Palkmaja renoveerimine Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Arlis Lepamets Kbp-12 Palkmaja taastamist alusta vundamendist Säästev renoveerimine on oma olemuselt uus termin, mis tuli kasutusele võtta aastatuhande vahetuse paiku, et kirjeldada sisuliselt ja tegelikkuses vanade majade korrastamises toimuvat uue lähenemisnurgaga protsessi. Seda tegevust, mille sisse käivad vanade hoonete uuendamiseks sobilikud taastamisvõtted ja põhimõtted. Uuendada vana maja niimoodi, et mitte rikkuda selle antiigiväärtust, vaid vastupidi, tuua maksimaalselt seda esile.
● Ehitustööd kestsid 1975-1980a ● Ehitise arhitekt on David Basiladze ● 11.07.1980a Tallinna teletorni ametlik avamine ● 20.11.2007a Teletorni 170 meetri kõrgusel asuv vaateplatvorm suletakse külastajatele, kuna see ei vasta enam tuleohutusnõuetele ● 2009a otsustatakse teletorn renoveerida Ehitajad ja kasutatud materjalid ● Tallinna Teletorni ehitusel osales 32 ehitusettevõtet ● Konstruktsioonilt koosneb torn kolmest osast: vundamendist, 190 m kõrgusest raudbetoontüvest ja 124 m kõrgusest terasantennist ● Teletorni on paigaldatud17 500 tonni betooni ja 330 km armatuuri. Torni kogukaal on umbes 20 000 tonni. Betoonosas on 1050 trepiastet Teletornis toimunud sündmused ● Aprill 1980a Brigadir Väino Saar hoiab ära katastroofi. Keevitaja lohakuse tõttu olid süttinud tornitüve šahti kaablid, tuli levis kiiresti ja torni metallosad ähvardasid sulada. Saar
kandevõimet. Ahju vundamendi rajamissügavuseks piisab 50..60cm. Vundament tehakse betoonist või looduskivimüüritisena, ahjust igas suunas 5cm võrra, korstnast 10... 30cm võrra laiem (esimene kehtib hea kandevõimega pinnase puhul). Hea kandevõimega pinnase puhul või ahju või korstna vundament moodustada hoone vundamendiga ühtse terviku, nõrga pinnase ja kerge puumaja puhul tuleks ahju ja korstna vundament hoone vundamendist vajumisvuugiga eraldada. Ahju vundamendi pealispind kaetakse hüdroisolatsiooni kihiga. Küttekolletele esitatavad kvaliteedinõuded. Ahjude, pliitide ja korstnate müüritise vuugid peavad olema kogu paksuses mördiga täidetud. Põletatud savitellistest ahjude ja pliitide vuukide paksus peaks olema 5mm
Majaomanik ei plaani suitsusauna taastada ning kavandab uue palksauna ehitamist. Restaureerimiset perspektiivikaks ei pea omanik seetõttu, sest temal puudub pikaajalisem seos saunaga. Talu sai soetatud aasta aega tagasi ning selle ajaga pole veel tekkinud mälestusi ning sentimentaalset lähedust saunaga. See on ka üheks suurimaks põhjuseks miks ei ole lagunevaid majaosi välistegurite eest rohkem kaitstud ning hoone laguneneb edasi. Alustades lahtiselt laotud maakividele rajatud vundamendist, mis on praktiliselt terviklikult maa alla vajunud. Kivid on laotud üksteisekõrvale moodustades sellise lahtise ja liikuva lintvundamendi. Põrand ei ole kaetud millegagi ning sealt vaatab vastu harilik mustmuld. Kolm väliseina ning sisesein on palkseinad, mis ühendatud tappidega. Ühendused püsivad veel kindlalt üksteise küljes, kuid näitavad juba väsimusmärke, sest palgid on hakanud vaikselt mädanema. Neljas sein on kaetud servamata laudadega, mis on neljast seinast kõige
armeerimisvõrku. Kindlasti tasub meeles pidada, et sarrustamist vajab esimene ja viimane plokirida ning sarrus pannakse esimese ja teise ning eelviimase ja viimase rea vahele. Et armatuurraud ei lase seinal nii palju mängida, annab see sellele ka üldist jäikust juurde. Esimene plokirida Esimese plokirea juures tuleb kindlasti meeles pidada paari olulist momenti. Esiteks muidugi seda, et vundamendi ja müüri vahele on kindlasti vaja hüdroisolatsiooni niiskus ei tohi ju vundamendist müüritisse imbuma hakata. Esimese rea puhul tuleks kasutada "rammusamat" tsementliiva mörti, et müür püsiks kindlal alusel ja tsemendi kivinedes tekiks tugev kiht, mis aitab hüdroisolatsioonil oma üles-annet täita. Loomulikult tuleb enne esimese rea alustamist vundamendipind hoolikalt puhastada ning võimalikult sirgeks ajada. Mõistagi lähevad kõigepealt paika nurgaplokid ja siis jätkatakse nagu tavalise tellismüüri ladumist. Kui esimene rida paigas ning mört kivistunud, tuleb
Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri või siis vundament on ümbritsetud külmakerekaitsega. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale. 2. VUNDAMENDI SOOJUSTUSMATERJALID Olemas on palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige
tervel inimsool on mõni konstruktsiooniviga, et me alati muutume vägivaldseteks. Kas me oleme agressioonide tõttu määratud allakäigule? Me kõik tahame rahu. Kas siis ei ole mingit võimalust end muuta, enne kui on liiga hilja? Et me suudaksime õppida vägivallast loobuma. Püüda saada uutmoodi inimesteks, väga lihtne. Aga kuidas see peaks sündima ja kust me peaksime sellisel juhul alustama? Ma arvan, et me peaksime alustama vundamendist. Lastest. Te olete andnud lastekirjanikule rahupreemia ja sellisel juhul ei tasu teil oodata suuri poliitilisi analüüse või rahvusvaheliste probleemide lahendamise ettepanekuid. Ma tahan kõneleda lastest. ,, Nii on öelnud tuntud lastekirjanik Astrid Lindgren.
Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded
Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. 6 Nõuanded
Savi pinnasega kohas tuleb eemaldada see osa savikihist, mis on saanud vigastada ehk kobestunud osa, see osa tuleb välja võtta ja asendada kruusaga. Saviga ei tohi tagasitäidet teha. 10. Kuidas määratakse hoone vundamendi talla laius? Määratakse vastavalt sellele mitmekordne ehitis sinna rajatakse, ehitise korruste arvust. 11. Vundamendi pealispinna kõrgus maapinnast ja I korruse põrandast? Vundamendi kõrgus maapinnast vähemalt 300mm, põranda kõrgus vundamendist 500 mm. 12. Hoone sokli soojustamine keldriga ja keldrita hoones, sokli väliskihi soovitatavad materjalid? Keldriga hoones tuleb kelder väljastpoolt soojustada. Keldrita hoonel tuleks väljaulatuv osa soojustada väljastpoolt. Kasutada tuleks vahtpolüsterooli. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi. Veetoru läheb tavaliselt vundamendi alt. Kanalisatsioonitoru, mis pannakse suurema toru sisse, viiakse läbi vundamendi.
soojustamine kaitse külmakergete eest. Eesti kliima puhul on kõige ohtlikum vundamendile niiskus ja maapinna külmumine. Talvel võib jäätuda maapind kuni 1,2 m sügavuseni. Külmunud vesi paisub maapinnas ja hakkab lõhkuma maja konstruktsioone. Selleks, et külmakerked ei toimuks, peaks vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumise piiri. Vundamendi alla või ümber oleks soovitav panna drenaaz, mis siis hoiaks pinnasevee taset võimalikult kaugel vundamendist ja põrandast. Sest liigse niiskuse puhul väheneb vundamendi konstruktsioonide vastupidavus. Drenaazi kõrgeim kohta peaks alati olema madalam kui vundamendi põhi ja torustiku soojustus peaks tagama, et oleks külmumispiirist allpool. Jälgima peaks ka seda, et oleks õige kaldega. Drenaaz kogub siis pinnase vett ja juhib selle vundamendist eemale.[2] 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid On olemas palju erinevaid soojustusmaterjale, kuid igaüks peaks välja valima endale selle kõige
mis liigendus "mütoloogia filosoofiaks" ja "ilmutuse filosoofiaks".. Fichte ja Schellingi poleemika puhul võib pealispindsel vaatlusel paista, et vaidlus käib teisejärguliste küsimuste üle: kuidas süstematiseerida arusaamu, mille suhtes polemiseerijad on sisuliselt üksmeelel. Kuid nii on see tõesti vaid pealiskaudsele pilgule. Transtsendentaalfilosoofia ehk õpetus minast on Fichte jaoks õpetus teadmise kui niisuguse vundamendist, teadusõpetus. Tema põhiliseks püüdeks filosoofias oli tuletada kõik, mis ei ole mina tegevus, sealhulgas muidugi ka loodus, sellesama mina algupärasest tegevusest. Nii on loodus tema jaoks meeleliselt tajutav maailm, looduse tõde on aga tabatav kahel tasandil: madalamal loodusteaduste abiga, nii nagu seda oli interpreteerinud Kant, ja kõrgemal teadusõpetuse abiga, mis seletab looduse võimalikkust praktilise mõistuse kõrgematest ideedest lähtudes, s.t. näeb looduses
nailonist punutud nöör. Palkseinte tõstmiseks sobib autotungraud. Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine Selleks, et vundamenti kõrgemaks ehitada, on vaja ennem selleni pääseda. Tavaliselt pole vundamendile toetuvad palgid enam kasutuskõlblikud niiskus on oma töö teinud. Tervet maja laiali võtma ei hakata mõne üksiku palgi väljavahetamise pärast. Piisab sellest, kui lõigata üks osa alumisest mädanenud palgist ära. Seejärel võtta väike osa vundamendist laiali, et saaks tungrauaga maja nurk üles tõsta.Ohutuse nimel paiguta p uust klots tungraua ja kandepinna vahele. (Kindlasti ei tohi tungrauda otse kivile paigutada), samuti pane klots tungraua tõstejala ning palgi vahele, et see palgi sisse auku ei muljuks. Kui palksein on tungraua või mõne muu tõstemehhanismi abil tõstetud sobivale kõrgusele, võiks selle toetada näiteks saarepuust pakule, et saaks ka teise nurga üles tõsta. Alumiste palkide vahetus
