Kadripäev - Mardipäev (0)

KADRIPÄEV
 
KOMBED
 Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa.
 Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid ,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid. Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid .Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema.
Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pereliikmele kergelt 2-3sopsu,sõnades“tervist,tervist“ või 2terveks,terveks“.
Kadridel oli kaasas ka kadrititt (nukkvõi lihtsalt puuhalg) kellele nõuti kindaid,sokke ja hambaraha.Kadriisal oli kaasas“kadrihani“(õlgedest tehtud hanekuju),kelle ülesandeks oli kontrollida laste lugemisoskust või muidu neid kimbutada.
Mõnikord kandsid kadrid kaasas ka vokki ja  ketramine oli kadride etenduse tähtsaks osaks.
Kadrid tõid peresse karjaõnne ning palusid andideks villu ja linu.
Enne,kui kadrid sisse lastakse,peaksid nad määgima.Siis kutsutakse sandid sisse,lausudes: Kui ilus lammas tuli,ute,ute,tule sisse.
Kui kadrisandid tuppa astusid ,laulsid nad :
                                Laske sisse kadrisandid, kadri ,,
                                  Kadril küüned külmetavad, kadri ,
                                 Varbaotsad valutavad,kadri.
                                  Laske sisse kadrisandid,kadri
 Siis tuli laulda perenaisele:
                                  Tere õhtust, perenaine ,
                                  minu kõht on ette vaene.
                                   Palus natukene leiba,
                                  Ega see pole võlga.
 
Lõpuks tuli kodu õnnistada:
Kadri toob lauta lambaõnne,
                                  Keset lauta kitseõnne,
                                  Kadri toob põllule põrsaõnne
Kadrisandid toovad karjaõnne ja neile anti vanasti lõnga, kangast või perenaise vana seelik.Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu.
Kui juhtus aga,et sante sisse ei lastud ,toimisid kadrid nii nagu mardidki: tare ette tassiti puuvirn,seamold,ader või äke,sõidu-või põllutöövahendid tiriti hoone katusele,puuriida otsa või keerati kummulli.Traditsiooniline karistusviis oli ka korstna kinnitoppimine,loomade laudast väljalaskmine jms. Sealjuures sajatati lauluga.Näiteks selline sajatus:“Sead sulgu suregu, kanad kaevu munegu!“
Pärast kadrijooksmist koguneti kadriema-või isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi,kus lauldi,tantsiti,mängiti hilisööni,aga pidu võis kesta ka mitu päeva,Üheskoos söödi ka kogutud toidukraam ja jagati omavahel muud annid.
 
TOIT
 Hea lambaõnne hoidmiseks pidi kadripäeval tanguputru sööma ja õlut jooma.Jõukamad pered panid tangupudrule võid silma.Vaesemad sõid hapupiimaga.Kadripäeval söödi kama ja tehti kamapalle (vt.lõik 4.5).Keedeti verikäkki, herneid ,ube.Sel päeval pidi palju lambaliha sööma,et kadri lambakarja hoiaks ja kaitseks.
 
 VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED
 
Kui mart kapsib kasukaga,siis kadri ripsib riidega.
Kui mardipäeva ajal on pakane,siis kadripäeval on soe ilm.
 
Kadri kuseb.
Kadripäeval on igal aastal vesi lahti,läheb sulaks
LUULETUSED

• Kardi kipsib, Kardri kapsib
  

Kadri kaheharuline.
Kadri kallis neitsikene,
Kadri tulnud kaugeelta,
Üle soo ja üle raba

• Jälle lapsed ühes koos,
  kadrisanti jooksevad.
  Vilja õnne jagavad,
  laulavad ja tantsivad
  edu, õnne soovivad.
  
• kadrid siin,
  kadrid seal.
  kadrid uste taga käivad,
  lihtsalt udu meile näivad.
  Varuks on neil palju nalju,
  kotis komme juba palju.
  

