Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine, Radoon, Asbest (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnakaitse

1 Hindamata

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Dendroloogiline inventariseerimine
"Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord" (Tallinna Linnavalitsuse määrus nr. 34): https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=104228
Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine (edaspidi DI) Tallinna linnas sätestab DI teostamise Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord. ( Tallinna Linnavalitsuse määrus 3. mai 2006 nr 34), mille põhimõtteid ja metoodikat aktsepteerivad ka teised kohalikud omavalitused, kuna ühtegi alternatiivset üldtunnustatud metoodikat ei ole Eestis laiaulatuslikult seni välja pakutud . Tallinnas puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja kaitsealused taimeliigid . /1:§1(3)/
Inventeerimist võib teostada loodusteadusliku või maastikuarhitektuuri ülikooli - või sellega võrdsustatud haridusega spetsialist, kes on eriala omandamisel läbinud dendroloogia kursuse. Vajalik on puittaimede tundmine ja soovitav eelnev töökogemus. Vajadusel tuleb puude, põõsaste ja teiste taimede määramise kahtluste korral kaasata töösse teisi eriala spetsialiste./1:§1(6)/
Puittaimede inventeerimine detailplaneeringute aladel hõlmab kogu koostatava detailplaneeringu ala, vajadusel ka külgnevaid alasid, mis on seotud tehnovõrkude või juurdepääsuteede lahendusega. Eesmärgiks on selgitada välja puude, puude rühmade, puistute, metsade ja/või metsaosade säilitamise ja kaitse alla võtmise vajadus ning lähtuvalt sellest hoonestusala ja tehnilise infrastruktuuri paiknemise võimalused./1:§3/ Puittaimede inventeerimise eesmärgiks ehituskrundil on määratleda, olenevalt kõrghaljastuse väärtusest, täpselt hoonete ja/ või rajatiste paiknemine krundil selliselt , et säiliks väärtuslik kõrghaljastus ning arvestatakse väärtuslike puude võra ja juurestiku ulatusega. /1:§4/
Dendroloogilise inventuuri teostamisel viiakse läbi välitööd, mille käigus kaardistatakse ja hinnatakse inventeeritaval alal esinev haljastus. /1:§6(1)/
Välitööde põhjal koostatakse aruanne plaanimaterjali ja seletuskirjadega, millele on soovitav selguse huvides lisada fotosid . Plaanimaterjal vormistatakse reeglina mõõtkavas 1/500 ( erandina 1/200 või 1/1000), vähem kui 1 aasta vanale geodeetilisele alusplaanile. Kõik puud, mille rinnasläbimõõt (läbimõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast) on rohkem kui 8cm inventariseeritakse.
Inventariseerimise käigus määratakse taime liik, rinnasümbermõõt (ümbermõõt 1,3m kõrguselt juurekaelast), määratakse puude kõrgus, mõõdetakse võras suurim läbimõõt ja antakse puittaimedele väärtuslik hinnang vastavalt määruses esitatud metoodikale.
Inventariseerimise tulemused vormistatakse tabelitena ja seletuskirjadena. Seletuskirjades antakse soovitused edasiseks tegutsemiseks ehk siis ala tasakaalustatud arenguks (millised puud kindlasti säilitada, millised ja kuidas hooldada , milliseid puid võib likvideerida ning kuhu võib rajada hooneid ja rajatisi jms.).
Dendroloogilise inventariseerimise aruanne on üheks alusdokumendiks edasise planeerimislahenduse väljatöötamisel (detailplaneeringu puhul) või asendiplaanilise lahenduse väljatöötamisel (ehitusloa taotlemise puhul).