Ta ei lugenud kunagi raamatuid filosoofia ega arhitektuuri kohta - kui temalt kord küsiti, et milline on tema arvates parim arhitektuuriteemaline raamat, siis ta näitas akna taga asuvat puud. 1969. aastal tehti seitsmeteistkümnest Gaudi tööst rahvuslikud monumendid ja pandi seaduse kaitse alla. Gaudi ei lõpetanud enda arvates mitte ainsatki tööd, vaid ta täiendas neid pidevalt. Tema kujundus ei olnud mitte ainult hoone üksi, vaid kõik vundamendist katuseni - kaasaarvatud iga viimnegi detail ja nipsasjake. Ta kujundas mööblit, aknaid, rauddetaile ja kõiki abivahendeid ning ta ei korranud ühtegi asja. 1910. aastal projekteeris ta New York Hotel´i, millega saavutas rahvusvahelise kuulsuse. Gaudi suri 7. juunil 1926 autoõnnetuses, kus talle tänaval otsa sõideti. Peale surma korraldati mitmeid näitusi fotode ja plaanidega tema olemasolevatest ja planeeritud töödest, kõige
Mitu roosi koos annavad parema mulje. Roosipeenra kujundamine Roosipeenar kujundatakse tavaliselt mitmerealisena (2-3). Soovitatav istutustihedus madalakasvulistele peenraroosidele ja kääbusroosidele on 20-35 cm vahega. Dekoratiivsed paljuõielised kobarroosid ning väärisroosid istutatakse taimede vahega 40 kuni 50 cm. Kõrged põõsasroosid 1m vahedega. Väänroosid istutatakse katuseräästast väljapoole, vundamendist 70 cm kaugemale ja üksteisest soovitavalt 1-2m. Tüviroosid istutatakse enamasti üksikult. Enne istutamist tuleb istik korralikult läbi kasta. parim võimalus selleks on panna taim vähemalt tunniks vette seisma. Pärast istutamist tuleb muld istutatud taime ümber korralikult kasta ja võimalusel varjutada taime ereda päikese eest paari nädala jooksul. Väetamine Rooside väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui mineraalsed kloorivabad täisväetised.
maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1] Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaaziga. 3 Joonis 1. Lintvundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri- seinte-isolatsioon/ Parema tulemuse saamiseks võib hoone ümber pinnasesse paigaldada 6001000 millimeetri laiuselt külmakerke isolatsiooni
maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1] Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaažiga. 3 Joonis 1. Lintvundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri- seinte-isolatsioon/ Parema tulemuse saamiseks võib hoone ümber pinnasesse paigaldada 600–1000 millimeetri laiuselt külmakerke isolatsiooni
Tallinna Tehnikaülikool KCM0014 Ehituskeemia FIBO ploki kasutamine ehituses Referaat Nimi Matriklinumber Sügis 2020 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 Fibo plokitooted ............................................................................................................................... 4 Koostis ja valmistamine ............................................................................................................... 4 Omadused .................................................................................................................................... 4 Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis .................................................................
VII 1941 turbarabast: ,,... Meie saime täna palka. Olime 7 päeva tööl ja mina sain 11 rubla 95 kop. Töö kestab hommiku kella 7 kuni kella 7-ni õhtul. Meie menüü on hommikul vesi ja leib, lõunaks leib ja vesi ning õhtuks jälle vesi ja leib. Jahu puud peab maksma 85 rbl., muidugi vist nisujahu, aga meie ei ole seda mitte näinud. Rahva jutu järgi olevat seda siiski Moskvas...Elame praegu barakis, mis on 80 m pikk, 14 m lai ja 1,5 m kõrge muidugi vundamendist katuseharjani. Öösel paitab meie palgeid ,,armas punaarmee". Päeval ei ole nad nii julged, ainult jooksevad põrandal , seinal ja lael. Öösel aga lasevad kaela pops ja pops...Suhkrut ei tunta, ei tangu, ei hernest ega midagi peale kartuli, mille puud maksab 14 rubla..." 5 Toodud kirjad annavad selge kujutuse raskustest, millega küüditatuil tuli võidelda
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks.
soojusjuhtivuse koefitsient 0,21. Sellistest plokkidest maja võib olla mis iganes kujuga ja ehitustöö on väga lihtne isegi akna- ja uksepõski pole ju vaja eraldi soojustada. "Välismaa uuringud on väitnud, et see süsteem aitab soojakadudelt kokku hoida isegi kuni 20%. Ehitushinda arvestades ei ole objektiivne arvutada seina ruutmeetri hinda, sest muu meetodi puhul on ju vaja eraldi konstruktsioone, soojustust ja silluseid, see aga on valmistoode. Pakume maja täislahendust, vundamendist katuseni." Puitlaastplokksüsteem on tavalisest puitkarkassist vastupidavam ja ega sellist valmisehitist saagi nimetada puumajaks, sest õõnes plokk saab täidetud betooniga. "Algul on puitplokk valamise vorm, hiljem mängib loodusliku soojustusena," täpsustab Oleg Jegelski. "Ploki sees, teises lahtris, võivad olla lisasoojustusena penotükid või siis jällegi puitkiudsoojustus, mida kalli hinna tõttu kasutatakse Euroopas küll vähem. Aga sein saab isegi penopuruga piisavalt hingata, kuna
kandekonstruktsioonide ehitusel kasutatakse. 11. Vundamendi pealispinna kõrgus maapinnast ja I korruse põrandast Maapinnast kuni külmumissügavuseni - 1,2 m. Maast väljas - 30 cm. Tavaliselt aga 50 cm ning ümber maja tõstetakse pinnas kõrgemale (antakse kalle, et vesi seinast eemale juhtida). I korruse põrand asub vundamendi pealispinnast 3 cm kõrgusel (postvundamendi puhul). Vundamendi kõrgus maapinnast vähemalt 300mm, põranda kõrgus vundamendist 500 mm. 12. Hoone sokli soojustamine, sokli väliskihi soovitatavad materjalid Soojustamine Soojapidavus peab olema R0 2,0 m2K/W Kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis peab soojapidavus olema R0 3,57 m2K/W Keldriga hoones tuleb kelder väljastpoolt soojustada. Keldrita hoonel tuleks väljaulatuv osa soojustada väljastpoolt. Kasutada tuleks vahtpolüsterooli. Soojustusmaterjalid Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga
Palkseinte tõstmiseks sobib autotungraud. Vundamendi ja sokli taastamine ning kõrgemaks ehitamine Selleks, et vundamenti kõrgemaks ehitada, on vaja ennem selleni pääseda. Tavaliselt pole vundamendile toetuvad palgid enam kasutuskõlblikud niiskus on oma töö teinud. Tervet maja laiali võtma ei hakata mõne üksiku palgi väljavahetamise pärast. Piisab sellest, kui lõigata üks osa alumisest mädanenud palgist ära. Seejärel võtta väike osa vundamendist laiali, et saaks tungrauaga maja nurk üles tõsta.Ohutuse nimel paiguta puust klots tungraua ja kandepinna vahele. Kindlasti ei tohi tungrauda otse kivile paigutada, samuti tuleks panna klots tungraua tõstejala ning palgi vahele, et see palgi sisse auku ei muljuks. Kui palksein on tungraua või mõne muu tõstemehhanismi abil tõstetud sobivale kõrgusele, võiks selle toetada näiteks saarepuust pakule, et saaks ka teise nurga üles tõsta. Ja vahetamist vajavad palgid välja vahetada
sügavamad. Palkide jätkamisel kinnitatakse salapulkadega mõlemad palgi otsad. Tihti ei ole palgid piisavalt pikad, siis tuleb neid jätkata. Eri palgiread paigutatakse üksteise suhtes nihutatult, et vältida konstruktsiooni nõrgenemist. Seinas jätkatakse palgid sulundjätkuga, seejuures saetakse palgi otspinnad. Jätkamiseks peavad palgid olema kindlasti ühesuguse jämedusega. Alumine palgirida ankurdatakse vundamendi külge. Selleks lastakse vundamendist välja terasvardad, mille alumine ots 50...70 cm vundamendi sisse ulatub ja pealt konksu lüüakse. Alumisele seinapalgile mõõdetakse ankrute asukohad ja puuritakse nende kohal sisse augud. Ankruks võib kasutada ka latt rauda, mille ots on L-kujuliselt ära painutatud. Seina tugevdamiseks on võimalik ka paigaldada vertikaalsed hoidepostid. Seestpoolt ulatuvad need laeni, väljastpoolt seina ülemise servani. Palgid ühendatakse läbi seina poltide abil. Sellist lahendust
Kõik see eeldab osavõtvate konstruktsioonide töötamist vastavalt tugevusõpetuse nõuetele. Lagi peab seega olema konstrueeritud ka horisontaalsuunas talana. Lagi tuleb vastavalt ka armeerida. Tuulekoormuse kandmine hoone vundamendile jäiga skeemiga hoones. Tuulekoormuse mõjudes seinale mõjub jäigas hoones koormus edasi vahelagedele ja põikseinte servadele. Vahelagedelt liigub koormus mõõda elemente (nt. seinu) edasi alla poole kuni vundamendini ja vundamendist juba maapinda. Tuulekoormusest põhjustatud reaktsiooni piki seina võib lugeda ühtlaselt jaotatuks. Teras- või raudbetoonkest tugevduseks ümber kiviposti võrrelda. Tugevdamine metallsärgiga on laialt levinud kuna tema tegemine on suhteliselt lihtne. Posti nurkadesse pannakse püsti nurkrauad, mis ühendatakse omavahel lattraudadega sammus järel. Töötavaks süsteemiks on lattraudadest silmus ümber posti, püstrauda on vaja