MÄNGUD
Hea nägu,kuri nägu
Lapsed on ringis ja üks laps on ringi keskel.Keskelolija teeb kordamööda igale lapsele mõne näo ning ringisolija peab seda järele tegema.Kes hakkab naerma või tõrgub nägu tegemast,peab ühe korra ühel jalal ümber ringi keksima.
Lõngakera
Kadrilapsed moodustavad kätest kinni hoides rivi,mida juhib kadriema. Joostes või muusika taktis hakkavad nad lõngakera kokku kerima,liikudes kahanevat ringjoont mööda,nii,et kavataja jääb lõpuks ringi keskele .lapsed tihedalt ümber.Kui lapsed on kobaras koos,kükitavad kõik maha ja kadriema laotab kingitud riidekanga üle laste.
Kui muusika hakkab jälle mängima,laguneb lõngakera koost ,lapsed lähevad oma kohtadele.
Kivinõid
Lapsed jooksevad ringi.Liisu teel määratakse üks mängija kivinõiaks.Ta hakkab jooksjaid jälitama.See,keda ta puudutab,on ära nõiutud ja jääb kivikujuna seisma.Teda võib veel vaba olev kaasmängija käega puudutades nõidusest vabastada.Nii käib võitlus nõia ja mängijate vahel.Mäng lõpeb siis,kui kõik mängijad on kiviks muudetud.
Nööpide sorteerimine
Õpetaja valmistab ette umbes 20 suurt nööpi:neist pooled kahe auguga,pooled nelja auguga.Mängijad seovad kordamööda silmad kinni ja sorteerivad nööpe.Teatud aja peale tule laduda nööbid kahte hunnikusse,esimesse kahe,teise nelja auguga nööbid.Võitja on see,kes saab rohkem õigeid nööpe.
Herneste kukutamine
Mängija seisab tooli ees,kummardub üle selle seljatoe ja laseb tooli taga olevasse pudelisse üksteise järel 20 hernest .Võidab see,kellel neid sinna kõige rohkem kukub .
MEISTERDAMINE
Teeme kamakäkki
1,5 klaasi piima
pool klaasi hapukoort
200 grammi kamajahu
Suhkrut
Piim segada hapukoorega,lisada kamajahu,maitsestada suhkruga.Puistame pisut kamajahu taldrikule,rullime kas pikliku või ümmarguse palli-käki.Kamakäkkide kõrvale võib juua piima.
Kadriema lõngatitt
Materjal.Villane lõng,kääärid,nööbid silmadeks.
Töö käik: Keri umbes 30 keerdu villast lõnga ümber käelaba.Seejärel võta vihk käe pealt ning seo ülevaltpoolt,kaela piirkonas lõngajupiga kinni..Nüüd jaga lõng neljaks osaks ja seo umbes 1cm otstest kinni-nii saad kaks kätt ja jalga.Kui jätad jalad sidumata,saad lõngatüdrukule seeliku..
Loodusmaterjalidest talu
Korjame jalutuskäigul oksakesi,puukoort,kuuse-ja männikäbisid,sammalt,kivikesi.
Ehitame kogutud materjalist taluõue koos majade( elumaja ,ait, laut , saun ),kaevu,põldude, koduloomade ja inimestega.Fantaasiamäng.
Selle päeva puhul võiksid lapsed end riietada valgesse, teha maske, laulda kadrilaule, värvida teemalisi pilte, ise joonistada, arutada läbi, milline näeb välja üks õige kadrisant.
MARDIPÄEV
 
