Assüüria ja Uus-Babüloonia (1)

Assüüria ja Uus ­ Babüloonia
kunst
Liina Ots
10a
Assüüria kunst
Õitseaeg oli 8. -7. saj eKr
Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud
põhiliselt sellepärast, et selle aja mälestised on
hästi säilinud.
Assüüria paleed, mis olid hiiglaslikud ja
luksuslikud, kaunistasid erinevad skulptuurid,
hõbe, kuld ja kalliskivid.
Selle aja kunsti on õpitud tundma tähtsamate
kuningalinnade väljakaevamistel: Nimrud,
Horsabadi ja Ninive, mis asetsesid kõik
Tigrise jõe ääres.
Nimrud
Horsabadi
Ninive
Arhitektuur
Oluline oli lossiehitus
Tuntumad: Sargon II loss
Horsabadis ja
Assuranipali loss Ninives
Assüüria ehitise peamisi
võlusid oli suurepärane
ornamentika
Skulptuurid
Kujutasid müütilisi
olendeid- tiivulisi
viiejalgsed lõvid ja
härjad, kel oli
habemega mehe pea.
Figuurid olid
üldistatud, kuid neil
olid mõned täpsed
üksikasjad. Täpne
vorm.
Kujutav kunst
Peateemaks on kuninga ülistamine
Reljeefidel on kujutatud lõvijahi tseene, kindluste
piiramisi ja vangi võtmisi.
Uus-Babüloonia kunst
612 ­ 539 eKr.
Uus­Babüloonia riigi esiletõus
on seotud kuningas
Nebukadnetsar II
valitsemisajaga, mil Babülon
linnana taastati ja rajati
mitmesuguseid uusi ehitisi.
Tähtsamaks keskuseks
Babüloni linn.
Babülon oli 6.saj eKr maa-
ilma suurim linn u.
300 000 elanikuga
Babülon ümbritseti
paksu kahekordse
kaitsemüüriga.
Keraamika
Savinõud -ja kujud ­
loojatel kindel
vormitaju, kasutati ka
meistrilike materjale.
Ehituskunst
Peamised saavutused: templid, lossid,
linnade kindlused.
Ehitatud peamiselt savist.
Oluliseks muutub
monumentaalarhitektuur, ent selles pole
midagi uut võrreldes Assüüria perioodil
tehtud uuendustega­ nüüd järgitakse
põhiliselt kassiitide ajal väljakujunenud
tavasid.
Kassiidid olid Lääne-Iraanist pärit rahvas,
kelle keeleline kuuluvus on ebaselge.
Peavärav, mis oli
pühendatud
kuningale Istar
Peetakse parimaks
arhitektuuri mälestiseks.
kaunistatud 575
mitmevärvilise lohe ja
härja reljeefikujutisega.
Materjalina kasutati
müüride katmisel värvilise
vaabaga glasuuritud liht­
ja reljeeftelliseid.
Tehtud kollastest ja
sinistes tellistest, mis
olid glasuuritud.
Peal loomakujulised
reljeefid.
Semiramise rippaiad (savist)
Koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja seitsmest
maailmaimest.
Aiad asusid laial neljaastmelisel terrassil.
Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis
toetusid kõrgetele kivisammastele.
Terrasside platvormid olid ehitatud võimsatest pealt kõrkjakihi ja
asfaldiga kaetud kiviplaatidest. Nendel lasus kipsiga ühendatud
telliskividest vahekiht ja tinast plaadid, mis takistasid vee valgumist
alumistele astmetele. Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas
seal kasvatada ka suuri puid.
Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende
kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid
aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett.
Paabeli torn
Seitsme astankuga
tsikuraat, mille tipus oli
Babüloni linna jumala
Marduki tempel.
Tsikuraadid olid oma
mõõtmetelt massiivsed,
kuna kuivanud savi oli
üsna õrn ja seesugused
hooned olid vastupidavad
ainult massiivsetena.
Peale arhitektuuri on leide vähe, millest
võib järeldada, et hoonetes oli sisustus,
mis nüüdseks on rövitud või hävitatud.
Kasutatud kirjandus
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/kunsti_teke_ajalugu_kristiklop
http://www.google.ee/search?hl=et&client=firefox-a&hs=s8V&rls=org.moz
(1. viide)
http://www.google.ee/search?q=Ass%C3%BC%C3%BCria+ja+Uus-
+Bab%C3%BCloonia+kunst&ie=utf-8&oe=utf-
8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefox-a (4. viide)
http://www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/egiptus_mycen
e_mesopotaamia.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Semiramise_rippaiad