Asbesti sisaldavete jäätmete käitlemine, nende kogumine, transport.
Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/741301
Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12872816
1 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded
Ülevaade teemadest, kuidas käisitleda antud tooteid nõuetekohaselt.
1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue
Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. (1:§2)
1.2 Asbestijäätmete kogumine
(1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda.
(2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja -tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest.
(3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata.
(4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemisel peab jäätmete koguja parandama või asendama purunenud pakendi või pakendama jäätmed uuesti koos muude samalaadsete jäätmetega.
(5) Kui kogumise käigus on võimalik asbestikiu või -tolmu eraldumine keskkonda, näiteks mahutite korduval avamisel ja sulgemisel või taaspakendamise kestel, siis tuleb asbestijäätmeid kiu või tolmu lendumise vältimiseks niisutada . (1:§3)
1.3 Asbestijäätmete vedu
(1) Asbestijäätmete veopakend peab olema piisava tugevuse ja vastupidavusega, et vältida asbestikiu ja -tolmu eraldumist nii asbestijäätmete veo kui ka nende peale- ja mahalaadimise käigus.
(2) Suuremõõdulisi asbesti sisaldavaid koodinumbriga 17 06 05* tähistatud ehitusjäätmeid (näiteks torusid, plaate ), mis lahtist kiudu ja tolmu vahetult ei eralda , võib vedada pakendamata kujul.
(3) Asbestijäätmeid tuleb veovahendile peale ja sealt maha laadida ettevaatusmeetmeid rakendades, vältides jäätmete ja nende pakendite loopimist, mahakallutamist ja pakendite võimalike vigastuste teket veo kestel. (1:§4)
1.4 Asbestijäätmete kõrvaldamine ja taaskasutamine
(1) Asbestijäätmed tuleb kõrvaldada.
(2) Asbestijäätmeid taaskasutatakse vaid juhul, kui neis sisalduvate komponentide käitlemise suhtes ei rakendu «Kemikaaliseaduse» alusel kehtestatud keelud ja piirangud. (1:§5)
1.5 Asbestijäätmete töötlemine
(1) Enne asbestijäätmete kõrvaldamist nende ladestamise teel prügilasse tuleb jäätmeid töödelda neid sorteerides või pakendades või mehhaaniliste , keemiliste või termiliste töötlemismenetluste abil, et lihtsustada nende käsitsemist ja vähendada neist põhjustatavat võimalikku keskkonnaohtu.
(2) Asbestijäätmed tuleb enne ladestamist sorteerida ja pakendada selliselt, et asbestikiu ja -tolmu sattumisoht prügilademest keskkonda oleks minimaalne.
(3) Lahtist asbestikiudu ja -tolmu eraldavad asbestijäätmed tuleb pakendada tolmukindlasse, hermeetiliselt suletavasse plastmaterjalist või muust prügila tingimustes püsivast materjalist pakendisse.
(4) Asbestijäätmeid, mis lahtist asbestikiudu ja -tolmu vahetult ei eralda, võib ladestada mittehermeetilises, kuid tolmukindlas pakendis (näiteks plastmaterjalist). Kui pakendamine pole jäätmete suurte mõõtmete tõttu võimalik, võib jäätmed ladestada pakendamata kujul, niisutades neid käsitsemisel ja ladestamise käigus tolmu tekke ning lendumise ärahoidmiseks piisava hulga veega.
(5) Asbesttsemendist või muust asbesti sisaldavast materjalist torud või õõnsad tooted tuleb võimaluse korral enne ladestamist puruks muljuda või muul viisil purustada, järgides §-s 3 nimetatud ohutusnõudeid.
(6) Enne ladestamist võib asbestijäätmed muuta tavajäätmeteks, rakendades keemilisi, termilisi või füüsikalis-keemilisi töötlemismenetlusi, mille juures kaotab asbest oma kiulise struktuuri või muutub asbesti esialgne keemiline koostis. (1:§7)
1.6 Asbestijäätmete vaheladustamine
Kui tekib vajadus asbestijäätmete vaheladustamiseks enne nende lõplikku kõrvaldamist, tuleb seda teha tingimustes, mis välistavad ilmastikuoludest, mehhaanilistest ja muudest mõjuteguritest põhjustatud asbestikiu ja -tolmu eraldumise keskkonda. (1:§8)
1.7 Asbestijäätmete vastuvõtmine prügilasse
Asbestijäätmete vastuvõtmisel prügilasse kontrollib prügila käitaja lisaks jäätmete töötlemise ja pakendamise vastavust käesoleva määruse §7 nõuetele. (1:§9)
1.8 Prügilad asbestijäätmete ladestamiseks
(1) Asbestijäätmed ladestatakse ohtlike jäätmete prügilasse, välja arvatud lõikes 2 nimetatud tingimustel. (1:§10)
1.9 Asbestijäätmete ladestusala märgistamine
Asbestijäätmete ladestusala eraldatakse muust prügilaterritooriumist piirdega ja tähistatakse igast küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. (1:§11)

Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm.
Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2)

