised, a) Naised võivad olla kodanikud, b) orjapidamine lubatud, otsene b) orjapidamine ei ole lubatud, kaudne demokraatia. demokraatia. Ametnikele makstakse palka, kodanike kohustus on riigikaitses osaleda, häälteenamuse reegel, võim kuulub rahvale, maksude maksmine. 6

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja raua kasutusele