1991. aastal oli ta Eesti Keskerakonna üks asutajaliikmetest ja alates 1991. aastast on Siiri Oviir olnud valitud Keskerakonna juhatuse liikmeks. Kahel korral on ta olnud erakonna aseesimees ning kolmel korral erakonna minister Vabariigi Valitsuses. Peale kolme korda töötamist sotsiaalministrina julgeb Siiri Oviir väita, et esimene valitsus oli kõige kokkuhoidvam ja üksmeelsem, tollane valitsus koos Ülemnõukoguga ehitas üles suure osa Eesti taasiseseisvumiseks vajaminevast vundamendist. Ministril tuli välja töötada toimiv pensioni ja lastetoetuste süsteem. Aastal 1996 tehti Siiri Oviirile ettepanek kandineerida presidendiks, seda just Keskerakonna vajadusi silmas pidades. Siiri Oviir on kindel, et Keskerakonnas tulevad muutused ja praegune Keskerakonna juht Edgar Savisaar on ennast ammendanud. Aeg on võrreldes aastaga 1990 muutunud ja vanadest mõttemallidest enam kinni hoida ei saa. Siiri on seisukohal, et Keskerakonna
Samuti väljendatakse ennast žestidega, nt. kummardmine. Tähtsaks sümboliks on keel. Nii mõnigi peab tabuks prantsuse keeles rääkimist („Meie sõdime Napoleoniga, aga nemad räägivad prantsuse keeles“ 07.35-07.37) või kirjutamist ning soosib vaid vene keelt. Keel on venemaale üldiselt (ka tänasel päeval) küllaltki ainuomaseks sümboliks nagu ka teistele riikidele, kes omavad oma keelt. Kultuurilistest komponentidest võib välja tuua veel tabu, kuna laiemalt vaadeldes osa filmi vundamendist saab pidada tabule ehitatuks, kuna mõrvamine on nii sealses, kui ka praeguses vene (ja enamuses) ühiskonnas tabu. Antud filmi kontekstis peaks ära mainima ka elitaarse kultuuri, kuna tegu on valdavalt aadlike ja kõrgest soost inimestega. Näiteks filmist on teater, mille külastajaskond on vaid nö. koorekiht. Väljapeetud ja rikkad, ainult kutsutud külalised. Aga alati pole eliidile omane vaid viisakus ja austatus, laitmatu käitimine. Etnotsentrism
Vuuk esimese plokirea kohal ja viimase plokirea all tuleb alati armeerida. Armeeritakse ka akna-aluse rea all olev ja silluste peal olev rõhtvuuk Ülejäänud müüritise osas armeeritakse rõhtvuugid reeglina iga meetri (viienda rea) järel. Armatuur tuleb üleni mördiga katta. Eriti pikkade seinte korral tuleb müüritis jagada deformatsioonivuukidega vähemalt iga 18-20 m järel (9-10 m jäigast kinnitusest). Et selline jagamise efekt oleks täielik, tuleb sein vundamendist vabastada kas roostekindla pleki või bituumenrullmaterjaliga. Müüritisele toetuvad puittarindid võivad oma deformatsioonidega samuti põhjustada pragude tekkimist. Seetõttu tuleb alati jälgida, et puidu ja müüritise vahel oleks piisav liikumisruum. Mullbetoonväikeplokkidest seinad Poorbetoonväikeplokkidest võib ehitada kuni 3-korruselisi hooneid (praktikas siiski valdavalt 1-ja 2- korruselisi).
Kohila Gümnaasium Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk Lennart Georg Meri juhendaja: Silvi Ivanova koostanud: Kairi Kuldma KOHILA 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Lennart Meri noorusaastad...................................................................................................................5 Lennart Georg Meri esimene teos ja retked ....................................................................................5 Lennart Georg Meri perekond ........................................................................................................6 Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse...............................................................
geodeedid ära märkinud seejärel seotakse nad vastavalt olukorrale keevisliidestega, betooniga ja armeeringuga. Lisa 5. 3.2.9. Süvendi tagasitäide Kui vundamendi seinad on üles laotud, hakatakse teostama tagasitäidet. Tagasitäiteks vundamendi sisse paigaldatakse teleskooptõstukiga Cat TH 414 ehitusliiv, mis tihendatakse pinnasetihendajaga Swepac FB 465'ga, selle peale kergkruus soojustuseks ning tagatakse valmidus betoonpõranda valamiseks. Vundamendist välja jääv süvend täidetakse kergkruusaga ning viimaseks 200 mm. kihiks jääb kasvupinnas ehk haljastuskiht. Lisa 4. 3.2.10. Betoonpõranda rajamine Maja sisse tagasitäitena paigaldatud kergkruus on aluseks tulevasele betoonpõrandale, 100 mm armeeritud betoonplaadile. Tööde käigus osaleb 4 töölist, lisaks viimasel päeval betooni pumi juht. 3.2.11. Haljastuskihi rajamine
1. Kirjelda, mille poolest erinevad remonditööd uusehitusest. Remonditööd on mingisuguste vigade parandamine või lihtsalt uuendamine/värskendamine. Remondi töödel tuleb hinnata hoone või rajatise seisukorda. Vastavalt hoonele ja nõuetele tuleb valida õiged ehitusmaterjalid millega remonditöid hakatakse teostama. Uusehituseks nimetame seda kus töid alustakse vundamedist ja sealt edasi kuni katuseni välja. 2. Missuguseid lähteandmeid on vaja koguda enne remonditööde alustamist? objekti vanus - varem toimunud renoveerimised; - ümberehitused; - laiendused; - kasutatud ehitusmaterjalid (betooni liigid, nagu kergbetoon, normaalbetoon, tootmise viis, nagu kohtbetoon, tehases valmistatud elemendid kas viimistlusega või ilma jne); - ehitusdetailide avatus (kas ilmastikumõjutustele või kaitstud, orientatsioon); - kasutamine, koormuse liik ja suurus; - elemendi suurus ja üksikdetailide pinnad; - juurde...
jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna 2 Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina. Keldri välisseinte pinnasega kokkupuutuvad pinnad kaetakse alati bituumenvõõbaga. Horisontaalne hüdroisolatsioon tehakse ka vundamendi
Esimene tunnustus saabus juba järgmisel, 1996. aastal, kui Jäälille vahvlituutu sari võitis Eesti parima toiduaine tiitli. 17. juunil 1999. a. avati Tallinna Külmhoones pidulikult uus ja euronõuetele vastav jäätisetehas, mille avamisel viibis ka endine Eesti Vabariigi president hr. Lennart Meri. Tegemist on Baltimaade suurima ja modernseima tehasega, mis on kohati 8 täisautomaatne. Taasiseseisvunud Eestis on see siiani võimsaim vundamendist ehitatud tootmisüksus; tehasesse investeeriti 90 miljonit krooni ja selle pindala on 2500 m². Uus tehas võimaldas arendada sortimendi kvaliteedi mõistes täiesti uuele tasemele .Suursündmuseks 1999. aasta kuumal suvel oli uues tehases valmistatud uus pulgajäätiste sari Premia, mis saavutas enneolematu müügiedu ja pälvis ka samal aastal Eesti parima ekspordipotentsiaaliga toiduaine tiitli. Uuel aastatuhandel jätkab Eesti suurim ja vanim jäätisetehas, Tallinna Külmhoone
energiallikate hulka. Fossiilkütustete tootmine ja kasutamine kasvas 20. saj. järsult ning katab praegu vähemalt 70% inimkonna energiatarbimisest. Sellega on kaasnenud kasvuhoonenähtus ja atmosfääri saastumine teiste põlemisjääkidega. Vedelad fossiilküttused loovad naftareostuse ohu. Nende ammendumist saab pidurdada näiteks energiasäästuga, taastuvate energiaallikate järjest suureneva kasutuselevõtmisega. (Fossiilkütus 2011) Mineraalsed ressursid on üks osa vundamendist, millele inimtsivilisatsioon on rajatud. Kõik, mis ei ole kasvanud ega pärine veest tuleneb maapõuest, moodustades suure enamuse meie ressursitarbimisest. Maavarade tähtsust on võimatu ülehinnata, ainuüksi tavalise uue kodu ehitamiseks läheb vaja ~25 erinevat mineraali ning 400 tonni täitematerjale, rääkimata siis autodest, elektroonikast või ka riietest või toiduainetest. Iga Eesti elanik tarbib aastas keskmiselt ~13 t ehitusmaavarasid. Nende kaevandamine ei ole
lõuna, edela või kagu suunas Roosiaia rajamine • Roosipeenrad peavad olema vaadeldavad ja kergesti hooldatavad • Meie tingimustes on optimaalsed 1,2 ja 1,8 m laiused peenrad, kuhu mahub vastavalt 2 ja 3 rida roose • Põõsaste vahe ridaistutuse korral 45-55 cm, kõrgetel põõsasroosidel 75cm-1m, sama väänroosidel • Roosipeenra ümbrusse kõige sobivam on niidetav muru Roosiaia rajamine • Väänroosid istutada hoone vundamendist vähemalt 1 m kaugusele ja mitte räästa alla • Rooside puhul vältida segapeenraid püsikutega, takistavad muldamist ja talvekatte paigaldamist • Sortide ostmisel püüa saavutada värvuste harmooniat • Rooside põhivärvus ei tohiks sulanduda hoone või rajatise värvi sisse (jääb märkamatuks) Roosiaia rajamine • Näiteks praegu väga populaarne sammaselupuudest kujundatud taust nõuab esiplaanile heleroosasid, kollaseid või valgeid roose
Pall kukub käest põrandale ja põrkub sealt elastselt tagasi. Kui suur impulss anti edasi põrandale? Näita,et impulsi jäävuse seadus kehtib. Elastne on põrge, mille järel kehad täielikult taastavad oma kuju. Kehade siseenergia seejuures ei muutu. Elastsel põrkel jääb seega nii kehade summaarne impulss kui ka nende summaarne kineetiline energia muutumatuks. Põrandale anti edasi impuls p (mv) p1+p2+p3+...+pn= const Kuidas liigub kõrgest tornist alla lastud kivi? Kas kaugus torni vundamendist sõltub sellest, kui kõrgelt kivi alla visati? Objektid, mis langevad teatud kõrguselt maale (v.a. poolustel) nihkuvad veidi itta (~3.2 cm 100 m kõrgusest tornist visatuna). Põhjus on selles, et torni otsa joonkiirus on veidi suurem kui torni alusel. ( Vabalangemise trajektoor on ruutparabool!!! Kui suure algkiirusega peab pumpama vett, et purskkaevu juga kerkiks 30 m kõrgusele? 24 m·s-1 Kui suur oleks lõppkiirus kui vesi langeb 30 m kõrguselt? Sama
kasutati termiitsegu (alumiiniumi ning raudoksiidi segu), millega kõrvetati läbi torni terasest kandetalad, et hoone kokku kukuks. ,,Torni keskel oli 47 tala ning kõik olid väga paksud. Need ehitised rajati, et nad peaksid igavesti vastu. Tollal ehitati hooned isegi ülearu tugevaks. Et neid alla tuua, pidi kõik kesksed talad läbi lõikama. See ongi peamine küsimus. Olgu, lennuk võis hoonet tabada. Aga miks pidi hoone kokku kukkuma? Selleks tuli lõigata. Vundamendist alates järjest ülespoole. Siin tulebki mängu termiit. Seda saab mässida ümber postide umbes nagu traati. Ja sa tead, et kui ta hakkab lõikama, teeb ta seda kindlal viisil. Näiteks seal lõigati seda diagonaalis." (10) 8 3.2. Kaksiktornid vajusid kokku teadmata põhjusel 2008. aasta septembris väidab Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejad, et 11.