Radoon
Lugemist radoonist (www. kiirguskeskus .ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153
Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks.
Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal. Radoon on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu inertgaas, mis keemilistes reaktsioonides ei osale, küll aga suudab ta hästi lahustuda vees, veres ja koevedelikes. Gaasiline olek annab talle erilise liikuvuse võrreldes teiste uraanirea elementidega. Radoon pole eriti püsiv, poolestusaeg on 3,8 ööpäeva. Vaatamata sellele, võib radoon õhuga koos liikudes erinevatesse pinnasekihtidesse, levida 20-40m kaugusele, kivimites olevaid lõhesid pidi, kaevanduskäikudes ja kommunikatsioonitorustikes isegi kaugemale. Veega kivimite lõhedes edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Maapinnast õhku pääsenud radoon haitub atmosfääris, normaalne sisaldus välisõhus on 10-20 Bq/m3. Õhuvahetus pinnase ja atmosfääri vahel on tavaliselt piiratud ja seetõttu on pinnasepoorides radooni kontsentratsioon mitmeid suurusjärke kõrgem.
Soomes tehtud uurimustele tuginedes, põhjustab radoon kopsuvähi juhtudest ca 10% aastas. Radooni oht on suur paikkondades, kus küllalt lähedal asub oobolusliivakivi ja/või diktüoneemakilda kiht. Üldiselt paiknevad radooniohtlikud alad Tallinna piires ning üldjuhul põhja pool Paldiski-Tallinn ja Tallinn-Narva raudteed (vt. ajakiri “Keskkonnatehnika” 3/1999).
Radoonisisaldus pinnaseõhus kõigub väga suurtes piirides. Põhjamaades on välja töötatud pinnaste radooniohtlikkuse gradatsioon sõltuvalt radoonist pinnaseõhus, aluskivimi raadiumisisaldusest ja ala geoloogilisest ehitusest.
Radoonisisaldust pinnaseõhus liigitatakse pinnaste radooniohtlikkuse astme määramisel järgmiselt:

madal tase – radoonisisaldus pinnaseõhus alla 10 000 Bq/m³ (10 kBq/ m³) [Bq- Bekerell]

keskmine tase – radoonisisaldus pinnaseõhus 10 000 – 50 000 Bq/m³

kõrge tase – radoonisisaldus pinnaseõhus 50 000 - 250 000 Bq/m³ (üle 50 kBq/ m³)

