Geotehnoloogia aruanne (0)

Tallinna Tehnikaülikool
Mäeinstituut

Geotehnoloogia välitööd

Jaana Aunapuu, 164311
Geotehnoloogia õppepraktika, YAEB 11

Juhendaja : Heidi Soosalu
Tallinn
November 2016

Sisukord

Geotehnoloogia välitööd 1
Sisukord 2
2
1.Sissejuhatus 3
3
3.Välipraktikumid 3
3.1 Praktikum : Liivamassi maht nõlvade vahel 3
3.2 praktikum: Rahnu hindamine 5
3.3 praktikum: Astang 10
3.4 Praktikum: KUMU 13
3.5 Praktikum: Rocca al Mare rannaastang 16
4.1 Suunaliste geoloogiliste nähtuste esitus roosidiagrammi abil 19
4.2 Eesti maavarade teesid 21
4.3 Reostuse levik ja isojooned. 21
4.4 GIS-päev 23
5. Kokkuvõte ja järeldused 24
Viited 25
Sisukord 2
1.Sissejuhatus 3
2.Töö eesmärk 3
3.Välipraktikumid 3
3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel 3
3.2 praktikum: Rahnu hindamine 5
3.3 praktikum: Astang 8
3.4 Praktikum: KUMU 11
3.5 Praktikum: Rocca al Mare rannaastang 14
4.Tunniülesanded 17
4.1 Suunaliste geoloogiliste nähtuste esitus roosidiagrammi abil 17
4.2 Eesti maavarade teesid 19
4.3 Reostuse levik ja isojooned. 19
4.4 GIS-päev 20
5. Kokkuvõte ja järeldused 22
Viited 22

1.Sissejuhatus

Antud töös annan ülevaate geotehnoloogia välitöödest ja ka teistest tunniülesannetest. Vaatluse all on 5 praktikumi , mis kõik toimusid Tallinnas: kaks neist TTÜ ligidal, Rocca al Mare rannas , Astangul ja KUMUS( kus mina kahjuks ei osalenud, kuid annan ülevaate teiste andmetest.
2.Töö eesmärk
Teostatud praktiliste tööde eesmärgiks oli õppida töötama meeskonnas ja hindama erinevaid paljandi kihte silma järgi ning õppida kasutama erinevaid mõõtevahendeid.
Antud aruande ülesanne on luua ülevaade välipraktikumidest ja tunniharjutustest.

3.Välipraktikumid

3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel

14. september käisime geotehnoloogia tunnis tegemas mõõtmisi TTÜ ligidal asuvas liivamaardlas. Algul TTÜ ümbruses mõõtsime kahe punkti koordinaadid ja kõrguse merepinnast(kanalisatsioonikaev ning post) ja alles siis suundusime liivamaardla juurde. Ülesanne oli keeruline, sest nõlv oli ebaühtlase ja korrapäratu kujuga. Kõigepealt hindasime olukorda silma järgi, siis umbkaudselt ning pärast inseneri meetodil.
Oletasime, et nõlvade vaheline kaugus on pikuti 65 m (idast läände), kuid eksisime 5,5 meetriga. Ja teistpidi arvasime olevat 40 m (põhjast lõuna), kuid seegi oli tegelikult 5 meetrit pikem. See näitab, kui ekslik inimese silm olla võib. Samuti mõõtsime seda sammudena. Samme Idast-läände oli 108 ning lõunast-põhja 32 sammu. Ühe sammu pikkus oli 52 cm.
Eksisime kõvasti ka nõlvakalde mõõtmisega silma järgi. Arvasime, et nõlv on kaldu umbes lääne-ida pool 30 kraadi ja põhja-lõuna pool 45 kraadi, kuid tegelikult lääne-idapool oli nõlvakaldeks vaid 16,5 kraadi ning põhja-lõunapool ca 25,4. Nõlv tundus väga järsk ja seetõttu eeldasime, et kalle on suur.
Samuti mõõtsime ka nõlva kõrgusi erinevates kohtades. Algul arvasime, et nõlva kõrguseks on 4 meetrit. Tulemus oli täiesti üllatav. Saime teada, et põhja-lõunapoole kõrguseks on 8 m, mis tundus ka loogiline, kuid lääne- idapoolel tuli keskmiseks tulemuseks 15,3 m. Praegugi tundub see tulemus kuidagi ebareaalne ning arvan, et peaksime kordusmõõtmise läbi viima.
Mahuks saime: 37276,875 kuupmeetrit . Kindlasti ei saa väita, et tegemist on õige ruumalaga, sest väga keeruline oli mõõta nii korrapäratu kujuga maardlaala.
Tabel 1. Andmed Exceli tabelis. Tabelis on märgitud kaugus, nõlvakalle ja kõrgus ja nende abil leitud maht
Joonis 1. Siimuga mõõtmisi tegemas. Autor: Brigitta Uibo .

3.2 praktikum: Rahnu hindamine

21.septembril, käisime geotehnoloogia tunniraames TTÜ lähedal rahne mõõtmas. Minu tiimis olid Sandra, Annika ja mina. Tol päeval oli õues 13 kraadi sooja ning päikesepaisteline, kuid ilm oli tuuline . Meie eesmärgiks oli hinnata kivimi pinnatugevust, saada andmeid, praktiseerida andmete kogumist ja meeskonnatööd. Mõõtevahenditeks olid Schmidti haamer , GPS, mõõdulint , telefon pildistamiseks, pliiats, mäekompass kaldenurga mõõtmiseks ja kaustik.
Joonis 2. Kivi graafiline joonis. Joonisel on märgitud kivi kirjeldus, nominaalmõõde ja andmed kivimi mõõtmed, samuti on märgitud põhja suund.
Joonis 3. Tüdrukud mõõdavad rahnu.
Tabel 2. Schmidti haamriga mõõdetud tulemused.
Kivimi kuju hindamine
L=1,57
B=1,03
H=0,71
3*1.03=3,09>L
3*0,71= 2,13 > B
Sellest saab järeldada, et kivi on tahukas ja pikergune, sest tema kujutegur jääb 1,7…5,2 vahele ja eripind on 4,5…6,8 vahel.
T=1,57 / (1,03 * 0,71) ^ 0,5= 1,83
33 rõhtsiht 200 nurk auguga
14 180 joon üle kivi
58 330 järsk sein
27 270 joon risti
Mõõtmistulemused on saadud mäekompassiga mõõtes, kasutades parema käe reeglit.
Kivimi maht: Umbkaudne 1,148141 m^3. kui mitte arvestada kivi ebakorrapärasust ja käsitleda kivi kui risttahukat.
Kahjuks pean tõdema, et ülesanne oli keeruline ning me ei suutnud tuvastada kivi päritolu mistõttu ei tea selle tihedust. Eks tegu on mingisuguse rändrahnuga, mis saadab tervitusi Soomest.
Minu arvates oli ülesanne huvitav, kuid samas keeruline. Raske on silma järgi hinnata kui mõõtmeid kui ka tüüpi. Kõige huvitavam oli siiski määrata kivi kõvadust. Jõudsin ka järeldusele, et kivimi kõvadus on väiksem pragude ja mõrade kohal.

3.3 praktikum: Astang

05.10, käisime Õismäe aastangul vaatamas paljandit. Meie eesmärgiks oli õppida koostama geoloogilist väljalõiget, saada andmeid, praktiseerida andemete kogumist ja meeskonnatööd. Välitöö viisid läbi 3.kursuse õpilased ja osad magistrandid. Ilm oli külm ja tuline, seetõttu tuli mitu kihti riideid selga panna. Õues oli 9 kraadi. Minu rühmas olid Brigitta, Oliver, Siim ja mina.
Esimeseks ülesandeks oli vaja valida paljandil( tunnel ) koht väljalõike koostamiseks ning märkida GPS koordinaadid ning koostada plaan (joonis 4). Seal me võtsime paljandist viis punkt(kõrgus, kaugus ja nurk). Kasutatavad mõõtevahendid olid GPS, laserkaugus- ja nurgamõõtja, mõõdulint, foto ja videoaparaat, pliiats. Kuna keelatud oli viibida ohtliku nõlva all, siis pidime mõõtmisi teostama distantsilt.
Teiseks ülesandeks oli vaja määrata kivimeid nende välitunnuste järgi.
Abivahenditeks olid: Lahjendatud soolhape . Meil oli 2 kivi lubjakivi ja dolokivi . Lubjakivi peal hakkas soolhape vahutama. Dolokivil ei kihisenud soolhape. Sellest saab järeldada, et dolokivi on palju kõvem, kui lubjakivi. Peale seda katset hindasime ka silma järgi erinevaid kihte. Lubjakivi kiht oli paks ja näis väga kihiline. Seal oli erinevat värvi lupja. Rohekat, pruunikat kui ka hallikat. See kõik sõltub kivimi keemilisest koostisest. Kolmandaks ülesandeks oli visandada objekti skeem (joonis 5). Tüüpilisemad elemendid on astang, lagi, põhi, serv, puistang, kraav , veekogu, tranšee, strekk, šaht, šurf, tee, ramp . Mõõtsime elemendi profiili, e pinda. Tüüpilisemad parameetrid olid nõlvapikkus, kaldenurk, sügavus, kõrgus, materjalikirjeldus.
Joonis 4. Joonis tunnelist.
Joonis 5. Skeem astangust.
Joonis 6. Siim tunnelis laserkaugusmõõtjaga mõõtmisi tegemas.
Joonis 7. Brigitta ja Siim mõõtmisi tegemas.

