Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-kreeka kultuur (0)

1 Hindamata
Punktid
Avalikud pidustused
Spordivõistlused, lüürika ja teater
Gerda Rentel
10B klass
Spordivõistlused
Sport oli varastest aegadest
peale aristokraatide
meelisharrastusi.
Gümnastika oli kreeklaste
hariduses tähtsal kohal.
Võistlusi peeti igas
linnriigis,hiljem kerkisid
esile ülekreekalised
võistlused ja nende seas ka
olümpiamängud.
Olümpiamängud
Olümpiamänge peeti iga
nelja aasta tagant Zeusi
pühamus Olümpias
Lõuna-Kreekas.
Osalesid ainult hellenid ja
naistele oli pääs
olümpiamängudele
keelatud.
Olümpiamängud olid
pidustused peajumala
Zeusi auks.
Kõige varasem võistlusala
oli kiirjooks-
staadionijooks, peagi
lisandusid ka pikemad
jooksudistantsid, maadlus,
rusikavõistlus,
kombineeritud võistlus,
viievõitlus ja
hobukaarikutega
võidusõidud.
Lüürika
Luule ettekandmine ja võistulaulmine kuulusid paljude
pidustuste kavva.
Peamiselt kanti ette kangelaslaule, kuigi hiljem said
populaarseteks ka lühivormid.
Esitati tavaliselt flöödi või keelpilli saatel.
Enamik lüürilisi poeete olid aristokraadid.
Luules anti edasi oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi.
Väga armastatud olid spordivõistluste võitjate auks loodu
laulud, mida kandsid ette koorid.
Kuulsam Kreeka poeet oli
Solon, keda peeti lausa
üheks seitsmest targast.
V sajandil tegutses
koorilüürik Pindaros, kes
tavaliselt lõi laule võitjate
ülistamiseks.
Teater
Draamakunst sai alguse
veinijumal Dionysosele
pühendatud näidenditest.
Eristati kahte liiki
näidenditeemasid : tragöödiad ja
komöödiad.
Tragöödia oli tõsise ja üleva
sisuga, mille käigus leiti
erinevatele küsimustele
lahendusi.
Komöödiad olid lõbusa
sisuga näitemängud, kus
tihtipeale matkiti järgi
poliitikuid.( nt Periklest)
Tihti naerdi ka jumalate
üle, ilma et tulnuks karta
nende pahameelt ja
kättemaksu.
Aischylos oli kuulus
Ateena traagik, kes
kirjutas tragöödiasarja
,,Oresteia"
Teine tähtis tragöödia
suurkuju oli Sophokles,
kelle teoseks oli
,, Kuningas Oidipus"
Aristophanes oli aga
Kreeka komöödiakirjanik.
Dionüüsiad
Dionüüsid olid riiklikud , kindla
kava järgi korraldatud pidulikud
rituaalid.
Etendused toimusid päevavalgel
vabas õhus teatri keskmes
paikneval näiteplatsil orkestral.
(Megalopolise teater
Peloponnesose poolsaarel)
Nii komöödiate kui ka
tragöödiate eest jagati autoritele
auhindu.
Kasutatud kirjandus
Mait Kõiv "Inimene,ühiskond, kultuur" (lk 116-121)
www.wikipeedia.org (-olümpiamängud, antiikaja teater,
Dionüüsiad,komöödia, tragöödia)
Vasakule Paremale
Vana-kreeka kultuur #1 Vana-kreeka kultuur #2 Vana-kreeka kultuur #3 Vana-kreeka kultuur #4 Vana-kreeka kultuur #5 Vana-kreeka kultuur #6 Vana-kreeka kultuur #7 Vana-kreeka kultuur #8 Vana-kreeka kultuur #9 Vana-kreeka kultuur #10 Vana-kreeka kultuur #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerdarentel Õppematerjali autor
esitlus vana kreeka pidustustest.

Sarnased õppematerjalid

AVALIKUD PIDUSTUSED VANAS KREEKAS
2
rtf

AVALIKUD PIDUSTUSED VANAS KREEKAS

Avalikud pidustused Vanas Kreekas * Sport oli varastest aegadest peale üks aristokraatide meelisharrastusi ja spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Spordi juurde kuulusid lahutamatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides. --- Poeet Xenophanese (VI sajand eKr) SEISUKOHAD SPORDI KOHTA --- Pole õiglane eelistada jõudu suurepärasele tarkusele. Ei rusikavõitlusest, viievõistlusest, maadlusest ega jalgade kiirusest, mis meestele võitlustest võidu toob, parane riigi sisekord. Vähe tõuseb riigile tulu sellest, kui keegi Olümpias võidab. Ega kasva sellest ka linna jõukus. * Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid nii Kreekast kui ka selle kolooniatest. Osalesid aga ainult hellenid, mitte barbarid. Ka n