väga kõrge tase - radoonisisaldus pinnaseõhus üle 250 000 Bq/m³
Allikas: http://www.envir.ee/kiirgus/index.php?leht=153 (16.09.2009)
1.1 Radoon
Radoon satub ruumi siseõhku täitepinnasest aga samuti aluskivimitest, põhjaveest ning erinevatest ehitusmaterjalidest. Suurimaks radooni allikas on eramu alune pinnas. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja toas põranda lähedal, ohustades eeskätt seal mängivaid lapsi. Kivimilõhedes veega edasi kandudes võib radoon maapinnani jõuda enam kui 100m sügavuselt. Me ei saa radooni vältida, kui elame kõrgendatud radooniohtlikkusega alal, küll aga saame ennast selle eest kaitsta.
Mida tihedam on hoone vundament , seda vähem pääseb radooni hoonesse. Palju oleneb vundamendi ja keldri ehitusest. Ka kraanivees võib leiduda radooni. Pinnavee radoonisisaldus on kaduvväike, kuid põhjaveest võib teda kohati tulla ohtlikes kogustes .
Inimene ei taju oma meeleorganitega radooni, kuid mõõteriistadega on kontsentratsiooni hõlbus määrata. Vastavalt Eesti Standardile EVS 839:2003 “Sisekliima” peab aasta keskmine radooni sisaldus elu-, puhke - ja tööruumides olema väiksem kui 200 Bq/m3. Vanades hoonetes on lubatud ka 400 Bq/m3. Radooni kontsentratsiooni mõõtmisi tuleks teostada talvisel ajal, kuna külmunud maapind on radoonile tõkkeks, mis suurendab omakorda radooni elamusse tungimist. Kordusmõõtmist soovitatakse teostada iga 5-10 aasta tagant.
Uusehitiste projekteerimine ja ehitamine radooniohtlikesse piirkondadesse toimub vastavuses Eesti Standardile EVS 840:2003 “ Radooniohutu hoone projekteerimine”.
Mõistesse “radooniohutu hoone” tuleb suhtuda tõsiselt, sest kolmkümmend maja, milles on lubatust kõrgem radooni tase ja kus ei võeta midagi ette nivoo alandamiseks (renoveerimiseks radooni väljatuulutamisks), toodavad ühe kopsuvähi juhu järgmise viiekümne aasta jooksul. Piirnormiks, millest alates tuleb kasutusele võtta abinõud radoonitaseme vähendamiseks, on 400Bq/m3.
Radooni konsentratsioon vanemates majades vajaks tingimata mõõtmist ja kui see ületab 400 bekerelli piiri, tuleks kiiremas korras alustada radooni ärastustorustiku (väljatuulutamis torustiku) või ärastuskaevu (väljatuulutamis kaevu ) rajamist või võtta tarvitusele abinõud, mis vähendavad radooni pääsu eluruumisesse. Selleks selgitatakse välja radooni sisseimbumise kohad ja püütakse neid sulgeda. Mida kõrgem on kontsentratsioon, seda kiiremini tuleks töödega alustada.
Nii uutes kui vanemates elamutes on tüüpiliseks sisseimbumise kohaks vundamendi sokliosa ja põrandaplaadi aga samuti vundamendi ja keldri põrandaplaadi liitekoht . Sisseimbumise vähendamiseks tuleb liitekohad avada ja täita bituumenil põhineva mastiksiga. Samuti tuleb käituda põrandaplaati läbivate kommunikatsioonidega.
Joonis 1. Radooni imbumine ruumi põrandaplaadi vuukide kaudu
1.2 Eramu radoonitorustik kaitseb tõhusalt.
Samas on rajatavas eramus radooni ohtu võimalik vähendada ennetavas korras. Selleks on mõistlik vundamendi rajamise käigus paigaldada radooni väljatuulutamis torustik. Tuginedes euronormile 2003 aastast, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2003 “Radooniohutu hoone projekteerimine”, on Uponor välja töötanud kestva ja taskukohase kanalisüsteemi “Radon” eramu tarbeks. Kanalid ja ühendusosad on valmistatud polüeteenist (PE) ja polüpropeenist (PP), mis ei allu korrosioonile ja taluvad hästi hoone alusest pinnasest tingitud koormust.
Toodet turustatakse paketina, milles on piisavalt komponente eramu radoonitorustiku rajamiseks. Paketiga kaasas on juhend torude paigaldamiseks.
Joonis 2. Radoonikanali asetsemisskeem põrandaaluses pinnases
2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded

Elamu tarindites tuleb vältida selliste ehitusmaterjalide kasutamist, mille radioaktiivsete ainete sisaldus on suur (eriaktiivsuse indeks on suurem kui 1)

Olmevee radoonisisaldus ei tohi olla suurem, kui on Eesti Standardiga EVS 663:1995 "Joogivesi. Üldnõuded" kehtestatud norm. Kõrgema radoonisisaldusega olmevee tarbimise korral tuleb kasutada eriseadmeid veest õhu eemaldamiseks. Parimate veest õhu eemaldamise seadmetega on võimalik vähendada vee radoonisisaldust 75-95%.

Radooni hoonealusest pinnasest eluruumi sattumise vältimiseks tuleb elamu projekteerimisel ja ehitamisel silmas pidada järgmist:

poorsetest materjalidest (nt. väikeplokkidest) ehitatud vundamendid peavad olema ehitatud selliselt, et radoon ei satuks pooride ja plokkidevaheliste vuukide kaudu keldrisse ja välisseina, kust see võib edasi tungida eluruumidesse;
elamu esimese korruse põrand ja vundament peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke;
radoonitõkke kihte läbivate tarindite ning kommunikatsioonitorude ja -juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad;
tuleb vältida võimalike pragude (temperatuurikahanemisest jm põhjustest tingitud) tekkimist radoonitõkkes.

Joonisel on põranda ja vundamendisõlme radoonitiheda lahenduse näide.
Joonis 3. Põranda ja vundamendi radoonitihe lahendus

Elamu ventilatsioonisüsteem tuleb projekteerida selliselt, et hoonealuse pinnase õhk ei satuks eluruumidesse.
2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded
2.1 Radooniohutu elamu ventileerimine
Normaalse radoonisisaldusega pinnasel maapinnast kõrgemal asuva põrandaga keldrita hoones võib põrandaalust tuulutada soklis paiknevate õhutusavade kaudu (vt joonis 4), kasutada ventileerimist loomulikul tõmbel (vt joonis 5) või ventilaatorite abil (vt joonis 6).