 KOMBED
Mardipäev oli põhiliselt meeste püha ja seotud põllundusega. Selleks ajaks pidid olulised välitööd -nagu rehetöö,linaropsimine,viljatuulamine,kapsaste hapendamine – olema lõpetatud või lõpetamisel.Nüüd võeti käsile talvised tubased tegemised.Naistel algasid ühised tööõhtud(neljapäeva-ja laupäevaõhtutel),olulisel kohal oli siis ketramine.Keelatud oli ketrustöö mardipäeval.Kui keelust kinni ei peetud,võis lambaõnn kaduda.Mehed siirdusid mardipäevast raie-ja veotöödele.
Mardipäeva eelõhtul, 9.novembril,käisid maskeeritud külanoored ehk mardisandid perest perre .Nende juhtijaks oli mardiisa.Mardiisal oli seljas pahupidi pööratud kasukas ja tavaliselt ka pill ühes. Mardiemal suur ruuduline rätik peas ja kasetohust mask ees.Ühel santidest oli ka suur kott kaelas,millesse koguti ande.Martidel olid seljas mustad ja karvased riided või olid maskeeritud loomadeks (hobuseks, karuks ,sokuks). Mardid pidid tooma viljaõnne ja halva eemale peletama.Mardid määrisid ka nägu tahmaseks,toppisid takku ja sammalt juustesse.
Enne sisenemist palusid mardid selleks luba,kurtes,et käed,jalad külmetavad.
 
                                     Laske mardid tuppa tulla!
                                      Mardi küüned külmetavad,
                                     Mardi varbad valutavad!
 
Tuppa tulles mardid laulsid ja tervitasid kõiki viisakalt.Tantsu saatis selline laulukild:
„Mart ei tantsi muidu,mart see tantsib maksu eest,ühe tüki maugu eest,tüki lambaliha eest..“
 Mardilaulud
Tuppa visati herneid või viljateri ja öeldi:
 
                                     Viskan sisse viljaõnne,
                                       Kannan sisse karjaõnne,
                                       Saagu sul sead siledad,
                                      Saagu sul lambad ladusad!
                                      Saagu sul tütrel tuhat kosja ,
                                      Sada saani seisku sanna takah,
                                      Tuhat saani tare takah.
 
Noortele sooviti head peiu-ja pruudiõnne.
Mardid kogusid pererahvalt ande. Pererahvas andis martidele lambaliha või sealiha ,pool seapead,seajalgu, herneid või ube,õunu ja juurvilju,verikäkki..
Ära minnes tänasid mardid pererahvast:
 
                                         Aitäh pereisale,
                                         Aitäh pereemale,
                                         Aitäh mardid tänavad.
 
Mida suurem kamp mardijooksjaid,seda rohkem arvati peresse lapsi sündivat,seda rikkalikum pidi olema põllusaak ja suurem karjaõnn.
 Juhul,kui mardisandid ukse taha jäeti, soovisid nad pererahvale nälga ja karjale kadu,tõbesid ja muud ebaõnne.Siis ähvardasid sandid:“Saagu sul kari kaduma ja sead surema ja linad ligunegu liue külge!“
Tembutati ka õues: vanker ,regi või mõni põllutööriist pandi ukse taha või tiriti hoone katusele,puuriit lükati ümber või laoti puud ukse taha,et seest välja ei pääseks.
Sanditamine lõpetati peoga või mardipulmadega,kus keskseks oli mardinoorik ja tema peigmees .Pidu peet kas viimaseks käidud talus või külakõrtsis.Seal söödi ära kõik kostiks saadud toiduained ja jagati muud annid.Maha võeti ka maskid .Mõnikord peeti selliseid pulmi mitu päeva.
                           
 
TOIT
 
Mardipäevaks tapeti mõni loom,küpsetati vorsti või verekäkki,pruuliti õlut ja küpsetati karaskit,et jätkuks oma perel süüa ja ka martidele anda. Mardipäeval söödi ka sepikut ka kartuleid ja muud talutoitu.
Vanaks mardipäevatoiduks on ka seapea keedetud naeriste või kaalikatega.
Laual olid ka kali ,õlu,mesi ja õunad.
 
 VANASÕNAD JA RAHVALIKUD ÜTLEMISED
 
Mart ja Mihkel on vennad ja Kadri nende õde.
Mardi-, mihkli -ja kadripäev on ühel aastal alati ühel ja samal nädalapäeval.
 
Kui mardipäeval on udu,siis jõuludeks hanged .
 
Mart ripsib riidega,kadri kapsib kasukaga.
Ilmad on nüüd juba muutlikud ja külmad.
 
 
Kui mardipäeval kuu selgest taevast maha vaatab,tuleb soe talv ja kuiv suvi.
 
