Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pottsepatöö põhireeglid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Pottsepatöö põhireeglid
1. Punaseid ahju telliseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida. Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Šamott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet.
2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja.
3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises.
4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb.
5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel.
6. Müüritise kihid peavad olema rangelt horisontaalsed ja pinnad ning nurgad vertikaalsed . Pindade ja nurkade vertikaalsust kontrollitakse iga kolmanda või neljanda rea järel, horisontaalsust igal kihil .
7. Sisemist tulekindlatest tellistest voodrit ei tohi siduda tavalistest tellistest müüritisega, sest tulekindlate telliste paisumine on erinev.
8. Ahju sisemised avad tuleb sillata tellistega, mitte metalliga, sest metalli paisumine on suurem.
9. Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei raiuta.
10. Üks käsi on töökäsi teine puhas käsi.
Ehitusnõuded.
Ahju ja korstna alused.
Õhukeseseinalised kerged ahjud (kuni 750 kg ) võib toetada põrandale või puitvahelaele. R/b vahelaed võtavad märksa suuremat koormust vastu, kuid peab kontrollima selle kandevõimet ja kandvate vaheseinte asukohta. Pliit on ahjust kergem konstruktsioon ja või toetada põrandale, kuid peab kontrollima puittalade kandevõimet.
Ahju vundamendi rajamissügavuseks piisab 50..60cm. Vundament tehakse betoonist või looduskivimüüritisena, ahjust igas suunas 5cm võrra, korstnast 10…30cm võrra laiem (esimene kehtib hea kandevõimega pinnase puhul). Hea kandevõimega pinnase puhul või ahju või korstna vundament moodustada hoone vundamendiga ühtse terviku, nõrga pinnase ja kerge puumaja puhul tuleks ahju ja korstna vundament hoone vundamendist vajumisvuugiga eraldada.
Ahju vundamendi pealispind kaetakse hüdroisolatsiooni kihiga.
Küttekolletele esitatavad kvaliteedinõuded.
Ahjude , pliitide ja korstnate müüritise vuugid peavad olema kogu paksuses mördiga täidetud. Põletatud savitellistest ahjude ja pliitide vuukide paksus peaks olema 5mm
Pottsepatöö põhireeglid #1
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ahtisaarts Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Potsepa tööd
12
doc

Potsepa tööd

õhukesed, kusjuures vuugi paksus võlvi aluspinnal ei tohi olla üle 2 mm. Võlvi ülemisel pinnal võib vuukide paksus olla suurem mis oleneb võlvi kõrgusest. Võlvi ladumiseks on soovitatav kasutada spetsiaalseid kiilukujulisi võlvitelliseid. Võlv laotakse seotises, võlvi tagumise otsa ja kolde tagumise seina vahele jäetakse 15-20 cm laiune koldekaev, mille kaudu tõusevad koldegaasid esimesse lõõri KT küsimused 1. Potsepatöö põhireeglid 2. Üldnõuded ahjudele 3. Ahjud soojamahtuvuse järgi 4. Ahjud materjali, lõõristiku ja kolde järgi 5. Kuidas laotakse kolde võlvi 6. Milliseid mörte kasutatakse potsepatöödes 7. Kirjelda umbsepõhjaga ja restkoldega ahjusid 8. Nõuded kolletele Üldnõuded korstente, ahjude pliitide, kaminate ja nende vundamentide ehitamisel Suitsukorsten on omaette ehitis, korstna ehitust ei saa siduda seinte või seinte tarinditena

Üldehitus
Müüritiste ladumine
36
pdf

Müüritiste ladumine

7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a­ ehituspaekivi, b ­ tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c ­ klombitud soklikivi, d ­ normaalmõõtmetega tellis, e ­ moodultellis, f ­ pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a ­ kiv

Hooned
Pottseppa kursus
9
doc

Pottseppa kursus

10.03. Eksamipiletid. P.1.1 Üldnõuded telliskorstna ja moodulkorstna ehitusel. Korstnal peab olema kindel vundament ja alus. Alla tuleks panna hüdroisolatsioon. Kui vundament rajatakse pinnasele, siis tuleb rajada vundament nii ,et külm ei satuks korstna alla. Penoplastiga võib soojustada, et ei peaks kaevama vundamenti 1,2 m. Penoplasti mitte alla panna vaid külgedele. Maja sees piisab kui kaevatakse kuni kõva pinnaseni kruusani. Ühe lõõriga korsten võib toetuda otse kütteseadmele, kui kütteseade kannab selle kaalu ja on püsiv. Korsten peaks olema vertikaalne, kui on tagatud selle püsimine võib kalle olla kuni 45 kraadi. Korstna välispinna temperatuur ei tohi tõusta üle 80 kraadi. Telliskorstna paksus peab olema vähemalt 12 cm. Korstna võib laduda saviseguga. Parem on seda teha tsement seguga püsib paremini koos. Korstent tohib krohvida ja pahteldada. Korsten peab olema vähemalt kahest küljest kontrollitav. Korstna puhastusluuke ei tohi panna ruumi, mis on tu

Pottsepatööd
Kivi eksami küsimuste vastused
26
doc

Kivi eksami küsimuste vastused

1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed ­ arvutuskoormus Q ­ LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk ­ Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal ­ suurt tähtsust normaal ­ ja arvutamiseks kas

Kivikonstruktsioonid
Seinad
98
pdf

Seinad

Seinad Välisseinad „ Väliseinte ülesanne on: „ sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, „ tarindite kandmine, „ kaitse ilmastikutegurite vastu, „ tagada hoone energiatõhusus. „ Välisseintele esitatavad nõuded: „ kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, „ arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, „ soojapidavus, „ õhupidavus, „ niiskustehniline toimivus, „ helipidavus, „ tulepü tulepüsivus, „ majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus „ Materjali järgi: „ Looduskivist (paas, graniit… graniit…), „ Tehiskivist (tellis, vä

Ehitus
TTK Eksamiküsimused Hoone osad
84
pdf

TTK Eksamiküsimused Hoone osad

Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt:

Hoone osad
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj

Ehitiste renoveerimine
Hoone osade Eksam
118
pdf

Hoone osade Eksam

Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17

Eelarvestamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun