VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID (0)

Ingo Sarapuu
VUNDAMENDI ISOLEERIMINE,
KASUTATAVAD MATERJALID
JA SÜSTEEMID
REFERAAT
Õppeaines: HOONE OSAD
Ehitusinstituut
Õpperühm: KK31
Juhendaja : lektor Jüri Tamm
Esitamiskuupäev:…………….
Üliõpilase allkiri :……………..
Õppejõu allkiri: ………………

sisukord

SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3
VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE ………………………………………...4
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON…………………………………7
RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9
kOKKUVÕTE………………………………………………………………10
VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11

sissejuhatus

Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal . Seetõttu peavad vundamendid olema:  tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale .
Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon , pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus , perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008  radooni ohutuse nõuetega.
Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest.
Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks.

VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE

Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka  raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon . Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit ). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid postvundamendid , vaivundamendid.
Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistab tulevikus kahjusid, mis peale vundamendi võivad tekkida ka hoone põranda- ning seinakonstruktsioonides. Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1]
Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1]
Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaažiga.
Joonis 1. Lintvundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/
Parema tulemuse saamiseks võib hoone ümber pinnasesse paigaldada 600–1000 millimeetri laiuselt külmakerke isolatsiooni. Selleks asetatakse isolatsiooniplaadid horisontaalselt tihendatud täitepinnasele umbes poole meetri sügavusele ja kaldega hoonest eemale. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit. Ümber hoone perimeetri, vundamendi taldmikust madalamale tuleb paigaldada drenaaž pinnase- ja sadevee ärajuhtimiseks. Liigne niiskus alus- ja vundamendikonstruktsioonides vähendab nende vastupidavust . Niiske keskkond juhib soojust märgatavalt paremini mille tulemusena suurenevad ka soojakaod. Monoliitse vai- või lintvundamendi puhul on võimalus paigaldada soojustus ka vundamendi sisse ehk kahe armeeritud betoonplaadi vahele.[1]
Joonisel (joonis 2) on esitatud vaivundamendi soojustus. Kahe monoliitse armeeritud plaadi vahele on paigaldatud Finnfoam F-300 paat . Kogu konstruktsiooni alla on toetub lintvundamendiga sarnaselt vaiadele
Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/
Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades . Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme keltsaga pinnase nihkumise ja vundamendi võimalike deformatsioonide tõttu. Sellise vundamendi rajamisel on väga tähtis õigesti tehtud aluspinnas, kuhu peale laotakse elemendid ja soojustuskihid. Kui tavaliselt kujutatakse vundamenti luues ette suurt ja sügavat auku, siis plaatvundamendi puhul jääb sügavuseks 20-60 cm, sõltuvalt sellest, kui sügaval on kandev pinnas.[1]
Joonis.3 Plaatvundamendiga hoone lõikefragment. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/
Keldrikorrusega projektides on võimalus kasutada innovaatilist lahendust kaks-ühes. Kasutades Finnfoam CW-300/100 mm keldri seinte isolatsiooniplaate, paigaldatakse samal ajal ka vastupidav soojusisolatsioon ja hoone maa-alune osa on kaitstud niiskuse eest. See lahendus aitab vähendada tööjõu- ja materjali kulusid ning parandab sokli hüdrotehnilisi parameetreid.[1]

Vundamendi hüdroisolatsioon

Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes; vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. Niiskuse ja pinnavee surve leviku tõkestamiseks läbi vundamendi kandevkonstruktsioonide kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav.[2]
Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon , mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni kuid enimkasutatav suurte pindade puhul on membraan -tüüpi hüdroisolatsiooni mis valmistatakse bituumeni baasil. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-hüdroisolatsioon on samuti membraan-hüdroisolatsioon.[2]
Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/
Hüdroisolatsioonivõõbad valmistatakse enamasti bituminoidsetest või polümeervaikudest mis kantakse vundamendi välispinnale kas spaakli, värvirulli või pihustamise teel.
Tavaliselt tehakse enne hüdroisolatsiooni paigaldamist, aluspinna ettevalmistus kus kontrollitakse eriti vanade ehitiste renoveerimistöödel, et ei oleks lahtiseid ega pudedaid segukihte.[2-3]
Vajadusel tasandatakse ebatasasused polümeerse tsementkrohviga misjärel kantakse pinnale nakkekiht mis tagab hüdroisolatsiooni püsivuse vundamendil. Seejärel kantakse pinnale juba põhikiht mis tagab niiskuse kaitse, kuid olenevalt pinnase niiskuse sisaldusest listakse kihte vastavalt vajadusele kuni täieliku veetõkke saavutamiseni.
Väiksemate aluskonstruktsioonide puhul kasutatakse hüdroisolatsiooniks polüetuleenist nuppkilet. Mis kinnitatakse vundamendi välimisele külgpinnale liimiga või düüblitega.[2-3]
Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/

