loonud teoseid paljudes zanrides. Ta kuulub sellesse põlvkonda, kes on sõja karmust ja raskust vahetult kogenud. Avaldanud novelle ja jutustusi Loomingus, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosa raamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa Ralf Par vega. Hea vormitaju ja isikupärane stiil andsid talle algusest peale väljapaistva koha eesti novellistide hulgas. Seda positsiooni kindlustasid kogud "Roosa kübar" (1961) ja "Lamav tiiger" (1964), mida üksmeelselt peetakse tema kaalukamaks koguks. Promet on kirjutanud romaanid "Meesteta küla" (1962), "Primavera" (1971), "Tüdrukud taevast" (1979) ja "Iisabel" (1992). Kolm esimest on kas otseselt või kaudselt seotud sõjaga.
liikumisel, kui teglikult(st absolutkoordinaatides) liikumatu objekti fooni liikumine tekitab objekti näiva liikumise fooni liikumisele vastassuunas; 4) autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat(üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused); 5)liikumise järelefekt. Ajukoore piirkondades, mis asuvad primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel, on spetsiaalsed liikumisdetektorid. Kui ajus töötavad ruumis erinevates punktides erinevatel ajahetkedel esitatud objektide kodeerimise eest vastutavad rakud, aga ei tööta liikumisdetektorid, siis liikumismiljet ei teki. · Vormitaju: tänu reklaamide jne on see meil hetkel olemas. Vormitaju aluseks on ennekõike elementide konfiguratsioon, mitte elementide endi detailne kuju. Halvemad tajumistingimused annavad teatud vormitunnuste osas paremad tajutulemused.
ükskord teada saab, küll see Krõll siis saab. looming ,,E. Niidu lastelooming toetub nagu K. E. Söödilgi luule ilule ja headusele, millest ta kujundab last kaitsva heleda maailma vastukaaluks tänase ühiskonna rohketele ohusituatsioonidele. Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. [...] E. Niidu lasteluule ning proosa sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju; vormileidlikkuse ning vormivõimaluste arendajana on E. Niidul ainulaadne osa eesti lastekirjanduses." (R. Krusten. Eesti lastekirjandus. 1995, lk. 189). tunnustused 1971 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Lahtiste uste päeva" eest; 1977 ENSV teeneline kirjanik; 1978 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" eest; 1994 K. E. Söödi nimeline luuleauhind "Tere, tere lambatall!" ja "Kuidas Krõll tahtis
Hiljem huvi proosa vastu. · 1946. aastal sündis koos Ralf Parvega poeg Ralf Parve Juunior. Esimesed raamatud 1958 "Ainult puhtast armastusest" õrn ja romantiline. "Püha kunsti jüngrid" isa mälestuseks. "3 x pakitud kohver" koos Ralf Parvega. Järgnevad aastad: 1961 Novellikogu "Roosa kübar" novellid, miniatuurid ja jutustused. 1962 "Meesteta küla" rääkis möödunud sõjast. "Lamav tiiger"(1964) Üks tema parimaid kogusid. Iseloomustab hea vormitaju ja isikupärane stiil. Palju kirjeldatud tegevuskohta. "7 kirja Poolast"(1965) Loodud koos Ralf Parvega. Mõtisklusi Poolast, selle rahvast ja kultuurist. "Kirjutan reisikirju, et anda inimestele aimdust maadest, kuhu neil pole võimalik minna" · "Kes levitab anekdoote?"(1967) · ,,Taputilgake"(1968) · Kuna ei saavutanud oodatud edu pöördus tagasi luuletuste juurde. · "Iibelpuu"(1970) maailma muutumiseks tuleb tegutseda. "Primavera"(1971)
piiramisi ja vangi võtmisi. Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Keraamika Savinõud -ja kujud loojatel kindel vormitaju, kasutati ka meistrilike materjale. Ehituskunst Peamised saavutused: templid, lossid, linnade kindlused. Ehitatud peamiselt savist. Oluliseks muutub monumentaalarhitektuur, ent selles pole midagi uut võrreldes Assüüria perioodil tehtud uuendustega nüüd järgitakse põhiliselt kassiitide ajal väljakujunenud tavasid. Kassiidid olid Lääne-Iraanist pärit rahvas, kelle keeleline kuuluvus on ebaselge. Peavärav, mis oli pühendatud kuningale Istar
Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe
Sargon aastal 2350 e.m.a. linnriigid oma võimu alla ühendab. Oluliseimaks teemaks saab ainuvalitseja ülistamine. Aastatel 1792-1750 e.m.a. , kui valitseb kuulus seadusteandja Hammurap , muutub tähtsaks kultuurikeskuseks Babüloni linn. Peale assüürlaste pealinna Ninive vallutamist toimub Babüloni linna suurejooneline väljaehitamine. Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Savinõude ja kujude järgi on näha , et juba IV aastatuhandel e.m.a. omasid nende loojad peenemaitselist vormitaju ja meisterlikku materjali valitsemist. Samuti on näha piiratud pinna oskuslikku komponeerimist alabastarist (kivist) nikerdatud peekritel. Suurimad saavutused Mesopotaamia ehituskunstis olid templid , valitsejate lossid ja linnade kindlustused. Selline looduslikult hea ehitusmaterjal nagu kivi Mesopotaamias puudub , mistõttu suurem osa ehitistest on valmistatud päikese käes kuivatatud savitellistest. Muidugi pole sellist viisi ehitistest aastatuhandete
