VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID (0)

Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISSEJUHATUS 
……………………………………………………………..3
VUNDAMENDI  SISUKORD


SOOJUSTAMINE………………………………………...4
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON…………………………………
7
RADOONI OHUTUSE 
TAGAMINE……………………………….............9
KOKKUVÕTE………………………………………………………………
10
VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja   omakaal.   Seetõttu   peavad   vundamendid   olema:   tugevad,   püsivad,   vastupidavad   ja   ohutud ümbritsevale keskonnale.  Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008   radooni ohutuse nõuetega. Vundament   on   ehituse   aluseks   ning   seda   tuleb   sarnaselt   hoone   teiste   osadega   kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja  pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. Enim kasutatav vundamentide materjal on  betoon ( kergbetoon kui ka  raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon.     Kasutatakse   ka   looduskivi   (paekivi,   graniit).   Vundamendid   kavandatakse projekteerimisel   kas   monteeritavatena   või   kohapeal   valmistatavatena   (monoliitsetena). Konstruktsiooni   järgi   liigituvad   vundamendid:     lintvundamendid,   plaatvundamendid 2  SISSEJUHATUS 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE


postvundamendid,  vaivundamendid.  Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistab tulevikus kahjusid, mis peale vundamendi võivad tekkida ka hoone põranda- ning seinakonstruktsioonides. Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi   soojustuse   soovituslikuks   paksuseks   loetakse   sada   millimeetrit   ja   kasutada   tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone  arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament  tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli  maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad  vahtpolüstüreenplaadid (EPS) ja (XPS) mis kinnitatakse vundamendi vertikaalpinnale.[1] Joonisel (joonis 1) on esitatud täismonoliitne lintvundamen mille soojustamiseks on kasutatud   Finnfome EPS100 soojustusplaati. Hüdroisolatsioon on paigaldatud otse betoonile soojustuse alla  kust alumine hüdroisolatsiooni serv on viidud taldmikuga ühel kõrgusel vundamendist umbes 0,5 m eemale. Serva peale on asetatud dreeniv tagasitäite koos drenaažiga. 3


  Joonis 1. Lintvundamendi sõlme joonis. https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri- seinte-isolatsioon/ Parema tulemuse saamiseks võib hoone ümber pinnasesse paigaldada 600–1000 millimeetri laiuselt külmakerke   isolatsiooni.   Selleks   asetatakse   isolatsiooniplaadid   horisontaalselt   tihendatud täitepinnasele umbes poole meetri sügavusele ja kaldega hoonest eemale. Välispinnalt vundamendi soojustuse   soovituslikuks   paksuseks   loetakse   sada   millimeetrit.   Ümber     hoone   perimeetri, vundamendi taldmikust madalamale tuleb paigaldada drenaaž pinnase- ja sadevee ärajuhtimiseks. Liigne   niiskus   alus-   ja   vundamendikonstruktsioonides   vähendab   nende   vastupidavust.   Niiske keskkond   juhib   soojust   märgatavalt   paremini   mille   tulemusena   suurenevad   ka   soojakaod. Monoliitse vai- või lintvundamendi puhul on võimalus paigaldada soojustus ka vundamendi sisse ehk kahe armeeritud betoonplaadi vahele.[1] 4


Joonisel (joonis 2) on esitatud vaivundamendi soojustus. Kahe monoliitse armeeritud plaadi vahele on   paigaldatud   Finnfoam   F-300   paat.   Kogu   konstruktsiooni   alla   on   toetub   lintvundamendiga sarnaselt vaiadele Joonis 2. Monoliitne keskelt soojustatud vaivundamendi sõlme joonis.  https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Plaatvundamendi (joonis 3) soojustamiseks on tänapäeval palju uuenduslikke erikonstruktsioone, kus vundamendi monoliitne betooniplaat valatakse  erikonstruktsiooni EPS plaatide abil, eraldades kogu hoone pinnasest. Sel moel paigaldamist kasutatakse vundamendi soojustamise lahendusena passiivsetes, A, A+ ja A++ energiaklassi majades. Lahendus aitab vältida külmasildu, probleeme keltsaga pinnase nihkumise ja vundamendi võimalike  deformatsioonide tõttu. Sellise vundamendi rajamisel on väga tähtis õigesti tehtud aluspinnas, kuhu peale laotakse elemendid ja soojustuskihid. Kui tavaliselt kujutatakse vundamenti luues ette suurt ja sügavat auku, siis plaatvundamendi puhul jääb sügavuseks 20-60 cm, sõltuvalt sellest, kui sügaval on kandev pinnas.[1] 5