3.4 Praktikum: KUMU

Antud praktikumis mina ei osalenud. Minu kursusekaaslased käisid 11.oktoobril 2016 Geotehnoloogia praktikumil Lasnamäel, KUMU taga ning Lasnamäe kanali ääres olevat paekivimurdu hindamas ja vaatamas. Grupis , kelle andmeid mina kasutan, olid Aleks, Kristjan , Brigitta ja Annika. Nende sõnul oli tol päeval õues jäiselt külm ja tuuline.
Keeruline oli leida neil meelepärast kohta, kus paemurdu mõõta, sest see oli meeletult kõrge. Nende ülesandeks oli mõõta kihtide paksust ja hindama paekivi sees olevaid mõrasid. Brigitta arvates lõhed on nii inim-, kui ka loodustekkelisi. Inimtekkelised on kindlasti tekkinud vibratsiooni tagajärjel, mis tekivad suurest liiklusest Lasnamäe kanalis . Samuti ka ehitusjärgsed murenemised. Ta usub paljudel pragudel olid peale tekkinud ka kristallid , mis annavad aimu , et tegu on loodustekkelise murenemisega.(1)
Tabel 3. Andmed tabelis. Punasega on märgitud keskmine tulemus. Autor Brigitta.
Kristjan
Aleks
Brigitta
Annika
340
300
300
294
10
280
320
298
23
345
70
194
68
305
30
288
300
320
50
6
60
20
350
60
60
20
60
280
305
310
50
270
280
15
305
32
160,6666667
191,5
153,5
191,3333333
174,25
Joonis 8. Kristjan paekivi lõhesid mõõtmas. Autor: Brigitta Uibo
Seejärel analüüsisid ja mõõtsid erinevate kihtide kaupa ühte enda väljavalitud ala paekivimurrakul. Allpool on sellest ka illustreeriv pilt, mille autoriks on Brigitta Uibo.
Kihid olid kergesti eristatavad, sest neid eraldas konkreetne joon/ lõhe (joonis 9). Samuti erinesid mõned kihid üksteisest ka värvuse poolest. Sein oli 205cm kõrge. Nad valisid piisavalt madala koha, et oleks seda võimalik mugavalt mõõta ja tulemused oleksid võimalikult täpsed.
Joonis 9. Siin on kirjeldatud väga illustratiivselt paeseina kihtide jagunemist ning nende mõõte. Autor: Brigitta Uibo.
Teine ülesanne oli neil Lasnamäel asuvas Pae parkis , mis oli kunagi karjäär, kuid nüüd on hea näide, kui looduskaunilt on võimalik karjääri sulgeda.
Tegu on loogelise kujuga avausega maas , millest on tehtud nüüdseks tehtud väga kena veekogu. Atraktiivsuse mõttes asub veekogus ka purskkaev , praktilisuse mõttes ületab seda ka ilus ning efektne jalakäijate sild. (1)
Joonis 10. Paepargi tiik ning jalakäijate sild.