Radooniohtlikel aladel tuleb esimesel korrusel eelistada raudbetoonpõrandaid, mis erilise radoonimembraani kasutamise ning liitekohtade ja läbiviikude hoolika tihendamise ning hea töökvaliteedi korral väldib radooni maapinnast hoonesse sattumist.
Keldirga elamu ventileerimine
Radooni keldrist eluruumidesse sattumise vältimiseks on vajalik välja ehitada tõhus loomulik rõhkude vahel või mehaanilisel tõmbel töötav keldri ventilatsioonisüsteem.
Keldrikorrusel tuleb tagada suurem alarõhk ülalpool asuvate korrustega võrreldes. Et tagada keldrikorrusel suuremat alarõhku, tuleb eelistada mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7).

Kasutatud allikas "Radooniohutu elamu", Ph.D. Endel Jõgioja, Tallinn 2004
2.2 Hoonealune ventileerimine
Alarõhumeetod
Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk.
Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada.
Liialt intensiivne põrandaaluse ventileerimine võib talvekuudel põhjustada põrandaaluse külmumist.
Süsteemi efektiivsust on raske prognoosida, kuna maapinna poorsus ja põranda tihedus ei ole täpselt määratavad.
Õhkpadjameetod
Joonisel 9 on esitatud hoonealuse ventileerimine nn õhkpadjameetodil.
Selle meetodi kohaselt ventileeritakse majaalust pinnast ruumidest võetava õhuga. Seega on alarõhk meetosile vastupidine toiming. Meetodi eeliseks on soe põrand.
Ülerõhu tekitamine keldripõranda all võib põhjustada radooni tungimist ruumidesse põranda ebatiheduste kaudu, kuid tiheda põranda all oleva ruumi korraliku ventileerimisega surutakse pinnaseõhu radoon hoonest välja. Seepärast annab kõnesolev meetod suhteliselt häid tulemusi. Vajalikke töid peavad tegema spetsiaalsed ehitusfirmad.
Põrandaalused ventilatsioonitorud
Majaalusest pinnasest radooni eemaldamise tõhusamaid mooduseid on põrandaaluse ventileerimine põranda all paiknevate ventilatsioonitorude kaudu. Põranda alla poorsesse täitepinnase kihti paigutatakse ventilatsioonitorude süsteem, mis on ühendatud kas hoones või väljaspool hoonet paikneva püstikuga (vt joonis 10). Püstik varustatakse ventilaatoriga.
Radoonikaev
Radoonikaevu skeem on esitatud joonisel 11.
Radoonikaevu kasutatakse radooni hoonealusest pinnasest eemaldamiseks eelkõige õhku hästi läbilaskvate pinnaste (näiteks kruusapinnase) korral. Radoonikaevus paikneva ventilaatoriga imetakse maja alt ja selle ümbrusest välja radoonirohke õhk, tekitades maja all alarõhu. Sellega välditakse radooni tungimist majja. Radoonikaev asetseb väljaspool maja. Õhu väljavoolukanal paigaldatakse majast sellisele kaugusele, et radoon ei satuks uuesti majja. Kasutatakse eri suurusega radoonikaevusid, mis võivad teenindada kas üht maja või majade gruppi.
Kasutatud allikas "Radooniohutu elamu", Ph.D. Endel Jõgioja, Tallinn 2004
3 Radoonitaseme alandamine olemasolevates elamutes
Kõiki eelpool nimetatud radooniohutu elamu ehitamise meetmeid ei ole olemasolevates elamutes radoonitaseme alandamiseks võimalik rakendada.
Juhul, kui elamu asub radooniohtlikus piirkonnas, tuleks mõõtmistega välja selgitada radooni tase ruumides ja radooni ruumi sattumise võimalikud kohad. Seejärel koostada remonttööde detailne projekt.
Elamutes tehtud arvukad uuringud on näidanud, et õhk tungib põranda alt esimese korruse ruumidesse põhiliselt seinte ja põranda nurkade (vt joonis 12), seinas paiknevate pistikupesade (vt joonis 13) ja põrandat läbivate torude läbiviikude kaudu. Seega tuleb esmajärjekorras pöörata tähelepanu just nende kohtade õhutihedaks muutmisele.