Tänu põhiseadusele Autor: Märt Rask Antud artikkel räägib Eesti Vabariigi põhiseadusest, selle olemusest. Eestist kui parlamentaarse riigikorraga riigist, põhiseadusest kui fundamentaalsest õigusnormist ja sellega kooskõlastatud õigussüsteemist, põhiseadus kui avaliku õiguse uue aluse looja, demokraatliku õigusriigi vundamendist, rahvast, erakondadest ja demokraatiast, riigikogu valikutest, halduskohtust kui üksikisiku kaitsjast ning, et põhiseaduse olemust ei ole läbi nende aastate muudetud. Eestlased on enamiku oma ajaloost saanud hakkama riigita ja põhiseaduseta. Et taas leida tasakaalu riigi ja üksikisiku vahel, siis võttis Eesti rahvas 28. juunil 1992 rahvahääletusel vastu praeguse põhiseaduse, mille kohaselt kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas. Eesti
Algpingeks kandepiirseisundi järgi ? Kandepiiseisundi pinnase deformatsiooni. Küllalt pika silindri sigma 1 on looduslik, kõrgemal asuvate kihtide tekkimist välditakse osavarutegurite ja puhul on tegemist ainult radiaalse kaalust põhjustatud pinge. kombinatsiooniteguritega, millega korrutatakse deformatsiooniga. Tulemused kantakse Sigma 2 on algpinge ja vundamendist tuleneva normkoormuste väärtused Pinnase omaduste graafikule, kus telgedeks vee maht V ja surve p lisapinge sigma pzi summa. Seega määratakse E arvutusväärtuse saamiseks jagatakse normatiivne Pressiomeeter on kasutatav liiva, kruusa ja igal elementaarkihil, kus sügavuti muutub nii alg arvutustugevus läbi osavaruteguriga Kandevõime ületihenenud savipinnase deformeeritavuse kui lõpppinge
15 Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded.
´gz saab arvutada pinnase mahukaalu abil. ´p saab määrata kompressioonikatse andmetest (vt lisa p 2.3.6.) kui kõvera murdepunktile vastava pinge. Pinnasele varem mõjunud pinge ´p (eeltihene-mispinge) või ületihenemisteguri Rc usaldusväärsest määramisest sõltub vundamendi vajumi prognoosi vastavus tegelikkusele. Mingis pinnasekihis on enne vundamendi ehitamist pinge ´gz. Normaalselt tihenenud pinnasel ´gz = ´p ja igasugusel pinge suurenemisel vundamendist tuleneva koormuse mõjul toimub pinnase poorsuse vähenemine (ja seega ka vajumine) kopmressioonikõvera järsema osa järgi. Sellisel juhul tuleb arvutustes kasutada kompressiooniindeksit cc2 = e2 / log 2. Ületihenenud pinnase puhul, juhul kui vundamendi koormusest tingitud lisapinge ´pz ja loodusliku pinge ´gz summa ei ületa ületihenemissurvet ´p tuleb vajumi arvutamisel kasutada kompressiooniindeksit cc1 = e1 / log 1. See on
filosoofia 1. Enesetest 1 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 6 Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilis...