3.5 Praktikum: Rocca al Mare rannaastang

19.10.2016 käisime Rocca al Mare rannas astangut vaatamas. Asukohaks oli mere rand ja rannaastang Rocca al Mare kaubanduskesksuse lähedal ( umbes 59,4307kraadi N ja 24,6527kraadi E. Minu grupis olid Annika, Brigitta, Sandra ja mina. Kasutatavad mõõtevahendid olid GPS. Fotoaparaat , videokaamera, mõõdulindid. Kaldenurgamõõtja. Vasar , kilekotid, laserkaugusmõõtja , kaitseklaasid, joonis Põhja-Eesti klindi tüüp ja koondläbilõikest.
Kõigepealt uurisime astangut. Kirjeldasime selle erinevaid kihte ja üritasime aru saada, milliste kivimitüüpidega on tegu. Astang oli eristatav erinevat värvi liivakivi järgi. Kiht oli kergesti murenev, oranžikas kiht oli pudenev. Hallikas, mis nägi välja nagu savi ei murenenud nii kergesti. Astangu ees oli ka maas palju graniiti ja liivakivi. Kvartsliivakivi oli keskel hele, üleval oli tegu detriidiga, astangul ka veidi savi kvartsliivakivi vahekihtide all. Ordaviitsiumikivimeid ei leidunud.
Joonis 11. Astangust graafiline kujutis.
Me jõudsime järeldusele, et vesi, tuul( erosioon ), tormid , taimestik , samuti ka päike uuristab seda. Oleme kindlad, et aastaid tagasi oli see merele palju ligemal. Eraldi peab ka mainima, et veetase oli tavapärasest palju madalam kui normaal , sellele vihjasid vetikad rannaliival.(joonis 11)
Arvatavasti astang kahaneb veel, ülemised kihid kukkuvad alla ja vesi ning tuul uuristavad alumist kihti. Samuti kuivatab päike astangut, mis aitab kaasa erosioonile. Ka taimestik kukub alla. Võib-olla juurestik mingil moel hoiab kinni kivimeid, aga seda näitab aeg.
Teiseks ülesandeks oli vaja võtta proove erinevatest kivimitükkidest rannast. Meie rühm tegi 3 katset.
Märkisime ülesse ka GPS-ga asukoha. ( 59,4317N, 24, 6520 E). Kivimi purustamiseks kasutasime vasarat.
Proov number 1. Selle võttis Brigitta. 19.10.2016 kell 15:30.
Materjal: graniit
Tegelikult on tegu gneissiga Rocca al Mare kooli juures liivakivi paljandilt
kõrgus 3m
Kivi pole pärit paljandilt, rändkivi
Proov number 2. Annika- Elisabet Roost.
tegu oli liivakiviga, proov oli tehtud kell 15:35
Proov number 3. Sandra.
Graniit , mustad, punased laigud kivimil.
Joonis 12. Brigitta tähehetk
Siit leiate ka ühe vahva video. https://vimeo.com/192675257 Parool: Kivimurdja
4.Tunniülesanded

4.1 Suunaliste geoloogiliste nähtuste esitus roosidiagrammi abil

Antud ülesandes oli antud 2 eraldi ülesannet. Esimese ülesande eesmärgiks oli koostada roosidiagramm Soome idaosas asetsevates järvedest. Teiseses ülesandes oli vaja teha Lasnamäel mõõdetud paljandi lõhede rõhtsihti suundadele roosidiagramm ja vastavad järeldused. Kaardi peal olid märgitud Ida-Soome järved . Minu ülesandeks oli määrata nende suundi põhja suhtes ja selle põhjal kujundada roosidiagramm(joonis 13) Kaardi pealt oli selgelt näha, et soome järved olid piklikud ja kaldus kagu suunas. Keskmiselt oli Ida-Soome järved kaldus 62° põhja poole. Sellest saab järeldada, et kõik Ida-Soome järved on tõesti kaldu kagu suunas. Põhjusi, et miks antud järved on kagu suunas kaldu, on kindlasti mitu, aga mina arvan, et mandrijää on need tekitanud. Järved paiknevad väga kaootiliselt, sellest saab järeldada, et mandri jää paksus oli väga ebaühtlane. Kindlasti sõltus palju ka mandrijää liikumiskiirusest. Uurisin ka veidi internetist antud teema kohta ning tuleb välja ega ma oma arvamusega väga mööda ei pannudki. Finiglatsiaalis (Soomes) kujunesid pikad radiaalsed kulutusnõud, kus praegu on sageli järved ja sood ning arvukad pikioosid. Esineb ka suuri otsamoreene ja glatsiofluviaalsed deltasid, nt Salpausselkä moodustised.(2)
Teiseks ülesandeks oli teha Lasnamäel mõõdetud paljandi lõhede rõhtsihti suundadele roosidiagramm (joonis 14) ja vastavad järeldused. Minu jaoks oli see ülesanne veidi keeruline, sest kahjuks mul polnud neid rõhtsihte ise võimalik mõõta. Enda roosidiagrammil kasutasin Annikalt saadud Andmeid. Kahjuks järeldusi ma ei oska teha selle kohta, miks need rõhtsihid sellises suunas on. Tean vaid teiste sõnul olid paljandis lõhed.
joonis 13. Roosidiagramm Soome järvede kohta.
Joonis 14. Roosidiagrammil on märgitud Lasnamäel mõõdetud rõhtsihid.