Joonis.3 Plaatvundamendiga hoone lõikefragment.  https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/keldri-seinte-isolatsioon/ Keldrikorrusega projektides on võimalus kasutada innovaatilist lahendust kaks-ühes. Kasutades  Finnfoam CW-300/100 mm keldri seinte isolatsiooniplaate, paigaldatakse samal ajal ka vastupidav  soojusisolatsioon ja hoone maa-alune osa on kaitstud niiskuse eest. See lahendus aitab vähendada  tööjõu- ja materjali kulusid ning parandab sokli hüdrotehnilisi parameetreid.[1] Hüdroisolatsioon peab olema: pidev ja veetihe; mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja  dünaamilise liikumise suhtes; mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes;  vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. Niiskuse ja pinnavee surve leviku tõkestamiseks läbi  vundamendi kandevkonstruktsioonide kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav;  rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav.[2] Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni  funktsiooni kuid enimkasutatav suurte pindade puhul on membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni mis  valmistatakse bituumeni baasil. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit- 6 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON 


hüdroisolatsioon on samuti membraan-hüdroisolatsioon.[2] Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/  Hüdroisolatsioonivõõbad valmistatakse enamasti bituminoidsetest või polümeervaikudest mis  kantakse vundamendi välispinnale kas spaakli, värvirulli või pihustamise teel. Tavaliselt tehakse enne hüdroisolatsiooni paigaldamist, aluspinna ettevalmistus kus kontrollitakse  eriti vanade ehitiste renoveerimistöödel, et ei oleks lahtiseid ega pudedaid segukihte.[2-3] Vajadusel tasandatakse ebatasasused polümeerse tsementkrohviga misjärel kantakse pinnale  nakkekiht mis tagab hüdroisolatsiooni püsivuse vundamendil. Seejärel kantakse pinnale juba  põhikiht mis tagab niiskuse kaitse, kuid olenevalt pinnase niiskuse sisaldusest listakse kihte  vastavalt vajadusele kuni täieliku veetõkke saavutamiseni. Väiksemate aluskonstruktsioonide puhul kasutatakse hüdroisolatsiooniks polüetuleenist  nuppkilet.  Mis kinnitatakse vundamendi välimisele külgpinnale liimiga või düüblitega.[2-3] 7


Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/ Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Nagu kõikide probleemidega on ka radooniohu vastu  võitlemisel efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist. Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja  kopsuvähiga. [4] Radoonitõrje meetmed võib käitlemisenergia alusel jagada põhimõtteliselt kahte rühma: aktiiv- ja  passiivvõtted. Passiivmeetmete hulka kuuluvad:  radoonitõkketarindid, õhulekete vähendamine  tarindite ja liitekohtade ning tarinditest läbiviikude õhulekke vähendamise abil ning pinnasesisene  torustik võimaldamaks radooni difusiooni läbi torustiku pinnasest välisõhku. [5] Väikeste aluskonstruktsuoonide puhul kasutatakse radooni ohutuse tagamiseks näiteks Visqueen  radoonikile. Toode on kasutamiseks vundamendi valu all tõkestamaks radooni pääsu hoonesse.  Radoonikile sobib enamik vundamendi tüüpidele passiivseks radooni tõkestus kihiks. Samuti omab  kile esmaklassilisi niiskustõkke omadusi.  8 2. RADOONIOHUTUSE TAGAMINE