- füüsikalised suurused (nt objekti värv, kõvadus, suurus, liikumise kiirus, heledus, valjus, objektile mõjunud jõud jne) - suhtelise tajupiiri kirjeldamise seadus (S.S.Stevens) – tajumulje kasv muutub stiimuli intensiivsuse kasvades üha aeglasemaks - Weber-Fechneri seadus GEŠTALTPSÜHHOLOOGIA -1920-1940 Saksamaal - Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler - korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides VORMITAJU - joontunnustest geoonideni (geomeetrilised ioonid) – närvirakud reageerivad primitiivsetele ioontunnustele - Irving Biedermann *Läheduse printsiip *Sarnasuse printsiip *Lõpetatuse printsiip (kui on mõned osad puudu, võime ikka aru saada, millega on tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri) SÜGAVUSTAJU - monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused - monokulaarsed tunnused
Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine · seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. · Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine. · Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega tekib vormitaju selle lähenemise kohaselt elementidelt tervikule liikudes, mida mõnikord nimetatakse ka andmete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla: põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. · Kõigepealt püstitatakse tervikstiimuli kohta nn. pertseptiivne hüpotees (Kas tajutav kujund pole mitte A - täht?). · hüpoteesi kontrollimiseks valitakse stiimuli teatud omadused, mis allutatakse pertseptiivsele analüüsile.
Suletus - tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri Hea jätk - kui joone kõverus teatud punktis ei muutu, siis tajutakse kujutist ühtse tervikuna ( kaitsekuju, värv) 5. Leia ja selgita mõisted. A) Valivus e. selektiivsus - Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pööramine ka rohkem tähelepanu. B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus. D) Struktuursus – tundmatule nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes objekti nimetus v kategooria E) Liikumisparallaks lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,vaatleja liikumisele vastassuunas
Ka publitsistliku otsesõna kaudu on kirjanik korduvalt rõhutanud lastekirjanduse väikest inimest toetavat ning lohutavat funktsiooni. Ellen Niidu luuleraamatud pole rahulolu sisendavad idüllimaalingud, vaid pidev 5 pürgimine eetiliste väärtuste poole. Sõnakuulelik paipoisilikkus on kirjaniku silmis üks põlastusväärsemaid omadusi. Tema lasteluule sisusügavusega ühineb nõudlik vormitaju. (Kruster, 1995) Inspiratsiooni lastele kirjutamiseks, nagu autor ise on tunnistanud, on ta saanud peaasjalikult oma lastelt, nüüd ka juba lastelastelt. Küsimusele kas lastele on raskem kirjutada kui täiskasvanutele, vastab autor nii: ,,Lastele kirjutamine tahab väikest ettevalmistust, sa pead lapsi tundma. Paha ei tee, kui oled enne natuke lugenud või mõelnud, kuidas lastelugude tegemine käib. Häid asju on täiskasvanutele raskem kirjutada, nad on kriitilisemad ja võivad
välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus. See kuulub meeste pärusmaale, sest mõtlemist nõudvad ülesanded poistele meeldivad, nt: Sudokud või probleemidele lahenduste leidmine (lambipirni vahetus). Parem ajupoolkera: Terviklikkus, intuitsioon, alateadlikkus, sisemine teadlikkus, loovus, arusaamine, 3- dimensiooniline vormitaju, kujutlusvõime, muusika, kunst, passiivsus, üheaegne lähenemine, praktiline osavus, sensuaalsus, sünteetilisus. Naised aga lahendavad probleeme rohkem loominguliselt ja toetuvad rohkem oma tunnetele, probleemide lahendamisel. On ka olemas inimesi, kes kasutavad korraga oma mõlemat ajupoolkera. See ei tähenda seda, et need inimesed oleksid ülimad intelligendid. See on puhas müüt. See tähendab hoopis seda, et nende aju otsustab osasid asju mõelda parema ja osasid asju vasaku
on näiteks heleduskontrast KATSE mille puhul erinevate heledustega alade kokkupuutekohas näivad heledused kontrastsematena Machi ribade heledusjaotus:Heleduskontrasti aluseks on füsioloogiline mehhanism, mida nimet. lateraalseks pidurduseks (retseptiivväljade uuringutes leitud, et naaberväljad reetinal mõjutavad üksteist; saates ühelt rakult erutuse ajju, saadetakse impulss ka naaberrakule, millele ta mõjub pidurdavalt (horisontaal- ja amakriinrakkude kaudu!) See mehhanism tagabki vormitaju, kuna võimaldab tajuda kontuure! Visuaalsete kontuurid ja tunnuste detektorid: ...väga olulised vormide äratundmisel. Kontuurid avastatakse vastavate detektorite (feature detectors) abil, mis paiknevad nii võrkkestas (ganglionrakud) kui ajus (on nt.servade, orientatsiooni, vormide, liikumise detektorid). Ganglionrakkude retseptiivväljad:ganglionraku retseptiivvälja määrab reetina piirkond,millele langev valgus erutab antud rakku; ...
