Vastus leiad õppematerjalist: Mullbetoon

Mullbetoon (0)

Kutsekool - Ehitus - Ehituskonstruktsioonid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on mullbetoon?
Kuidas mullbetoonist plokkidest müüri laduda?

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Mullbetoon
Koostas: Kristen Volkov
Väimela 2012
Sisukord:
Sissejuhatus......................................................................3
Mis on mullbetoon?..........................................................4
Kuidas mullbetoonist plokkidest müüri laduda ?..............5
Sarrustamine .....................................................................6
Esimene plokirida............................................................7
Kasutatud materjal...........................................................8
Sissejuhatus
Referaadi teemaks on mullbetoon. Oma referaadi tegemisel kasutasin internetti. Referaadis räägin natuke lähemalt mullbetoonist, kus seda kasutatakse jne..
Mis on mullbetoon?
Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon , milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid, jämedusega 0,3...2,0 mm.
Mahumassi järgi jagatakse mullbetoonid 3 gruppi:

isoleerbetooni (kuni 500 kg/ kuupmeetrit ) kasutatakse ainult soojaisolatsiooniks
konstruktsiooni-isoleerbetoon (500...900 kg/kuupmetrit) on suuteline taluma ka väiksemaid koormisi,
konstruktsioonibetoon (900...1200 kg/kuupmeetri kohta)

Mullbetoonide survetugevus on 2,5...20 N/ruutmillimeetrit. Mulletoonid koosnevad sideainest, peenliivast (enamasti jahvatatud), veest ja mullatekitavast lisandist. Poorse struktuuri tekitamise viisi järgi jagunevad mulletoonid vaht -ja gaasbetooniks.
Vahtbetooni valmistamisel segatakse ühes segistis kokku sideaine , peenliiv ja vesi.
Gaasbetoonile antakse mulliline struktuur gaasitekitava lisandi abil, milleks on kõige sagedamini peenike alumiiniumi pulber. Sideaine peab sisaldama lupja.

Kuidas mullbetoonist plokkidest müüri laduda?

Mullbetoonist väikeplokist majakarbi ladumisega saab igaüks hakkama.Väikeploki pikkus on umbes 60 cm. Laiused ja kõrgused varieeruvad üsna suuresti alates 10 kuni 50 cm-ni. Seega saab sellest materjalist teha väga kerget vaheseina ja ka toekat välismüüritist või kandeseina.
Et mullbetoonist plokid on väga täpselt mõõtu lõigatud, kasutatakse viimasel ajal väga tihti välisseintes mördi asemel hoopis liimi. Plokkidevaheline 10-12 mm paksune mördikiht kujutab endast mingil määral külmasilda, mördi soojapidavus on ju palju väiksem kui plokil .
Liimikihi paksus on mördi omast paar-kolm korda väiksem – välissein muutub märgatavalt soojapidavamaks, isegi kuni paarküm-mend protsenti. Liimise puhul on ka töökeskkond palju puhtam, samas maksab liim mördist rohkem.
Sarrustamine
Nii nagu kõik müüritised, nii paisub ja kahaneb temperatuurimuutuste korral ka mullbetoon. Nende paisumiste ja kahanemiste tulemusel võivad seina sisse tekkida praod. Selle vältimiseks tuleb müüritis kindlasti sarrustada (varem nimetati seda armeerimiseks) ning selleks kasutatakse kas armatuurrauda (4, 6 või 8 mm), aga ka armeerimisvõrku.
Kindlasti tasub meeles pidada, et sarrustamist vajab esimene ja viimane plokirida ning sarrus pannakse esimese ja teise ning eelviimase ja viimase rea vahele. Et armatuurraud ei lase seinal nii palju mängida, annab see sellele ka üldist jäikust juurde.
Esimene plokirida
Esimese plokirea juures tuleb kindlasti meeles pidada paari olulist momenti. Esiteks muidugi seda, et vundamendi ja müüri vahele on kindlasti vaja hüdroisolatsiooni – niiskus ei tohi ju vundamendist müüritisse imbuma hakata. Esimese rea puhul tuleks kasutada “rammusamat” tsementliiva mörti, et müür püsiks kindlal alusel ja tsemendi kivinedes tekiks tugev kiht, mis aitab hüdroisolatsioonil oma üles- annet täita.
Loomulikult tuleb enne esimese rea alustamist vundamendipind hoolikalt puhastada ning võimalikult sirgeks ajada.
Mõistagi lähevad kõigepealt paika nurgaplokid ja siis jätkatakse nagu tavalise tellismüüri ladumist. Kui esimene rida paigas ning mört kivistunud, tuleb plokirea pealmine pind ideaalselt sirgeks hööveldada (selleks kõlbab tavaline höövel) ning puhtaks pühkida.
Alates teisest reast saab juba kasutada mördikelku, mis oskaja mehe käes jätab endast esimese plokirea peale stabiilse paksusega mördikihi. Paljud müürsepad eelistavad siiski vana head müürikellut. Plokkide lõplikuks paikakoputamiseks on mõistlik kasutada kummihaamrit, sest metallhaamer võib plokki vigastada.
Kasutatud materjal