4.2 Eesti maavarade teesid

Graniit
Aunapuu, Jaana .
TTÜ Mäeinstituut
Üldiselt on graniidid tähnilised. Kivimis on domineerivad heledad mineraalid ja see on loonud heledatoonilise üldmulje. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati on leitud teda laialdaselt maakoores. Eestis maapinnal graniiti ei paljandu . Varasemates ehitistes ja graniitkillustiku tegemiseks on Eestis kasutatud rändkive.
Graniit on olnud väärtuslik vabaõhuskulptuuri materjal ja ehitustöödel ilmastikukindel. Seda saab hästi tahuda ja poleerida, kuid suure kvartsisisalduse tõttu pole olnud see kergesti raiutav. Graniiti on olnud võimalik murda kuni 30 m³ plokkidena. Maardu ja Neeme vahel on leitud graniitne intrusioon, kus graniidikiht on 65 meetri paksune ning jääb 165–225 meetri sügavusele.

4.3 Reostuse levik ja isojooned.

Antud ülesande eesmärgiks oli isojoonte kaardi koostamine, reostuse leviku arvutamine ning selle hindamine.
Töölehel oli mulle ette antud kaart, kus oli juhtunud liiklusõnnetus. Kütuse veok oli libedal teel välja sõitnud ja selle tagajärjel voolas 1000 liitrit naftat välja paagist ning see oli imbunud pinnasesse. Ma olin nõnda-öelda spetsialist, kelle ülesandeks oli hinnata naftalekke mõju veerežiimile.
Minu hinnangul reostus jõuab küll allikani, kuid tema mõju veerežiimile on minimaalne. See on väga pisikene protsent, kui üritasin välja arvutada reostuse mõju allikani, siis juba 100 m kohta oli see arv 0,00095. Seetõttu otsustasin mitte rohkem arvutada edasi, sest see oli minu jaoks juba piisav tõendusmaterjal võimalikust väiksest reostuse mõjust veerežiimile. Minu arvutused olid umbkaudsed. Kasutasin ümmardatud tulemusi. Minu andmetel on allikani umbes 4 km. (joonis 15)Tuleb välja, et reostuse jõudmiseni allikani võtab aega päris kaua, sest reostus liivas liigub vaid 10m/ööpäevas. Kuna vahemaa on 4km ehk 4000m, siis minu andmetel allikani jõudmiseks kulub reostusel 400 päeva. Sellest saab veel ka järeldada, et vedelik liigub liivas vägagi aeglaselt. Ja kui naftareostus üks kord üleüldse järveni jõuab, siis on selle mõju minimaalne. Kahjuks ei osanud arvutada seda mingit moodi välja. Lugesin reostuse kohta ka ühelt veebilehelt, kust oli kirjutatud, kuidas reostus levib liivas, vees jne. Seal oli kirjutatud, et reostus tegelikult levib väga aeglaselt, selleks võib kuluda aastaid, isegi kümneid aastaid, kui reostuse kunagi meie põhjavette jõuab. (3)
joonis 15. Reostuse teekond allikani.