Foto:  Õtulehe artikkel „Ohtlikku radooni võib leiduda paljudes kodudes – kuidas end selle eest  kaitsta?“ Tulelaev OÜ, 4. september 2017, 15:34 Aktiivmeetmed on õhurõhkude reguleerimine ning pinnase ventileerimisega seotud võtted. Näiteks  radoonikaevu ehitamisega, alandatakse õhurõhuku hoone aluses pinnases mille tulemusel imetakse   radoon hoonest alt välja. Õhurõhu suurendamisega hoone aluses pinnases surutakse radoon hoonest  eemale. [5] 9


Eestis rakenduvad ehitamisel seadused, kohustused, nõuded, normatiivid ja ka hea tava ning iga  ehitis mis algab ideest ja projekteerimisest vajab aluskonstuktsiooni nii nimetatud vundamenti. Alustades asukoha valikust, tuleb teha geoloogilsed pinnase uuringudkus selgitatakse välja millist  vundamendi konstruktsiooni on kõige optimaalsem kasutada. Järgnevalt valitakse soojustus,  hüdroisolatsioon ja vajadusel radooniohu vähendamise lahendused. Kui vundamendi ehitamise-, soojustamise- ja hüdroisolatsioonitöödega eksitakse, siis sellest võib  hoonele tekitada ohtlike ja pöördumatud kahjustusi, mida on hiljem väga kulukas parandada.  10 KOKKUVÕTE


]  „FINNFOAM“  [võrgumaterjal]  Saadaval:https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/vundamendi-soojustamine/   [kasutatud  20 oktoober 2018]. [2] „WEBER“ [võrgumaterjal]  Saadaval: https://www.weber.ee/tehnilised-betoonid-ja-huedroisolatsioonid/tooted-ja- lahendused/tehniliste-segude-lahendused/vundamendi-huedroisoleerimine.html  [kasutatud  20 oktoober 2018]. [3] „RENO“ [võrgumaterjal]  Saadaval: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/  [kasutatud  20 oktoober 2018]. [5] „KESKONNAAMET“ [võrgumaterjal] Saadaval: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon [kasutatud  20 oktoober 2018]. [5] „RIIGI KINNISVARA AS“ [võrgumaterjal] Saadaval: https://energiatalgud.ee/img_auth.php/d/de/Riigi_Kinnisvara_AS._Radooniohu_v %C3%A4hendamise_lahendused_olemasolevatele_ja_uutele_hoonetele._2015.pdf [kasutatud  20 oktoober 2018]. 11 VIIDATUD ALLIKAD

Document Outline

• sisukord
• sissejuhatus
• 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE
• 1. Vundamendi hüdroisolatsioon
• 2. radooniohutuse tagamine
• kokkuvõte
• viidatud allikad
  • ] „FINNFOAM“ [võrgumaterjal] Saadaval:https://www.finnfoam.ee/lahendused/vundament/vundamendi-soojustamine/ [kasutatud 20 oktoober 2018].
  • [2] „WEBER“ [võrgumaterjal]
  • Saadaval: https://www.weber.ee/tehnilised-betoonid-ja-huedroisolatsioonid/tooted-ja-lahendused/tehniliste-segude-lahendused/vundamendi-huedroisoleerimine.html
  • [kasutatud 20 oktoober 2018].
  • [3] „RENO“ [võrgumaterjal]
  • Saadaval: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/
  • [kasutatud 20 oktoober 2018].
  • [5] „KESKONNAAMET“ [võrgumaterjal]
  • Saadaval: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus/radoon
  • [kasutatud 20 oktoober 2018].
  • [5] „RIIGI KINNISVARA AS“ [võrgumaterjal]
  • Saadaval: https://energiatalgud.ee/img_auth.php/d/de/Riigi_Kinnisvara_AS._Radooniohu_v%C3%A4hendamise_lahendused_olemasolevatele_ja_uutele_hoonetele._2015.pdf
  • [kasutatud 20 oktoober 2018].