.ODT Laadi alla originaalfail 8 lk · .odt · 26 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KristenssV Õppematerjali autor

betoon müür müüritis sideaine vaht plokid mört sarrustamine pind töökeskkond survetugevus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eksami küsimuste vastused

Plaadid liimitakse esiküljega tugevale paberile või alumise küljega mingile võrgule. Mosaiikplaate turustatakse enamasti kuni 1m² suuruste vaipadena (vaipkeraamika). Kasutatakse neid põrandate ja välisseina paneelide katteks. Põrandale paigaldatakse nad tervete vaipadena ja peale plaatimissegu kivistumist pestakse paber põrandalt maha. Võrkaluse puhul jääb võrk plaatide ja plaatimissegu vahele. Seinapaneelide puhul laotakse vaibad vormi põhja ja betoon valatakse neile peale. Mitmevärvilistest mosaiikplaatidest võib moodustada igasuguseid mustreid. KERAMSIIT Keramsiit ehk kergkruus (tuntud ka LECA, EXCLAY ja FIBO kaubamärkide nime all ning keramsiidina) valmistatakse kergeltsulavatest paisuvatest savidest, mis segatakse veega. Mõnikord lisatakse ka saepuru või turbajahu. Vedel savi suunatakse ilma eelneva kuivatamiseta pöörlevasse toruahju, kus temperatuur tõstetakse kiirelt umbes 1150°C

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

Keemiline püsivus: võime mitte kaotada omadusi mitmsesuguste keemiliste ainete mõjul.EM võivad kahjustada happed, leelised, soolad, gaasid, jne.Keemiliselt agressiivses keskkonnas tuleb kasutada keemilselt püsivamaid materjale või katta need vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus:materjali võime neelata radioaktiivset kiirgust. Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahu mass ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku.peamised kiirgusisolatsiooni materjalid on betoon, plii, vesi. Akustilised omadused:iseloomustavad materjali helineelavust või peegeldavust. Helilained, põrkudes mingi materjali vastu jagunevad kolme ossa: ühed peegelduvad tagasi( kõva ja sile), teised neeldub materjalisse( pehmed ja krobelised mater) ja kolmas läbi materjali. Ehituses tuleb põhiliselt summutada. Selleks kasutatakse pehmeid ja poorseid materjale. 4. Puidu siseehitus ja omadused: Korp, korkkude ja nii moodustavad puu koore. Korp kaitseb puud vigastuste eest.Koor-

Ehitusmaterjalid

472

pdf

EHITUSMATERJALID

7 1. SISSEJUHATUS Käesolev raamat on mõeldud ehitusmaterjalide üldkursuse omandamise abivahendiks. Ehitusmaterjalide valik on lai. Tehnika ja tehnoloogia arenemisega tekib vanade tuntud ehitusmaterjalide kõrvale uusi materjale. Ehitusmaterjalidest tutvustatakse raamatus:  looduslikke ehitusmaterjale – puit ja kivi;  metalle;  keraamikat;  ehitus-sideaineid;  ehitussegusid – betoon, mört;  raudbetooni;  tehiskivimaterjale;  bituumeneid ja nende baasil valmistatud materjale;  asfaltbetooni;  plastmassist tooteid;  isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale;  klaastooteid. 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest Ehitusmaterjalid on olulised, sest  materjalid on aluseks, millel põhineb kogu ehitustegevus;  materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa;

Ehitus