4.4 GIS-päev

Käisin 16. novembril. 2016 GIS-päeval, mis toimus Eesti rahvusraamatukogus. Mina külastasin üritust hommiku poole. Mulle väga meeldis avakõne, mille esitas Henrik Roonemaa. See mees oli tõesti väga hea esineja . Ta kõne oli väga tabav ja hästi läbimõeldud. Ma läksin just hommikul sinna, et aimu saada, mis on CloudCities: 3d mudelite majutamine ja jagamine veebis , kuid kahjuks pidin selles pettuma. Ma ei saanud mitte midagi tarka teada. Suureks miinuseks oli juba see, et esineja rääkis sellest kõigest Skype ’i teel: halb helikvaliteet ja palju muud “põnevat“ toimus tema ümber, mis tegelikult röövis minu tähelepanu. Loomulikult katkes ka Skype’i kõne vahepeal halva internetiühenduse tõttu.
Peale seda esinesid abiturienti oma uurimistöödega. Mind kõnetas just esimene tüdruk, sest ta suutis keerulist juttu rääkida väga lihtsate sõnadega. Tema teemaks oli: Mustamäe mänguväljakute seisukord ja soovitused selle parandamiseks. Teise esineja juttust ma ei saanud mitte midagi aru. Ta kasutas nii keerulisi termineid, mida ma polnud varem isegi mitte kuulnud. Tema teemaks oli: Hoonestatud alade tuvastamine ERS-2, Envisati ja Sentinel-1 tehisavaradarite andmetelt. Teema oli küll huvitav ja oleksin tahtnud aru saada, mis ta seal ees räägib, aga jutt oli ikka liiga keeruline. Küsisin ka Siimult, kuidas talle tundus, ka tema arvates oli see liiga keeruline jutt.
Ranel Suurna rääkis projektist “GIS kooli“. Haridusprogrammi eesmärgiks on arendada õpilaste digitaalseid IKT-oskusi, motiveerida STEM-valdkonna ainete õpet ja edendada kaarte kasutades andmeanalüüsi ja ruumilise mõtlemise võimekusi. See minu arvates väga hea idee tuua selline projekt koolidesse. Minul on väga keeruline kasutada erinevaid kaardisüsteeme internetis, sest minule koolis ei õpetatud mitte midagi sellist ning olen geoloogias väga hädas nende kaardiülesannetega. Kodus võtab 3-4 tundi aega, et üldse kaardist aru saada, kuidas miskit kasutada ja vaadata kaardil. Ma tõesti loodan, et see projekt jõuab koolidesse.
Ühe väga huvitava ette kande tegi Vahur Puik, kes räägis MTÜ Eesti Fotopärandist “Ajapaik“. Minu arvates see on väga asjalik ettevõtmine. Minangi olen fotograafia fanatt, käin tihti kaamera pihus ja aina klõpsutan. Kuid seekord pean piinlikkusega ütlema, et GIS-päevast ma pilte ise ei teinud.
Kindlasti jääb mulle GIS-päev positiivselt meelde. Mul on tõesti kahju, et ei saanud sel päeval tervest GIS-päevast osa võtta, kuid kindlasti parandan selle vea järgmine aasta.

5. Kokkuvõte ja järeldused

Antud aruandes andsin ülevaate 5 välipraktikumist ja tunniülesannetest. Kokkuvõtlikult jäin nendega rahule. Päris huvitav oli käia veidi ringi ja mitte istuda koguaeg klassis ning tuupida . Mulle 5-st välipraktikumist meeldis kõige enam rahnu pinnatugevuse määramine. See oli minu arvates huvitav ja tegin sellest nii mõnegi järelduse, mille peale ma niisama poleks tulnud. Samuti meeldis mulle ka Astangu välipraktikum. Seal sai ikka ronida ja erinevaid praktilisi ülesandeid lahendada. Kahjuks ei saanud mina osaleda mõningatel põhjustel KUMU praktikumil. Siin kohal ma tänan Brigittat, kelle abiga sain sellest siiski hea ülevaate. Kindlasti plaanin seda KUMU paekivi kihte ise vaatama minna. Kõige keerulisem tunniülesanne oli reostuse leviku määramine. Kahjuks ma ei suutnud välja mõelda valemit, mille abil tulemuseni hõlpsasti jõuda. Seetõttu kasutasin loogikat.

Viited

Uibo, B. 2016. välipraktikum 4. Aruanne Kumu kohta.

Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut, Turu Ülikooli geoloogia osakond . 2007. Liustike pärandus Lõuna- Soomes ja Põhja- Eestis. Loetud aadressil: http://gi.ee/geoturism/Quaternary_EST_062011_100dpiS.pdf 05.12.2016

Puura, E. 2008. Reostuse mõjust põhjaveele. Loetud aadressil: https://erikpuura.wordpress.com/2008/01/04/reostuse-mojust-pohjaveele/ 05.12. 2016