Ülalt-alla töötlus: Minnakse tervikult detailidele, arvestatakse ka konteksti. Kõigepealt püstitatakse stiimuli omadustele tuginedes hüpotees ning seejärel kontrollitakse stiimuli omaduste vastavust sellele. 4. Mis on ambivalentsed kujutised ja mida nad tajuprotsesside kohta ütlevad? Kahetine nägemine - näiteks mõned inimesed näevad pildil vaasi, teised aga kahte nägu/ vana naine & noor naine jne. 5. Vormitaju: joontunnuste tähtsus. vormide ja mustrite äratundmisel keskne roll joontunnustel taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine grupeerimise e tervikute moodustamise aluseks on kindlad printsiibid e vihjed. geštaltpsühholoogia -- vormi tajumine sõltub sisendi tunnustest ja sellest, kuidas me neid tunnuseid tõlgendamine. me mõistame visuaalse sisendi elemente
valguse lainepikkuse suhtes. PUN,ROH,SIN Vastandprotsessi teooria-teooria, mis väidab et on olemas kolm vastandvärvi paari: pun-roh, sin-koll, mus-valge; paari ühe poole suhtes tundliku närviraku erutus pidurdab automaatselt neid närvirakke, mis on tundlikud teise poole suhtes. P-rakud-ganglionrakud, mis olulised värvi ja vormi tajumisel M-rakud-ganglionrakud, mis olulised liikumise ja sügavuse tajumisel (värvipimedad) 5.Taju vormitaju algab joontunnuste tuvastamisest. gestaltpsühholoogia teoreetiline lähenemisviis, mis tõhutab korrastatud tervikkujundite rolli tajumises ja testes psüühilistes protsessides. Sarnased koondatakse kokku nt jalkamängus, malemäng Ambivalentne kujutis visuaalne kompositsioon, mis võimaldab rohkem kui üht tõlgendust Mis-süsteem: visuaalne rada, viib aju nägemiskeskustest oimusagarasse, oluline objektide tuvastamisel temporaalkorteks
saj), kirjeldas otsese taju teooriat, st kõik mis me tunnetame, tuleb otsese taju kaudu psüühikasse. Ülalt-alla töötlus teooria - Richard Gregory, tajume midagi selle põhjal, mis teadmised on meil olemas vms. Väliskeskkondlik info, mis saabub, ei jõua psüühikasse sellisel kujul nagu peaks, vaid aju moonutab seda. 17. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? 1. Visuaalse töötluse ajumehhanismid 2. Vormitaju- Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks (gruppideks) lahutamine/kokkugrupeerimine. Grupeerimise [terviku(te)moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed) (gestaltprintsiibid). Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega? Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada tausta ja objekti eristamine.
Kõik mängud mida laps mängib on arendavad, olgu need siis rolli- fantaasia- või reaalseid olukordi läbi mängitavad mängud. Läbi mängu arendame lapse füüsilist ( liikumine, kordinatsioon ja täpsus), sotsiaalset ( koos tegutsemine, sõprussuhted) emotsionaalset ( tähelepanu, mõtelmine, tunded) ja esteetilist ( arenevad lapse tajud, värvi-, ruumi ja vormitaju) arengut. Lastega mängides jälgin alati nende vanust. Eakohaline mäng ja mänguasjad arendavad last kõige paremini. Samuti annan lastele nn. omaaega kus nad saavadki tegeleda sellega mis neid hetkel kõige rohkem huvitab, valida ise mänguasjad ja mängud mida mängida. See annab võimaluse lapsel loovalt areneda. Igapäeva tegemiste juures ei ole ainult mäng ja lõbu, laps peab saama
Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine · seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. · Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine. · Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega tekib vormitaju selle lähenemise kohaselt elementidelt tervikule liikudes, mida mõnikord nimetatakse ka andmete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla: põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. · Kõigepealt püstitatakse tervikstiimuli kohta nn. pertseptiivne hüpotees (Kas tajutav kujund pole mitte A - täht?). · hüpoteesi kontrollimiseks valitakse stiimuli teatud omadused, mis allutatakse pertseptiivsele analüüsile.