 
Mardipäeva lumi toob hea vilja-aasta ja palju õunu.
 
 
Mardipäeval ei tohi kedrata,muidu jäävad lambad pimedaks.tuleb,et maa müdiseb:maa külmetand.
 
Kui mardid on mustad,siis jõulud valged-lumi maas ,ja kui mardid on valged,siis jõulud mustad.
 MÄNGUD
 
Harakahüppamine
 Mängijad hüppavad kükkis haraka moodi (jalad veidi harkis).Kes kauem või kaugemale hüppab,on võitja.
 
 
  Konnade võidujooks ( Martna ,1938)
 Lapsed kükitavad kahes reas,näod vastamisi .Hüpatakse kükakil vastasreani,pööratakse ümber ja hüpatakse oma kohale tagasi.Esimesena tagasijõudnud rida on võitja.
Võitjale plaksutatakse .
 
 
Kaelkirjak ( Setu 1940)
 Mängivad 2 last.Esimene hoiab käes pikka tokki,mille otsas on saabas ,teine on kummargil ja hoiab esimesest poisist vöökohast kinni. Nendest on üle laotatud
 
 
Kes õigesti ütleb,saab endale  (Saarde 1938)
 Mardiemal on väike kivi peos.Lapsed mõistatavad,kummas käes kivi on,kes ära arvab ,
saab kiita.
 
 
Tõrremäng
 Mängijad seisavad ringis,hoiavad üksteisel kätest ja alustavad liikumist.Üks väljaspool ringi olev mängija katsub trügida „ Tõrre“ sisse.Teda takistatakse.Kes tõrrelaudadest“
trügija endast paremalt sisse laseb,peab hakkama uueks trügijaks.
 
 
Teeme kakku
 Patsi,patsi kakku,
Veere ,veere kakku,
Sili sealihaga,
Kasta kanamunaga,
Viska kopsti!ahju,s
Söö ära nämm,nämm!
Lapsed istuvad laulukest lauldes ringis koos õpetajaga ning vastavalt sõnadele:
 
Veere- ringikujulised liigutused peopesadega
Sili ja kasta- paita ja kasta kujuteldavat kakukest
Viska – viska kakuke kahe käega ahju
Võta – võta kujuteldav kakuke ahjust välja
Söö ära – pista suhu ja patsuta kõhtu
 
 
Teeme,teeme
 Teeme,teeme,mis me teeme?Teeme tainarullikese.
Saame,saame,mis me saame?Saame saiapullikese.
Rosinad ssin ja rosinad seal,pähklid siin ja pähklid seal.
Teeme võõba ka peale pzz…..Oi,kui magus!Näm-näm-näm1
Istume ringis,lööme käega patsu,rullime kujuteldava tainarulliga, paneme sõrmekestega rosinad saiale ja silume võõba peale.Sööme saia supsti!suhu ja silume kõhtu.
                                             1. MARDILAUL
                                        Eesti rahvaviisi järgi R.Päts
 
                          1.Tere,tere,eidekene,tere,talutaadikene!
                          2.Mardid tulnud kaugeelta,kaugelt altmaa rabadelta!
                          3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad!
                          4.Peretütar peenikene,talutütar tallekene!
                          5.Lase mardid tuppa tulla,kutsu mardid kamberisse!
                          6.Mardid tantsvad tuljakuda,mardid kargvad kaerajaani!
 
                                             2. MARDILAUL
                                         Eesti rahvalaul
                          1.Tere,tere,eidekene,teiseks tere,taadikene,
                             tere,taadikene.
                          2.Laske mardid sisse tulla,mardid tulnud kaugeelta,
                            tulnud kaugeelta.
                          3.Mardi küüned külmetavad,mardi varbad valutavad,
                           varbad valutavad.
                          4.Mart toob meile lehmaõnne,kannab kotta karjaõnne,
                             kotta karjaõnne.
Mardipäeval võiksid lapsed riietada end tumedasse tooni ning laulda samuti mardilaule, teha maske jne.
 
Autor: Margit Mõik, KELA 1