Antonio Gaudi sündis 1852 aastal Tarragona provintsis Baix Campis. Antonia Cornetil ja Francisco Gaudil oli 5 last, viimane neist oli Antonio. Antonio oli üle viie põlvkonna esimene Gaudi, kes ei jätkanud perekonna traditsiooni metallitöölisena. Gaudi perekonnas ei olnud kunagi olnud ühtegi arhitekti. Terve oma elu kannatas Gaudi liigesepõletiku all ja seetõttu oli Gaudil raskusi koolile tähelepanu suunamisega. Selle asemel meeldis talle hoopis jalutada ja uurida loomi, taimi taevast, pilvi, vett, kive ja mägesid. Tema hoonete fassaadid näevad välja nagu mingit sorti sürrealistlikud barokilaadse kontseptsiooniga pinnad, tegelikult on need inspireeritud looduslikest vormidest. Ta ei lugenud kunagi raamatuid filosoofia ega arhitektuuri kohta - kui temalt kord küsiti, et milline on tema arvates parim
Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet (25 June 185210 June 1926) AntonioGaudioliHispaaniaarhitekt, keskuulusjuugendistiilijärgijatehulkaningolikuulusomaunikaalsestiilijaeripärasteindividua alsetedisainidepoolest. Antonio Gaudi sündis 25. juunil 1852. aastal erinevate allikate kohaselt Reusi või Riudomsi linnas maakonnas Hispaanias. Ta ristiti päev peale sündi Reusis. AntonioGaudiisaGaudí Serra ja ema Antònia Cornet Bertran on mõlemad pärit vaskseppade perekonnast. Mis arvatakse on mõjutanud Gaudit tema hilisemas loomingus. Gaudioliperekonnasviiestlapsestnoorim. TalolikaksvanematõdeRosajaMarianingkaksvanematvendaja Francesc.
Antonio Gaudi Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium 11. kl Tiina Pirogova Antonio Gaudi sündis 1852 aastal Tarragona provintsis Baix Campis. Gaudi suri 7. juunil 1926 autoõnnetuses, kus talle tänaval otsa sõideti. Elulugu: Antonia Cornetil ja Francisco Gaudil oli 5 last, viimane neist oli Antonio. Antonio perekonnas oli traditsioon saada metallitööliseks, aga Gausi ei soovinud olla metallitööline, vaid tahtis olla arhitekt. Ta alati nägi asju nii nagu nad on, mitte nii nagu teised soovisid. Antonio oli omapärane inimene, sellepärast tekkis tal koolis raskusi. Gaudi kolis Barcelonasse ja 1873. aastal astus kohalikku arhitektuurikooli. 1878. aasta veebruaris lõpetas Gaudi oma arhitektuurilise koolituse ja võis ennast nimetada arhitektiks.
Antonio Canova (1. November 1757 13. Oktoober 1822) oli klassitsismiajastu silmapaistvaim skulptor. Varased eluaastad Antonio Canova sündis Veneetsia Vabariigis Possagno külas, Asolo mägede jalamil. 3 aastasena jäi ta ilma oma mõlemast vanemast, tema isa suri ning ema abiellus uue mehega. Kuid seda kaotust kompenseerisid tema isapoolsed vanavanemad, kes kandsid tema eest hoolt. Sellele vastutasuks sai ka vanaema hiljem kogeda oma pojapoja lahkust, kes võttis ta hiljem oma koju elama Roomas. Antonio isa ja vanaisa olid mõlemad kiviraidurid või väiksemad kujurid, räägitakse, et nende perekond oli mitmeid põlvkondi varustanud Possagno kogukonda selle elukutsega inimestega. Niipea kui Canovo käsi suutis pliiatsit hoida, tutvustas vanaisa Pasino talle joonistamise kunsti. Vanaisal oli teadmisi nii joonistamise kui arhitektuuri kohta. Canova varased aastad möödusid õpingute seltsis. Ta ise kaldus skulptuuri kunsti poole ning vanaisa töökoda pakkus võimalust nende osk
Sellega vastanduvad nad rangelt sümmeetrilistele klassitsistlikele hoonetele. Sümmeetria puudumisega on seotud ka historitsimi looduslähedus, mis lisaks inglise stiilis parkide lembesusele avaldub ka dekoratiivsuses ja loodusvormide jäljendamises. Näiteks Nicolai von Glehnile kuulunud Mustamäe ehk Kõrgepea lossiansamblisse kuuluva palmimaja puhul võiks paralleele luua koguni looduse struktuure jäljendava juugendiga ja hispaania arhitekti Antonio Gaudi omapärase loominguga, sest Gaudigi lähtus gootikast. Historitsismi ajal toimus oluline muutus ka suhtumises ehitusmaterjalide kasutamisse. Jõuti järeldusele, et hoone materjal peaks peegelduma tema stiilis ja ilu tulenema kasulikkusest. Tähelepanu hakati pöörama puidule, tema väärtustamisele. Loodi uus stiil, lähtudest just puidust kui ehitusmaterjalist, n-ö puuehitusstiil. Inspiratsiooniallikaks said selle stiili puhul
materjalid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu oma trepikäsipuid mööda ülespoole väänlevate metallist ronitaimedega, jne. jne. Väljavenitatud vormid, sujuvus ja eriline peenus valitsesid ka sisekujunduses. Maailmakuulsaks on saanud hispaania arhitekt Antonio Gaudi (1852-1926), kes lähenes hoonele kui skulptuurile. Tema loodud ehitised on vapustavalt vormijulged ja väga keerulised. Tema tuntuim teos - La Sagrada Familia kirik Barcelonas - on just keerukuse tõttu siiani lõpetamata. Juugend eesti arhitektuuris Tagasihoidlikum ja kainem oli juugendstiil Põhja-Euroopas, ka Eestis. Kuulsuse, mis on kestnud kogu 20. sajandi vältel, omandasid siis Soome arhitektid, kelle kavandatud on ka "Estonia" teater Tallinnas
Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel)
La Sagrada Familia Koostanud: Õpetaja: La Sagrada Familia (Püha Perekond) Gaudi eelistatud esteetiline printsiip oli prantsuse juugendstiil art nouveau. See vool tekkitas Suurbritannias ja levis peagi kogu Euroopas, lõpetades 19.sajandi teisel poolel levinud elektilise historismi ning asendades selle uue ja ühtse vormikeelega. Art nouveau rakendas lilledekoori ja voolavaid jooni. Uus stiil vallutas tänu Antonio Gaudile maalikunsti ja rakenduskunstid ka Kataloonias. Pargiansambel ja Casa Güellnedastavad Gaudi tõlgendust juugendstiilist, samuti nagu tema teised meistritööd Barcelonas. Astorga jaoks Leoni lähedal kavandas ta 1887. aastal piiskopilossi. Stiililt oli see äärmiselt omavoliline segu gootikast ja art nouveau`st. Sel ajal oli ta juba neljandat aastat tegev Templo de la Sagrada Familia ehitamisega. Kirik seisab Carrer de Sardenyal ning on tänase päevani ehitusplats ning suuremast
Kõik kommentaarid