3. Vaatamata raskustele isiksuse tegelike seadumuste tajumisel nende näo põhjal valitseb hindajate poolt antud hinnangute vahel tähelepanuväärselt suur sarnasus. 4. Hindajad ei oska täpselt selgitada, millistele tunnustele nende hinnang tugines. 5. Ülemäärase üldistamise efekt. 6. Kaldutakse eelistama isikuid, kes on näotüüblikt nende või nende vanemate näoga sarnased. FÜÜSILISE KESKKONNA TAJUMINE – ruumi-, aja-, liikumis-, värvus- ja vormitaju. 2.3MNESTILISED TUNNETUSPROTSSESSID: MÄLUPSÜHHOLOOGIA Tingimatud refleksid ja instinktid on päritavad. Elu kestel omandatud teadmised ja vilumused talletuvad närvisüsteemis sünnijärgselt. LÜHIAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjutuse toime tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. PIKAAJALISELT SÄILIB eelnenud mõjustuse toime ärritusele järgneva närvirakkude
Vikerkaar 14 5. PSÜÜHILISED REAKTSIOONID 5.1 Kas me näeme värve vastavalt temperamendile? Leidub palju maalikuntsnikke, psühholooge ja lastepedagooge, kes on uurinud seost psüühika värv, et saada selgust, kuidas inimese meeleolu ja iseloom on tema elus seotud kõige põhilisemaks ja algelisemaks. Sellele järgneb värvinägemine, mis omakorda on kiirem ja primitiivsem kui vormitaju. Vaadeldes esialgu värvi- ja vorminägemist üldjoontes, võib märgata selget tendentsi, et värvieelistused on märk erksatest impulssidest, tunnetest ja temperamendist. Ekstravertsed indiviidid reageerivad üleüldse värvidele tugevamalt, kuna passiivsed või alla surutud isikud sellist huvi ei ilmuta, neid tõmbab musta-halli-valge värviskaala poole. Need niinimetatud graafilised värvid ei ole tavaarvamuste kohaselt mingid
Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt 4 modaalsus eksisteerimise vormid Nägemistaju Ruumitaju- kujuneb teiste Kõnetaju Kuulmistaju tajude põhjal Foneemitaju Kompimistaju Ajataju- eeldab mälu Inimesetaju Lõhnataju osalust Emotsioonide taju Maitsetaju Vormitaju Tasakaal Liikumistaju kehaasenditaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju sügavustaju Taju omadused: Kiirus närvisüsteemis erutuse liikuvuse kiirus, erinevatel in erinev
tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast o aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures o oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel o esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus o projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. MÄLU Mälu on ühine nimetus tervele reale organism võimetele, mille abil omandatakse, säilitatakse ja kasutatakse teadmisi ja oskusi. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises, reprodutseerimises. Erinevad mäluliigid (-süsteemid) · materjali säilitamise aeg (sensoorne, lühiajaline, pikaajaline ehk püsimälu) · töödeldava informatsiooni alusel (episoodiline, semantiline, protseduuriline mälu)
) Ülevalt-Alla ( tuttava leidmine rahva hulga seast mitme tunnuse alusel.) Alt-üles töötlus otsese taju teooria Ülevalt alla töötlus mitteotsene teooria, akna video 24. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? 1. Visuaalse töötluse ajumehhanismid 6 2. Vormitaju- Taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks (gruppideks) lahutamine/kokkugrupeerimine. Grupeerimise [terviku(te)moodustamise] aluseks on kindlad printsiibid (vihjed) (gestaltprintsiibid). Millised vihjed stiimulis (nt suures puuvilja vaagnas) viivad arusaamiseni, et tegemist on erinevate puuviljadega? Lisaks grupeerimisprintsiipidele aitab objekte eristada tausta ja objekti eristamine.Oluline on taju ja enda aktiivne roll, mil moel ta
Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei ole aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. 15. Millised protsessid tekitavad taju? Taju tekitavad nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. 16. Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon?
tundlikkus muutunud tingimustega. Kui öösel astuda heledast valgustatud ruumist välja õue, ei näe öises ümbruse esialgu mingeid esemeid. Mõne aja möödudes on ta aga võimeline eristama esemete kontuure. Kui pimedusega kohanenud inimene astub heledasti valgustatud ruumi, siis kohaneb tema nägemissüsteem ümbruse valgustatusega mõne sekundi jooksul. Kui valgustatuse muutus on väga suur, siis võivad ajutiselt esineda pimedusdefektid, mille vältel vormitaju on nõrgenenud. 22. Selgita ja too näiteid: kõrvallõhn, kõrvalmaitse!!! Kõrvallõhn- tootele mitteomane või moondunud lõhn. Fleiv (maitse-ja lõhnakogum)- haistmis-, maitsmis- ja trigeminaalsete aistingute kombinatsioonide kogum, mida tajutakse maitsmisel; Kõrvalfleiv- tootele mitteomane või selle riknemisest või moondumisest põhjustatud maitse-ja lõhnakogum. Kõrvalmaitse - 23. Põhimaitsed- millise maitse suhtes kõige kiirem adaptatsioon, millise
Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised: 1)Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsu põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile. 2)Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas
Bachmanni teaduslik uurimistöö on keskendunud taju, tähelepanu ja teadvuse mehhanismide ning tajufenomide uurimisele. Lisaks sellele on ta tegelenus psühhofüsioloogia, eksperimentaalesteetika ning reklaamipsühholoogiaga. Suur osa tema uurimustest on interdistsiplinaarsed, jäädes eksperimentaalse kognitiivpsühholoogia, psühhofüüsika ja neuroteaduse ühisalale. Ta on lisaks eksperimentaalsele kasutanud ka modelleerivat lähenemist. Uurimisteemadest olulisimana tasub mainida taju (sh vormitaju) mikrogeneesi, maskeerimisnähtust, ruumiliselt kvanditud kujutiste taju, selektiivset ruumitähelepanu, tähelepanu moduleerivat mõju tajule, flash-lag efekti, visuaalsete objektide teadvustamise mehhanisme, illusoorseid kontuure. Üldteoreetilistest küsimustest huvitavad Bachmanni aja ja ruumi suhted tajukujundi tekkes (protsessid, mis kulgevad tosina tuhandiksekundi jooksul), teadvustamata ja teadvustatud infotöötluse vahekord inimajus ja psüühikas, teadvustatud
Thurstonei teooria lubab esitada hüpoteese plajude võimete tekke-eelduste kohta. Kirjandusliku andekuse tagatiseks on faktorid V,W ja R; matemaatikul peaksid primaarvõimetest olema arenenud faktorid P,S,N ja R. Võimete mõõtmine Ameerika Ühendriikide ettevõtteis testitakse uute töötajate ametisse sobivuseks järgmisi võimeid: - õpivõime - verbaaalsed võimed(sõnatundmisoskus ja aktiivne sõnavara) - arvutamisoskus - ruumikujutlusvõime - ruumitaju kvaliteet, - kujutlusvõime - vormitaju, - motoorse koordinatsiooni võimed. Iseloom Iseloom ehk karakter väljendab inimese individuaalsust, see on tema psüühiliste joonte isikupärane kogum. Iseloom kujuneb ja väljendub kätumisviisides. Karakter võib olla tugev või nõrk, raske,mõnus, kergemeelne, vallatu, kelmikas,vastuoluline. Iseloomatu väljalugemine kellegi käitumisest pole lihtne,sest paljusid käitumismalle ja tegevusviisile kujundavad omandatu harjumused, sotsiaalsed konvetsioonid ja
abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel esmamulje efekt võib hakata mõjutama inimese tajumist tulevikus projektsioon enda negatiivsete omaduste tajumine teistel Orienteerumise ajas ja ruumis tagavad aja-, ruumi ning vormitaju. Mälu psüühikanähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises, reprodutseerimises. Mälu saab liigitada: a) domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel: motoorne toimingute, tegevuste salvestamine tegevustes emotsionaalne mäletatakse tundmuste vahendusel, oluline omandamisprotsessi emotsionaalsus kujundimälu- salvestatakse ruumisuhted, vormid, proportsioonid sõnali-loogiline mälu spetsiifiline inimesele
Heledavär vilised ja hästivalgustatud esemed tunduvad suuremaina ja lähedalasuvaina. Liikumistaju absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekib objekti reaalsel liikumisel, stroboskoopilisel esitusel (näiv liikumine, animatsioon), indutseeritud liikumine (liikumatu objekti fooni liikumisel tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas), autokineetiline liikumine ( ntx pimedas ja üheks põhjuseks on vaatleja tahtmatud silmaliigutused), liikumise järelefekt Vormitaju kujutiste äratundmine, suur probleem tänapäeval ( seoses päevast-päeva kasvava infohulga töötlemis-liigitamise-tõlgendamise ülesandega TEEMA 8 MÄLU Mälu psüühika nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja reprodutseerimises (mälust taastamises) Dna, Rna- dna-geneetilise ehk päritava mälu kandja. Rna ontogeneetilise, elu jooksul kujuneva individuaalse mälu üheks kandjaks. Konsolideerumine - püsimälu jälje alus
avastamiseks tuleb tahtlikult pingutada. Tahtliku pingutuse puhul tuleb rääkida taju valivusest ja selle seosest tähelepanuga. Tähelepanu suunab ja keskendab psüühilise tegevuse mingile objektile, millel on tajuja jaoks oluline tähendus. 6.2.8. Kohanemine ehk adaptsioon Tajusüsteemid kohanevad väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Nt. inimese kohanemine valgusenergia hulgaga (pupilli suuruse muutumine). 6.2.9.Õppimine Mingil määral on vormitaju kaasa sündinud, kuid mitte täielikult. On olemas kriitiline iga, mille jooksul meeleorganid ja ajustruktuur on valmis teatud tajuvõimeid välja arendama. Looduse poolt kaasaantud võimaluste realiseerimiseks on (varases nooruses) adektvaatne stimulatsioon hädavajalik, Samavõrd oluline on aktiivsus ümbritseva maailma tundmaõppimisel. Taju on kombinatsioon füsioloogiliste struktuuride küpsemisest ja elukogemusest. Taju õppimine on ja oskus märgata uusi omadusi ja
paljudel näitustel ja praktikatel välismaal. 1958 osaleb Helene Kuma UNESCO stipendiaadina pikemat aega lääneriikides. Metallehistöö ja keraamika viljeledes paistsid silma: Aivi Raadik, Lilian Linnaks, Anu Ivask, Luule Kormasova, Tiiu Lass, Esta Voss. 1960ndatel kujunes välja Eesti kunsti pealiin. Selle kujunemist saab jälgida just sula-aegses keskkonnas kasutatud "eesti kunsti iseloomujoonte" rakendamises kaitsemehhanismina, see on omapäraste koloriidi tunnetuse, vormitaju, diskreetuse ja selgete vormide kasutamine püüdes igav võimalikul moel vastandus sotsialistlikule realismile. Seda näeb nii kujutavas-, kui tarbekunstis. Tartus toimus Pallase väärtuste juurde tagasi pöördumine, kus paljud kunstnikud eirasid täiesti ettekirjutusi ja lõuendil leidis oma koha taaskord artistlik spontaansus. Vastandina akadeemilises koolkonnas kohustuslik formalism. Mentaalne vabanemine sai osaks ka vangilaagrist naasvatele
Indutseeritud eneseliikumine tõendab, kui keerukas on maailma stabiilsena tajumine tegelikult. Üks seisukoht väidab, et liikuva pea ja liikuvate silmade korral tagatakse stabiilne taju silma- ja pealiigutustest tuleneva "pildi liikumise" arvessevõtmisega. Seetõttu näeme liikumatuid objekte liikumatutena, kuigi silma- ja pealiikumised nende objektide kujutisi kiiresti üle võrkkesta nihutavad. 2.4. Vormitaju Vormitaju uurijate põhiküsimuseks on: Kuidas tajutakse maailma objektidest koosnevana? Kas vormitajul on oma "ehituskivid"? Vastsündinud vaatavad rohkem näolaadseid objekte kui muid, juhuslikke objekte. See viitab kaasasündinud vormitaju elementide olemasolule lastel. Neurofüsioloogilised uuringud ajukoore nägemiskeskuses viisid ajukoore spetsialiseerunud rakkude - tunnuste detektorite avastamisele. David Hubel ja Torsten Wiesel said selle eest Nobeli preemia.
1. Objekti reaalsel liikumisel 2. Stroboskoopilisel esitlusel, kui kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamin (nt.animatsioon) 3. Indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas 4. Autokineetiline liikumine, kui näiteks pimedas ruumis hõõguvat ja tegelikult liikumatut sigaretiotsa jälgides tundub see liikuvat 5. Liikumise järelefekt Vormitaju Eriti oluliseks on kujutiste äratundmise probleem muutunud seoses päevast päeva tohutult kasvava infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ülesandega. Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed vormitunnused. Alkoholi mõju retseptiivsetele protsessidele Küllalt levinud on arusaam, et mõõdukas joove psüühilist tegevust ei häiri või isegi ergutab seda. Toime on siin petlik kerge alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest
Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) · Millised protsessid tekitavad taju? Tajus esinduvad ärritajad ja nende vahelised seosed on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Meeleelundite sees kui ka mujal organismis asetsevad spetsiaalsed sensoorsed rakud, mis on võimelised vastu võtma ja muutma vastava füüsikalise stiimuli närvisüsteemile arusaadavaks
Millised on ajukoore peamised nägemisele pühendatud piirkonnad? Primaarne visuaalne korteks kuklasagaras, V-alad. Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades - V1 ja V2 – esmased tõmmised mille loomises osalevad omakorda orientatsioonile, vormile, värvile jms spetsialiseerunud rakurühmad - V3 ja V3A – vormitaju. V3 ala jagatakse dorsaalseks ja ventraalseks, mis põhineb sellel, et ülemine nägemisväli on representeeritud kõhtmisesse alasse (ventraalne) ja alumine selgmisesse. Oletatud, et kõhtmisel ja selfmisel V3-l erinevad funktsioonid. Ülemine nägemisväli on seotud visuaalse otsingu ja äratundmisega, alumine nägemise ja motoorika koostööga. - V4 – värvitaju - V5 – liikumise taju - IT – lihtsate vormide taju - FFA – nägude (keerukamate vormide) taju
Keskmise makulaarse piirkonna väljas nägemise säilimine aitab diferentseerida, kas kahjustus on nägemistraktis või ajukoores, sest see ilmneb ainult pärast visuaalse koore kahjustusi (mitte aga ka alati) Mis on skotoomid ja mis neid tekitavad? Väikeste kuklasagara kahjustuste tagajärjel tekkinud pimedad laigud Milliste piirkondade säilimisele ja kahjustumisele viitavad juhtumi B.K sümptomid (püsiv skotoom, ülejäänud kvadrandis alanenud vormitaju, kui tajub hästi värvi ja liikumist)? V1 kahjustus, üksikutel juhtudel ka V2 Milliste häireteni võib viia parempoolse kannusvao eemaldamine ja miks (juhtum D.B)? NB! Vt ka slaid 8 ja 15 (kannusvaos asub V1). Kortiklaase pimeduseni (hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime) Milliste häireteni võib viia kahjustus V4 alas (juhtum J.I) ja kahjustus V5 alas (juhtum L
kahjustusi. Mis on skotoomid ja mis neid tekitavad? Väikesed piiratud kahjustused kuklasagara piirkonnas tekitavad nägemisvälja väikesi pimedaid laike. Patsiendid ei pruugi nendest teadlikud olla väikeste silmaliigutuste tõttu, millega pimeala ära täidetakse. Analoogne olukord – pimetähn mille silmaliigutustega ära täidame. Milliste piirkondade säilimisele ja kahjustumisele viitavad juhtumi B.K sümptomid (püsiv skotoom, ülejäänud kvadrandis alanenud vormitaju, kui tajub hästi värvi ja liikumist)? Milliste häireteni võib viia parempoolse kannusvao eemaldamine ja miks (juhtum D.B)? NB! Vt ka slaid 8 ja 15 (kannusvaos asub V1). Kadus nägemine vasakult poolt, hiljem osa ülemisest nägemisväljast taastus. Suutis keskkonnas toime tulla kuigi ütles et ei näe midagi. Testimisel viitas et tal on tunne et stiimul läheneb, sujuv või sakiline kuigi rõhutas et ei näe midagi. Ka stiimulite asukohti nägemisväljas arvas ära.
Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maistmistaju 26 · Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema
aeraalne perspektiiv (mets on kaugelt sinisem, lähedalt roheline nagu ikka). Kuulmised: eri kohtadest tulenevad helid jõuavad eri kiirusega. Nt paremalt tulev heli jõuab paremasse kõrva ennem- stereoefekt. Valjus, tämber, disparaatsuspõhine suunataju, Doppleri efekt (miks ruumi suhted nii esinevad nagu me tajume on ka füüsikalsed põhjused, mitte ainult psühholoogilised), dissotsiatsioon. VORMITAJU kujutiste äratundmise probleem- videotehnika, reklaam jne- tähtis tohutult kasvava infohulga töötlemise-liigitamise-tõlgendamise ül-ga. Maskeerimisefekt- mosaiigid- lokaalsed tunnused. Me filtreerime tajukujundist valikuliselt välja need vormitunnused, mis on maskeerivad, st segavad kujundi äratundmist. Filtreerimise korral jõuab tajupilti vaid heledusjaotus, mis kannab mõtestatud infot. Lühiajalisel esitlusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed (jämedad) vormitunnused
22 Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maistmistaju Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Inimene tajub reeglina objekte, millel on tema
objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamine (kinofilm, animatsioon) 3)indutseeritud liikumine liikumatu objekti fooni liikumisel näib objekt liikuvat fooni liikumisele vastassuunas 4)autokineetiline liikumine näiteks pimedas ruumis liikumatut hõõguvat sigaretiotsa vaadates võib see tunduda liikuvat 5) liikumise järelefekt. Tänapäeval on üheks aktuaalsemaks psühholoogiaprobleemiks vormitaju (kasutatav ntks satelliitfotode lahtimõtestamine, majandusmudelite loomise ja tõlgendamise jpm). Lühiajalisel esitusel jõuavad tajupilti vaid globaalsed vormitunnused. ALKOHOLI MÕJU PERTSEPTIIVSETELE PROTSESSIDELE Kerge alkoholiannus mõjub ajukoorele pidurdavalt, pärsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks ja kohastumiseks
Suudame liikuda, valida objekte, mõistlikult nendega toimida jne. Keskkond võimaldab midagi ning neid tuleb kasutada. Selleks, et aru saada võimaldustest, kasutame tajumehhanisme. Võime vastavalt modaalsuste järgi ehk analüsaatori domineerivusele tunnetuses liigitada tajusid nt: nägemis-, kuumis-, kompimistajuks jne. Aga ka tegelikkuse eksisteerimise vormide järgi, nagu aja-, ruumi-, liikumistaju. Enim kohtame tajumise objektist lähtuvat liigitust (sh vormitaju (kuup, kolmnurk jne); sündmustaju (ajas juhtub ja toimub midagi); värvustaju (eri värvi valgust ja selle peegeldused); keeletaju (loomulik keele vastuvõtmine, kõne mõistmine jne); isikutaju (tajume sotsiaalseid objekte ja subjekte sh rassid, tuju jne); tekstuuritaju. Ühed ja samad aistinguandmed annavad meil võimaluse tajuda üht ja sama pilti erinevatena. Taju püüab ka tervikuid moodustada. Taju üldised seaduspärasused Taju on alati teatud määral üldistus
protsesse, mille osas on inimesed üksteisest erinevad. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 3 Taju liigid 1. Analüsaator e. modaalsus - Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Lõhnataju Maitsetaju Tasakaal Kehaasenditaju 2. Tegelikkuse eksisteerimise vormid- Ruumitaju Ajataju 3. Taju objekt - Kõnetaju Foneemitaju Inimesetaju Emotsioonide taju Vormitaju Liikumistaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju Sügavustaju jne Taju liike saab selektiivselt kahjustada. Taju omadused o Kiirus kui kiiresti saame aru millega on tegemist - närvisüsteemis erutuse liikumise kiirus või õppimise kiirus. Arendamise jaoks oluline võimalus kokkupuude erinevate objektidega ning neid objekte mõtestada. o Eristamisvõime milliseid omadusi märgatakse, nt värvuste tajumine. Oluline et lapsed eristaksid kuju
• Esialgu pime ala, siis visuaalne müra ja taastuv liikumistaju- asukoha tajumine objekti suudab kätt asjakohaselt sirutada: dorsaalne rada terve. Kahjustuse ulatus LO (lateral tajumata. occipital/ külgmine osa kuklasagaras) piirkonnas bilateraalselt. • Vormitaju jäi puudulikuks (hulk neuroneid V1-s hävinud), värvi, liikumise, asukoha taju jäi alles. Case D ja Case T.D • Puudusi saab korrigeerida pilgu teadliku suunamisega. • Kajustus paremas kukla- ja oimusagaras. • Aeglasem nägude äratundmine. • Vasakul üleval kvadrantanoopia
korral liikuv pilt tekib siis, kui staatilised pildid on ajas erinevad. Inimese ajus tekib maailmapilt ja selle liikumine neuronite väljade erinevuste tõttu ruumis ja ajas. Kuid peab märkima, et maailmapildi ja selle liikumine on erinevate ajupiirkondade vahel ära jaotatud. Näiteks liikumismuljet analüüsivaid neuroneid nimetatakse liikumisdetektoriteks, mis asuvad ajukoore primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel. Kui need liikumisdetektorid on saanud kahjustada, siis inimesel ei teki liikumismuljet. Isegi siis, kui sellised rakud töötavad, mis analüüsivad erinevatest ruumipunktidest erinevatel ajahetkedel esinevaid objekte. Liikumismulje piirkond ajus asub ajukoores V5 kuklasagaras. Kui see piirkond on saanud kahjustada, siis inimene ei taju liikumismuljet, kuigi objektide asukohti ja nende muutusi võidakse tajuda.
korral liikuv pilt tekib siis, kui staatilised pildid on ajas erinevad. Inimese ajus tekib maailmapilt ja selle liikumine neuronite väljade erinevuste tõttu ruumis ja ajas. Kuid peab märkima, et maailmapildi ja selle liikumine on erinevate ajupiirkondade vahel ära jaotatud. Näiteks liikumismuljet analüüsivaid neuroneid nimetatakse liikumisdetektoriteks, mis asuvad ajukoore primaarse nägemiskeskuse ja vormitaju keskuse vahel. Kui need liikumisdetektorid on saanud kahjustada, siis inimesel ei teki liikumismuljet. Isegi siis, kui sellised rakud töötavad, mis analüüsivad erinevatest ruumipunktidest erinevatel ajahetkedel esinevaid objekte. Liikumismulje piirkond ajus asub ajukoores V5 kuklasagaras. Kui see piirkond on saanud kahjustada, siis inimene ei taju liikumismuljet, kuigi objektide asukohti ja nende muutusi võidakse tajuda.
annaabi.ee 