Radooni tungimist ruumi on võimalik tuvastada spetsiaalsete õhu radoonitaset mõõtvate seadmetega.
Juhul, kui radoon maja ümbritsevast maapinnast võib elamusse sattuda läbi ebapiisavalt tiheda vundamendi, tuleb hoolikalt tihendada vundament ja keldri põrand (vt joonis 14), samuti seina ja põranda liitekohad.
Eriti raske on muuta radoonitihedaks valmis maja vundamendi ja seina ühenduskohti. Üldreeglina on lintvundament kaetud hüdroisolatsioonikihiga. Sellest nõudest on aastakümneid lähtunud projekteerijad ja ehitajad . Seega võib paljudel juhtudel vajadus paigaldada radoonitõket vundamendi ja seina vahele ära langeda.
Juhul, kui varem paigaldatud hüdroisolatsioon ei ole küllaldane, et radooni eluruumidesse tungimist ära hoida, tuleb radoonitaseme alandamiseks kasutada eelpool kirjeldatud ventilatsioonisüsteeme.
Radoon võib pinnasest eluruumi sattuda ka põrandatarindeid läbivate pragude kaudu.
Siin on mõningad näited, kuidas radooni läbi pragude ruumi sattumist vältida.
Joonisel 15 on näidatud välisseina ja põranda nurga tihendamine. Selleks freesitakse nurka soon, mis täidetakse elastse vuugitäitega ja kaetakse nurgikuga. Analoogiliselt toimitakse ka torude läbiviikude tihendamisel.
Juhul, kui betoonpõrandas on betooni läbivaid pragusid, freesitakse prao kohal põrandasse soon ja täidetakse elastse vuugitäitega ning liimitakse peale radoonitõkkeriba (vt joonis 16).
Põrandaalusega vanale puitpõrandale tuleks panna radoonitõkkekiht ja sellele uus põrandakate. Põranda radoonitõke peab tihedalt liibuma vastu seina. Kui need meetmed ei anna rahuldavaid tulemusi, tuleb radoonitaseme alandamiseks kasutada ruumide, põrandaaluse või keldriruumi ventileerimist, nagu on kirjeldatud eespool.
Hästi õhku läbilaskva pinnase ( kruusa ) või maja ehitamise ajal tehtud killustikpadja korral võib saavutada häid tulemusi eespool kirjeldatud alarõhu- (joonis 8), õhkpadja- (joonis 9) või radoonikaevu (jooni 11) meetodiga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 18 allalaadimist

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine-Radoon-Asbest #1

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine-Radoon-Asbest #2

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine-Radoon-Asbest #3

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine-Radoon-Asbest #4

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine-Radoon-Asbest #5

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine-Radoon-Asbest #6

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine-Radoon-Asbest #7

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine-Radoon-Asbest #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annix88 Õppematerjali autor

konspekt radoonist, asbestist ja dendroloogilisest inventariseerimisest

asbest radoon dendroloogiline inventariseerimine radoon asbest asbestijäätmete radoonisisaldus radooniohutu prügila asbestikiu pinnaseõhu pinnaseõhus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia konspekt

1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

Radoon ja selle ohtlikkus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL RADOON REFERAAT Õppeaines: ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON.............................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

HOONETE KAITSMINE RADOONI EEST

. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.............................................................................5 2.1.Radoonitaseme mõõtmine pinnasest..........................................................................................5 2.2.Radooni tuvastamine hoones......................................................................................................6 3

Ehitus

docx

Vundamendi isoleerimine külma ja radooni eest

................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST........................................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus..........................................................

Ehitus

pdf

Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest

.........................................................9 2.2.2 EPASIT BDK/2K ...........................................................................................................9 2.2.3 Xypex Admix .................................................................................................................9 2.2.4 MC-Injekt GL-95 .........................................................................................................10 3. RADOON ...................................................................................................................................11 3.1 Radooniohutu ehitamise põhimõtted ...................................................................................11 3.1.1 Radoonimembraan .......................................................................................................11 3.1.2 Alt tuulutatav põrand .............................................

Hoone osad

docx

VUNDAMENDI ISOLEERIMINE MÄRGUMISE JA RADOONI KAHJULIKU MÕJU EEST

..................................................................... 13 SISSEJUHATUS Käesolevas töös ,,Vundamendi isoleerimine märgumise ja radooni kahjuliku mõju eest" selgitatakse välja millised hüdroisolatsiooni tüübid on kasutusel vundamentide eri osade isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab

Hüdroisolatsiooni tööd

pdf

Ergonoomika kt-kordamine

Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam

Ergonoomika