Ajalugu
Vana-Kreeka kultuur
5
doc

Vana-Kreeka kultuur

Vana-Kreeka kultuur 1. Mütoloogia Väga palju müüte jumalatest ja kangelastest. Kuulsamad kangelased Achilleus, Odysseus 2. Eeposed · ,,Ilias" ­jutustab Trooja sõja 10. Aastast, algab Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast ja lõpeb Trooja kangelase Hektori tapmisega. See on eelkõige lugu Achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest · ,,Odüsseia"- peakangelane Odysseus, kes pikkade eksirännakute järel sõjast koju jõudes leiab eest

Ajalugu
Vanaajakursuse arvestuse kordamisküsimused
5
doc

Vanaajakursuse arvestuse kordamisküsimused

Viljaka poolkuu piirkond-sellise nimetuse on põlluharimise sünnipiirkond saanud oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatusek solid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas. Kujunesid esimesed tsivlisatsioonid seal. 2. Egiptuse religioon ja kultuur Egiptuse religioon. Egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni kaudu. Preestrite ülesanne oli tähtsamate jumalate eest hoolitsemine ja religioossete tõekspidamiste täpsem sõnastamine. Eelkõige preesterkonna pilgu läbi tunneme Egiptuse maailmapilti ja religiooni. Austatud jumalate hulk oli neil tohutu, tähtsaks peeti jumalate austamist ja nende eest hoole kandmine rituaalselt, loodeti jumalate heasoovlikusele ja toetusele siis

Ajalugu
Vana-kreeka perioodid
10
rtf

Vana-kreeka perioodid

-allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr: -võeti üle kreeka kel ja komber

Ajalugu
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. Tume ajajärk(Homerose ajajärk) Kreeka langenud tsivilisatsioonieelsele 1100-800 a eKr tasemele. Rändamine Väike-Aasia läänerannikule. Relvade valmistamine rauast. Arhailine periood Kujunesid linnad ja ülemkiht. 800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet.

Ajalugu
Kordamine-Vana-Kreeka
16
docx

Kordamine: Vana-Kreeka

Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära. Ateena demokraatia saavutas õitsengu 5.saj eKr. Esimeseks strateegiks sai Perikles. Kõik Ateena kodanikud muutusid poliitiliselt võrdseks, olenemata varanduslikust seisundist. Võim kuulus rahvakoosolekule. Koosoleku vaheaegadel juhtis 500-nõukogu ja ametnikud. Ametnikud pandi paika loodi teel, neile maksti palka. Päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Jaotusmaterjal 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Vihik, õpik lk. 106; 108.  kodanikud olid võrdsed ja võisid osaleda rahvakoosolekul  Ateenast sai suurim linnriik  Ateena kindlustati müüriga 7. Hellenite igapäevaelu. Õpik lk. 97-99 Hellenite igapäevaelu olenes sellest, millisesse ühiskonnakihti inimene kuulus 1.ARISTOKRAADID  põlde harisid orjad ja sõdalased  ei põlanud ära tulusaid kaubaretki

Ajalugu
Vana-Kreeka kultuur-skulptuur-maalikunst
11
docx

Vana-Kreeka kultuur, skulptuur, maalikunst

Sisukord Lehekülg 1 Sisukord Lehekülg 2 Vana-Kreeka kultuur 11-8 saj e.m.a Lehekülg 3 Kultuur 8-5 saj e.m.a Lehekülg 4 Kunst-Ehitusmälestised Lehekülg 5 Kunst- Skulptuur, Maalikunst Lehekülg 6 Kunst- Hellenistlik kunst Lehekülg 7 Teater Lehekülg 8 Filosoofia, Teadus Lehekülg 9 Filosoofia, Teadus - Aristoteles Lehekülg 10 Sport- Olümpiamängud Lehekülg 11 Jumalad Lehekülg 12 Kasutatud kirjandus VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu.

Ajalugu
Vana - Kreeka
3
docx

Vana - Kreeka

lineaarkiri ­ kreeklaste välja arendatud kiri, hellen ­ kreeklaste nimetus, barbar ­ teised rahvad peale kreeklaste, polis ­ tüüpiline kreeka linnriik, alfabeet ­ kreeka tähestik, akropol ­ linnriigi keskus, agoraa ­ koosoleku- ja turuplats, aristrokraatia ­ paremate võim, valitsemis kord, sümpoosion ­ aristrokraatide ühised pidusöögid, patriarhaalne ­ ühiskonna vorm, kus naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid mõne mehe eest koste all, türannia ­ hirmu valitsus, monarhia ­ riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat ­ sparta kodanik, hopliit ­ raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik ­

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun