GEODEESIA EKSAM

Mizer, Gunnar

GEODEESIA EKSAM (0)

5 VÄGA HEA

GEODEESIA EKSAM

Topograafia – maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanidel.
Kartograafia – tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal.
Kõrgem geodeesia – tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega.
Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil.
Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia .

Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest.

Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd , mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd , mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine.

Teodoliit – nurgamõõdu instrument ( vertikaal - ja horisontaalnurgad)
Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve.
Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti .
Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused.
Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks.
Planimeeter – instrument pindalade mehaaniliseks määramiseks kaartidel.
Ekker –kasutatakse täisnurga väljamääramiseks.
Laserskanner – erinevate objektide mõõdistamiseks.
GPS- vastuvõtja – sellega saab märkida maha ülitäpselt koordinaate.

Nivelleerimiseks nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, s.o nullnivoopinnast.

Nivelliirid jaotatakse täpsuse järgi kõrgtäpsed(ν ≤ 10"), täpsed (ν ≤ 15") ja tehnilised nivelliirid (ν ≤ 45"). Konstruktsiooni järgi jaotatakse nad kompensaatoriga, elevatsioonikruviga ning diginivelliirideks.

Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega.

Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi-tagasi.

Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne.
Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis.

Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel.
Silinder: Suured ristküliku kujulised alad. Levinud püsti-ja põiksilindriline projekts. Püstsilindrilisel projektsioonil telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Põiksilindrilisel projektsioonil ühtib silindri telg maa ellipsoidi ekvatoriaaltasandiga.
Koonus : Keskmise suurusega kolmnurksed alad. Abipinna telg ühidatakse maapinna teljega . Õigenurksed ja õigepindsed.

Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides .
Astronoomilised koordinaadid määratakse astronoomilise vaatlusega loodjoone suhtes geoidi pinnal.
Geodeetilised koordinaatideks on B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti asendi referentsellipsoidil.
Tasapinnalised ristkoordinaadid x-teljeks võetakse telgmeridiaan võisellega paralleelne suund. y-telg on paralleelne ekvaatori suunaga ja on x-teljega risti. Eestis on x teljeks 24omeridiaan või sellega paralleelne suund.
Geotsentrilised koordinaadid - koordinaatide alguspunkt on Maaraskuskeskmes. z-
teljeks on maakera pöörlemistelg ;x-telg lähtub z-teljelt ekvaatori tasapinnalt algmeridiaani suunas;y-teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil.

Riiklik geodeetilline võrk jaguneb: I, II klassi ning tihendusvõrguks; Nivelleerimise I, I ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks võrguks, Kohalikuks geodeetiliseks võrguks, Mareograafiliseks võrguks.(puudub)

Mõõdistamisvõrgud luuakse territooriumi mõõdistamiseks, punktide koordineerimiseks, projektpunktide väljamärkimiseks ja muudeks geodeetilisteks töödeks. Punktid kindlustatakse maastikul maavaiadega, asfaltkattega teedel asfaldinaeltega. Punktidele tuleb määrata koordinaadid X, Y ja H. Loomisel toetutakse võimalusel riiklike punktide võrgule.

Punkti asukoha määramise viise: ruutjoonte viis, polaarviis, joon-ja nurklõigete viis.

Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/ suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse.

Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus . Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem)

) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril. Mõõtmisi teostatakse mitu korda, et täpne.

Horisontaalnurk on maastikunurga horisontaalprojektsioon horisontaaltasandil. Mõõtmiseks kasutatakse: orienteeritud limbi, kordusvõtet ja täisvõtet.
Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0, 90, 180 või 270.

Teodoliidi osad: Limb (horisontaalnurkade mõõtmiseks), Alidaad (vertikaalnurkade mõõtmiseks), Pikksilm . Kinnitus -, fokusseerimis-ja peenliigutuskruvi, sihik , tõstekruvid, optiline tsentriir.

Põhilised nurgamõõtmisvõtted on: täisvõte, kordusvõte, mõõtmine orienteeritud limbi abil.

Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Horisontaalidele lisatakse langujooned ja absoluutkõrgused nii, et numbri jalad oleksid langu suunas.Samakõrgusjoon, mis vastavab reljeefi põhilisele lõikevahele.

Võrdtäpseteks mõõtmisteks nimetatakse mõõtmisi kui ühe suuruse mitmekordsel mõõtmisel on kasutatud üht ja sedasama instrumenti, ühesugust metoodikat, mõõtmised on toimunud ühesugustes välitingimustes. Kõikidel teistel juhtudel on tegemist isetäpsete mõõtmistega.

Juba vastatud

Leppemärgid on kaartidel ja plaanidel kujutatud kokkuleppelised graafilised kujutised, mille abil näidatakse maastikuobjekte ehk situatsooni asukoht.
Situatsiooniks nimetatakse kõike maapinnal asuvat. Käik, mis asub objekti läheduses.
Kõlvik on maatükk , mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest.

Maa-ala plaan koostatakse vastavalt „EG uurimistööde korrale“ Eesmärgiks lähteandmete saamine. Tellijalt lähteülesande saamine, asukoha määramine. Plaaniline võrk peab tuginema vähemalt kahele lähtepunktile.

1) Ettevalmistustööd 2)Käigu rajamine 3) Situatsiooni mõõdistamine 4) Plaani koostamine 5) Plaani väljastamine
Lisaks mõõdistamiskoha, instrumendi ja viisi valimine. Tellijalt ülesande saamine

Maa-ala plaani koostamisel mõõdistatakse absoluutselt kõik asjad, mida paberile vaja saada. Ühesõnaga mõõdistatakse kõik põõsad, puud, teed, hooned, valgustid jne.

Elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist, salvestist. Lisaks kuulub komplekti prisma koos sauaga, treger, statiiv.

Laserskanneerimine on mõõdistamise tehnoloogia , kus objekti pinnad mõõdistatakse lasertehnoloogia vahendusel. Laserskanneerimist võib kasutada plaanide saamiseks, aga ka hoonete, sildade, teede ja tunnelite mõõtmisel. Tagasisaabuva signaali põhjal arvutatakse peegeldunud laserpunktide koordinaadid, mille abil saadakse punktipilv (Joonis 5). Punktipilvest on võimalik modelleerida skaneeritud objekti.

GPS mõõdistamine on (Üleilmne asukoha määramise süsteem)Mõõdistamise jaoks on vaja nähtavust 4 satelliidile. Kasutatakse vähemalt kahte GPS vastuvõtjat
Satelliidi ülesanne:
Mitmesuguse info vastuvõtmine ja salvestamine ,Piiratud mahus andmetöötlus ,Sagedusstandardite töö tegemine ,Info ja raadiosignaali edastamine kasutajale, Manööverdamine orbiidil

GPS – haldab USA, algselt kasutas sõjavägi, hiljem kõigile kättesaadav, igas maakera punktsi vähemalt 24 sateliiti. 6 orbiiti.
GLONASS – töötati välja NSVL. Alternatiiviks GPS ja GALILEOLE. 31 sateliiti. 4 orbiiti.
Galileo – Euroopa Liidu loodav sateliitnavigatsioonisüsteem. Väiksema täpsusega versiooni kasutamine tasuta. Suurema täpsusega läheb ainult sõjaväele või neile kes maksavad. 3 orbiiti. 4 sateliiti ( 22 plaanis)

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 111 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

111 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Gunnar Mizer Õppematerjali autor

Topograafia Kartograafia Kõrgem geodeesia Aerofotogeodeesia Teodoliit Nivelliir Elektrontahhümeeter Lindid Eklimeeter Planimeeter

Sarnased õppematerjalid

docx

Üldgeodeesia eksami vastused

GEODEESIA EKSAM 1) Topograafia – maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanidel. Kartograafia – tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia – tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega. Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest.

Üldgeodeesia

docx

Geodeesia eksam

1. Mis on geodeesia? Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel

Geodeesia

pdf

Geodeesia kordamismaterjal eksamiks

Alternatiiviks ja täienduseks USA GPS ning planeeritavale Galileole. Sateliitide ülessaatmist alustati 1982. aastal. 2009. aasta lõpuks oli töökorras 23 sateliiti. Galileo - Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav sateliitnavigatsiooni süsteem. Peaks hakkama tööle 2012. aastast. Peaks ühilduma moderniseeritud GPS-iga. Väiksema täpsusega versiooni kasutamine tasuta. Suurema täpsusega versiooni saavad kasutada sõjavägi ja maksvatele klientidele. 8. Nimeta geodeesia harud Topograafia, Kartograafia, Kõrgem geodeesia, Aerofotogeodeesia, Rakendusgeodeesia 9. Nimeta geodeetilisi instrumente Teodoliit, Nivelliir, Elektrontahhümeeter, Lindid, Eklimeeter, Planimeeter, Ekker, GPS vastuvõtja 10. Nivelleerimine Nivelliir instrument mis annab horisontaalse mõõtekiire. Horisontaale viseerimiskiir võimaldab latilugemite kaudu arvutada punktidevahelist kõrguskasvu. Nivelleerimiseks nim

Geodeesia

doc

Geodeesia

I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhiv

Geodeesia

docx

Geodeesia kontrolltöö

Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse?

Geodeesia

docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring

Geodeesia

docx

TTK Geodeesia eksami-küsimuste-vastused

1. Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 2. Geodeesia harud on Topograafia, Kartograafia, Kõrgem geodeesia, Aerofotogeodeesia, Rakendusgeodeesia 3. Nimeta geodeetilisi instrumente Teodoliit, Nivelliir, Elektrontahhümeeter, Lindid, Eklimeeter, Planimeeter, Ekker, GPS vastuvõtja 4. Geoidiks nimetatakse maailma ookeanide ja merede rahulikus seisus olevat veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla. Geoidi mudel määratakse gravitatsiooniliste mõõtmistega. Geoidi pind on absoluutkõrguste määramisel nullnivoopinnaks e. nivoopinnaks, mida kasutatakse nivelleerimisel. 5

Üldgeodeesia

docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring

Geodeesia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk