METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS (0)

METOODILINE JUHEND METSABIOLOOGILISE UURIMISTÖÖ KOOSTAMISEKS

Metoodiline juhend on koostatud sessiooniõppe metsamajanduse eriala õppuritele abiks metsandusliku uurimistöö koostamisel. Igal õppijal tuleb koostada ja kaitsta esimese kursuse sügissemestri lõpuks metsabioloogiline uurimistöö teemal:
“ Puistu kasvukohatüübi kirjeldus kahes erinevas koosluses”. Kusjuures üks kirjeldus tehakse arumetsas, teine soometsas.
Puistute kirjeldamiseks vajalikud välitööd tuleks teha septembrikuu jooksul, sest vastasel korral ei pruugi saada enam õigeid andmeid alustaimestiku kuivamise või külmumise tõttu. Uurimistöö koostamisel ja vormistamisel on soovitav pöörduda õpetajate poole, kes on selle tööga seotud.

1. METOODIKA

Töö metoodilises osas näidatakse ära töö koostamise metoodika, nagu näiteks tööde järjekord, vajaminevad vahendid (välitööd, sisetööd, herbaariumi ja mullanäidise tegemine, töö kirjandusega, kirjutamine ja vormistamine). Metoodika peab olema piisavalt lahti kirjutatud, et selle järgi oleks lugejal võimalik samaväärne töö teha.

2. MULLAD

Mulla kirjeldamiseks, määramiseks ja mullanäidise tegemiseks tehakse ühe meetri sügavune mulla kaeve . Mulla kirjeldamiseks tuleb teha järgmist:

• Võetakse igast geneetilisest horisondist mullaproov , mida kasutatakse pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mullaproovide happesust (pH) määratakse koos juhendajaga, õpetaja Ell Tuvike või Reet Miil .
  
• Mullaprofiili kirjeldusele koos äigejoonisega märgitakse horisondi tähis, tüsedus, värvus, üleminek, pH, kihisemise algus, lõimis. Joonise alla märgitakse kaeve asukoht, reljeefi joon, veerežiim, mulla nimetus, huumusprofiili- ja lõimise nimetus.
  
• Valmistatakse mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis mõõdus 1 : 5. Liimmonoliidi kõrvale kirjutatakse horisondi tähis, sügavus, pH, “kihisemine”, lõimis. Papi teisele küljele kirjutatakse kaeve kirjeldaja nimi, kaeve asukoht, reljeefi joon, mulla nimetus, šiffer, kaeve tegemise aeg (aasta, kuu).
  
• Soovitav on teha kaevest foto.
  
• Koostada kirjalik ülevaade antud mullaliigi iseloomustamiseks, kus on ära toodud mullatekketingimused, mulla iseloomulikud tunnused, toitainete sisaldus, viljakus, kasutamise sobivus , omaduste parandamise võimalused, mulla kaitse ja levik. Ülevaade tehakse kirjanduse põhjal.
  

Juhendaja õpetaja Ell Tuvikesega saab ühendust meilil: [email protected] ja Reet Miil [email protected]

3. PUISTU KIRJELDUS

Antud kasvukohatüübis määratakse kõikides taimestiku rinnetes liigid osatähtsuse järjekorras.
Kirjeldust alustatakse ülemisest rindest alanemise suunas: puurinne (I rinne lihtpuistu korral või I ja II rinne eraldi liitpuistu korral), järelkasv, alusmets (põõsarinne), puhmarinne, rohurinne , sambla- samblikurinne . Loetakse puurinde puude arv puuliigiti. Saadakse puude arvuline koosseis puuliigiti, mitte puuliikide koosseisu valem tüvemahu protsentides mis on kasutusel metsatakseerimisel.
Nt:
I rinne: 14 Ma, 3 Ku, 2 Ks
II rinne: 23 Ku, 1 Ta
Järelkasvu, alusmetsa ja alustaimestikku iseloomustatakse skaala järgi: puudub, kohati, laiguti, lausaline. Vähemalt 10 m raadiuses olevad alusmetsa ja alustaimestu liigid herbariseeritakse (igast liigist üks näidis määramiseks ja kontrollimiseks), määratakse rinnete liigirikkus (liikide arv proovitükil) ja tuuakse esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed kasutades vastavat labortöö tabelit.
Juhendaja õpetaja Evelin Saarvaga saab ühendust meilil: [email protected]
Mulla ja taimestiku alusel määratakse metsatüübirühm, kasvukohatüüp (või alltüüp) ja metsatüüp. Soovitav on teha kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast fotod.
Töös näidatakse antud kasvukoha asend ordinatsiooniskeemil, mis lisatakse uurimistöö lisasse.
Juhendaja õpetaja Vello Keppartiga saab ühendust meilil: [email protected]

UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ESITAMINE
Töö koostatakse iseseisvalt ja peetakse pidevalt ühendust juhendajatega. Mustandtekst on soovitav esitada juhendajatele kommentaaride ja märkuste tegemiseks oktoobri alguse õppesessioonil. Vormistamine toimub koolisiseseks kasutamiseks koostatud juhendi järgi. Nimetatud juhend asub kooli arvutiklassis ja interneti aadressil: http://www.luua.edu.ee/pildid/kir_t_juh.doc
Lõplik vormistamine toimub oktoobri kuus novembri sessiks. Töö köidetakse kiirköitjasse. Novembri sessil esitletakse oma töö kursuse ees ettekandena.

SOOVITATAV KIRJANDUS

Eesti metsakasvukohatüübid. Koostanud E. Lõhmus. Tallinn, 1984.
Eesti metsad. Koostajad: U. Valk, J. Eilart . Tallinn, 1974.
Eesti taimede määraja. Toimetanud M. Leht. Tartu, 1999.
Henno , O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995.
Kask , M., Kuusk , V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed . Tallinn, 1978.
Kask, R. Eesti mullad. Tallinn, 1996.
Kask, R., Tõnisson, H. Mullateadus . Tallinn, 1987.
Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad. Tartu, 1999.
Laas , E. Dendroloogia. Tallinn, 1987.
Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Koost E. Laas, V. Uri, M. Valgepea . Tartu, 2011.
Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu, 2004.
Metsabotaanika . Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www.luua.edu.ee/pildid/Metsabotaanika.doc
http://ebookbrowse.com/metsabotaanika-doc-d20427818
Metsaomaniku käsiraamat. Koostanud V. Aitsam. Erametsakeskus, 2012.
Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover . Tartu, 2012.
Muld . Koostanud I. Rooma . Kättesaadav http://www.ut.ee/BGGM/eestimullad/index.html
Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast. Koostanud L. Reintam. Kättesaadav. http://www.botany.ut.ee/mullaveeb/sisu/yldine.html
Paal , J. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon . Tallinn, 1997. Kättesaadav http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/Jaanuse_Artiklite_koopiad/kasvukohatyypide.klassifikatsioon.Paal.pdf
Taimede välimääraja. Koost.: V. Kuusk. Tallinn, 1975.
Tõnisson,. H., Lepind, Õ. Mullateaduse õpik. Tallinn: Valgus, 1984.
Iseseisev töö metsabotaanikast, metsamuldadest, metsatüpoloogiast 12MSÕ I kursusele Luua, 7.9.2012