on näiteks tugevdada sotsiaalset ja ökoloogilist mõõtmed kohapeal). Kuid samal ajal tihe suhtlus kohalike vahel ja ülemaailmne valitsemine piirab kohalikke tegevusi (nt ülemaailmsete juhtivate ettevõtete jõud, ülemaailmsete standardite kasvav arv). 15.Iseloomustage rahvusvahelistumise põhjuseid? Kasvupotentsiaal Loendis kõige levinum põhjus üleilmseks muutumiseks. Ja see on kasvupotentsiaal. Ohutu kursus on alati alustada kohalikult ja kasvada kodus loodud vundamendist. Tavaliselt juhtub aga see, et olete järjest kasvanud ja müüki suurendanud ning järsku müük langeb. See on kurikuulus klaaslagi tööl, kus pole ühtegi inimest, kellele müüa. Sellisel juhul on see teie märk, et minna maailma vallutama. Liigutaja eelis Esmase liikuja eelis on põhimõtteliselt turule sisenemine ja kõigi eeliste saamine. Näiteks saate esimesel turul kiiresti uuele turule jõuda. Teine eelis on
torkeanduriga M20. Mõõtmised tehti hoone kahest nurgast ja kahest küljest visuaalselt tuvastatud kahjustuste järgi. Mõõtmisele eelnenud ööpäeval ei olnud sademeid Tulemused Vundamendi pinnaniiskus oli suhtelisel skaalal „märg“, mis vastab betooni niiskussisaldusele 5…6% (massiprotsentides). Palkide niiskussisalduse seos kõrgusega vundamendi pinnast on toodud Joonis 2.19. Sellelt on näha, et vundamendist kuni 10 cm kõrgusel ületas puidu niiskussisaldus puidu küllastusniiskuse (~30%). Kõrgusel 10…40 cm väheneb niiskussisaldus kiirelt ja on kõrgemal stabiilselt 13…16 %. Maja põhjaküljel on niiskussisaldus 3 % võrra madalam kui lääneküljel. Niiskustase seinas langes märgatavalt palkide vahe kohal, samuti langes niiskussisaldus oluliselt palgi radiaalsuunaliste pragude kohal. Maja lõunakülg oli sedavõrd mädanenud, et tuli 1,5 m kõrguseni lammutada
Soojuspüsivuse järgi hooned ja piirded jagatakse:
· D <1,5- sellise hoone piirded on kerge konstruksiooniga.
· 1,5
rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad. Imik vajab otsest kontakti rohkem kui väikelaps; väikelapse puhul läheb vaja ettevaatlikkust ja tal tuleb pidevalt silma peal hoida. Koolilaps, samuti nagu ka teismeline, avardab oma raame ja nõuab rohkem tegevusruumi. Tormide tekkimine on loomulik, kuid viis, kuidas need vaibuvad, sõltub sellest vundamendist, mis te lapsevanemana olete ladunud.. Vastsündinu Selles vanuses sõltub laps täielikult vanemast. Tähtis on juba varakult piirid paika panna. Väga hea on, kui olete lapse jaoks olemas, kuid oma kohalolekut ei pea peale sundima. Paika tuleb panna reziimid magamine, söömine. Kui on juhtunud, et imik on raskelt haige olnud, tuleb varuda aega, et nii vanem ise kui ka laps sellest toibuksid. Haigused kurnavad kogu perekonda nii füüsiliselt kui ka hingeliselt.
lintvundament > 15...20 cm, kergplokid >20...30cm Kivikbetoonis ehitamise juures tuleb jälgida, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 müüri paksusest. Drenaaz 26 Et katkestada vee kapillaarset tõusu, hoida pinnasevee tase piisavalt kaugel põrandast ja vundamendist ning koguda pinnases liikuvat vett ja juhtida see vundamendist eemale paigaldatakse hoone ümber või alla drenaazitorustik. Toru kõrgeim koht peab olema >0,4m madalamal, kui on põranda aluspind ja alati madalamal kui vundamendi põhi. Hoone ümbrus: Vundamentide projekteerimise juures tuleb arvestada ka et hoone ümbrus 3m ulatuses tuleb planeerida kaldega 1/20 hoonest eemale. Soovitav sokli kõrgus on 30...50cm, siis ei ulatu pinnaselt üles pritsiv vesi ja lumi välisvoodrini.
kaldpinda mööda (A-B) nagu kaldse tallaga vundamendil. Väga tugevate pinnaste ja kalju korral võib teha vundamendi astmelise (joonis 4.17 c). Võrreldes horisontaalse tallaga on kaldu talla puhul normaali suunaline jõud suurem ja talla suunaline lihet põhjustav jõud väiksem. Kuigi kaldu tallaga vundamendi kandevõime määramisel tuleb kasutada ühest väiksemaid parandustegureid, osutub ta sageli tunduvalt ökonoomsemaks tavalisest horisontaalse tallaga vundamendist. Otstarbekas on konstrueerida vundament selliselt, et määrava koormuskombinatsiooni korral läbiks resultantjõud talla tsentri. See võimaldab vältida momendist tingitud talla efektiivpinna vähenemist. Talla kaldenurk tuleb eelnevalt valida. Ideaalne oleks, kui tald on resultantjõu suunaga risti ja seega talla pinna suunalist jõudu ei esine. See nõuab aga sageli liiga suurt kallet. Kalde valikul tuleks arvestada pinnase varikaldenurka, betooni paigaldamise tingimusi jne
- vibratsioon Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, kestvad kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel, odavad ja nägusad. Vundamentide vajumine olgu ühtlane (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10 ... 12 cm). Kõikide hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. *Vundamendid tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse *Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga (polygum, unifleks, universal, arverol jne) *Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga (kahekordne bituumenvõõp, defond, jafoplast jne) *Sokkel tuleb kujundada nõnda, et maapinnalt üles pritsiv vihmavesi ja lumekihi sulamisel tekkiv vesi ei kahjustaks välisseina
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
