VANA-KREEKA - EUROOPA KULTUURI HÄLL? (6)

VANA-KREEKA - EUROOPA KULTUURI HÄLL?
Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid innukalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri.
Vana-Kreekas kujunes 5.saj eKr. välja ajaloo üleskirjutamine. Hakati otsima loomulikke põhjusi maailma kulgemisele. Tuntumad Kreeka ajaloolased olid Herodotos ja Thukydides. Ajaloo isaks peetakse Herodotost, kelle suurteos on „ Historia “, mis keskendub Kreeka-Pärsia sõdadele. Euroopasse jõudis ajaloo üleskirjutamine just Vana-Kreekast.
Suure eeskuju andis Vana-Kreeka Euroopale teatri valdkonnas. Teater kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, ning keskne osa selles oli kooril. Etendused toimusid päeval, vabas õhus ja spetsiaalselt selleks rajatud hobuseraua kujulises teatris-Theatronis. Teatri keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats – orkestra , kus esines koor. Näitlejad ja kooriliikmed olid ainult mehed, täites ka naiste osi. Trgöödiad olid tõsised ja tihti kurvad. Komöödiad olid lõbusa sisuga näidendid, mis ammutasid ainest igapäevasest poliitikaelust. Pilati ka kõige populaarsemaid poliitikuid, näiteks Periklest. Euroopa omandas suure osa Vana-Kreeka teatrist.
Sport oli varastest aegadest peale üks meelisharrastusi Vana-Kreekas. Sportlasi hinnati väga ja aristokraadid kandsid suurt hoolt oma füüsiliste võimete eest. Spordiväljakut nimetati kreekas gümnaasiumiks. Hiljem hakkasid gümnaasiumides õpetlased ka loenguid pidama ja õpetusi jagama . Kreekas korraldati ka palju spordivõistlusi, kus võisteldi alasti. Võistelda võisid ainult mehed. Kuulsaim võistlus Vana-Kreekas oli Olümpiamängud, mida peetakse tänapäevani.
Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Võistlused toimusid nii meeste kui poiste arvestuses. Kõige varasem võistlusala oli staadionijooks (u 192 m). Pikemad jooksudistantsid, maadlus , rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus ning hobukaarikute võidusõidud. Kreeklased leiutasid palju spordialasi mida tehakse tänapäevalgi Euroopas ja kogus maailmas.
Vana-Kreeka oli väga arenenud ka matemaatikas, meditsiinis, filosoofias, teaduses jm. Matemaatikale panid aluse Vana-Kreeka filosoofid Thales ja Pythagoras, kes leiutas ka Pythagorase teoreemi, mis on tänapäeva matemaatikas väga tähtis osa. Meditsiinis mõeldi välja Hippokratese vanne , mida kasutavad ka tänapäeval arstid Euroopas ja mujal maailmas. Filosoofid tõstatasid mitmeid küsimusi inimese olemuse ja vooruste kohta ja teaduses arenes jõudsalt astronoomia ja maailma tundmine .
Võib öelda, et Vana-Kreeka on oma suure kultuuriga aidanud areneda ka Euroopal, kes sel ajal polnud nii arenenud, kui lähis-ida ja Vana-Kreeka. Ilma Kreeka kultuuri kõrge arenguta, poleks ka Euroopa kultuur praegu nii arenenud, sest Idamaadega Euroopal nii suurt sidet, kui Vana-Kreekaga, polnud.