Vana –kreeka olümpiamängud (1)

Vana –kreeka olümpiamängud
 
Olümpiamängude ajaloost
Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1168 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest.
Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e. m. a. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a e. m. a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas – ühe sõnaga, kõikjalt kus elas kreeklasi. Mängude eesmärgiks oli ühendada kreeklasi ja näidata nende üleolekut teistest rahvastest.
Oma suurima õitsengu saavutasid olümpiamängud Kreeka-Pärsia sõdade ajajärgul, aastatel 500-440 e. m. a., mil nad väljendasid kreeklaste kõrget patriotismi. Kõige pidulikumad olid 476. aastal e. m. a. toimunud 76. mängud, kus autasustati Salamise merelahingu võidukat juhti Themistoklest.
Alates 5. sajandi keskpaigast e. m. a. hakkasid olümpiamängud