radooniohutuse tagamine

Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Nagu kõikide probleemidega on ka radooniohu vastu võitlemisel efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist. Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja kopsuvähiga. [4]
Radoonitõrje meetmed võib käitlemisenergia alusel jagada põhimõtteliselt kahte rühma: aktiiv - ja passiivvõtted. Passiivmeetmete hulka kuuluvad: radoonitõkketarindid, õhulekete vähendamine tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke vähendamise abil ning pinnasesisene torustik võimaldamaks radooni difusiooni läbi torustiku pinnasest välisõhku. [5]
Väikeste aluskonstruktsuoonide puhul kasutatakse radooni ohutuse tagamiseks näiteks Visqueen radoonikile. Toode on kasutamiseks vundamendi valu all tõkestamaks radooni pääsu hoonesse. Radoonikile sobib enamik vundamendi tüüpidele passiivseks radooni tõkestus kihiks. Samuti omab kile esmaklassilisi niiskustõkke omadusi.
Foto: Õtulehe artikkel „Ohtlikku radooni võib leiduda paljudes kodudes – kuidas end selle eest kaitsta?“ Tulelaev OÜ, 4. september 2017 , 15:34
Aktiivmeetmed on õhurõhkude reguleerimine ning pinnase ventileerimisega seotud võtted. Näiteks radoonikaevu ehitamisega, alandatakse õhurõhuku hoone aluses pinnases mille tulemusel imetakse radoon hoonest alt välja. Õhurõhu suurendamisega hoone aluses pinnases surutakse radoon hoonest eemale. [5]

kokkuvõte

Eestis rakenduvad ehitamisel seadused, kohustused, nõuded, normatiivid ja ka hea tava ning iga ehitis mis algab ideest ja projekteerimisest vajab aluskonstuktsiooni nii nimetatud vundamenti.
Alustades asukoha valikust, tuleb teha geoloogilsed pinnase uuringudkus selgitatakse välja millist vundamendi konstruktsiooni on kõige optimaalsem kasutada. Järgnevalt valitakse soojustus, hüdroisolatsioon ja vajadusel radooniohu vähendamise lahendused.
Kui vundamendi ehitamise-, soojustamise- ja hüdroisolatsioonitöödega eksitakse, siis sellest võib hoonele tekitada ohtlike ja pöördumatud kahjustusi, mida on hiljem väga kulukas parandada.

viidatud allikad

„FINNFOAM“ [võrgumaterjal] Saadaval: https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/vundamendi-soojustamine/ [kasutatud 20 oktoober 2018 ].

[2] „ WEBER “ [võrgumaterjal]

Saadaval: https://www.weber.ee/tehnilised-betoonid-ja-huedroisolatsioonid/tooted-ja-lahendused/tehniliste-segude-lahendused/vundamendi-huedroisoleerimine.html

[kasutatud 20 oktoober 2018 ].

[3] „ RENO “ [võrgumaterjal]

Saadaval: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/

[kasutatud 20 oktoober 2018].

[5] „KESKONNAAMET“ [võrgumaterjal]

Saadaval: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon

[kasutatud 20 oktoober 2018].

[5] „RIIGI KINNISVARA AS“ [võrgumaterjal]

Saadaval: https://energiatalgud.ee/img_auth.php/d/de/Riigi_Kinnisvara_AS._Radooniohu_v%C3%A4hendamise_lahendused_olemasolevatele_ja_uutele_hoonetele._2015.pdf

[kasutatud 20 oktoober 2018].