Treeneri koolitus - Viskamine (0)

Viskamine
Viskamine on korvpallis tähtsaim oskus, kuna kogu mängu eesmärk ja ka suurim atraktiivsus on visata pall korvi.
Viskamise õpetamise üldisemad põhimõtted on:
Visete tabavusprotsent: Et suurendada oma visete tabavusprotsenti, peavad mängijad õppima:

• millal visata või sööta
  
• mis on nende viskeraadius
  
• millistest väljakupunktidest korvile visata.
  

- Keskendumine : Mängijatel peab välja kujunema oskus keskenduda iga viske sooritamiseks mis tähendab vaate fookustamist sihtmärgile ehk korvile ja perfektse viske visualiseerimist. Nad peavad õppima ignoreerima viskamist häirivaid tegureid ja nägema ainult palli (silmanurgast) ning korvi.
- Enesekindlus : Tähtis on, et mängijatel kujuneks aja jooksul välja enesekindlus sooritada täpseid viskeid.
- Tehniliselt õiged kordused: Ainult treening , seejuures hästi läbimõeldud treening, võib teha viskajast skooritegija. Visete sooritamine tehniliselt õigesti ja keskendunult lugematute korduste kaudu võib teha mängijast tõelise viskaja. Sellele aitab kaasa ka jätkuv mentaalne treening: mängija visualiseerib 3 kuni 5 minuti jooksul õnnestunud viset , selle vormi, tunnetust ja ka näiteks korvivõrgu sahinat.
- Jalgade töö: mängijad peavad mõistma, et jalgade kiire töö ja palli püüdmine on eduka viskamise aluseks. Mängijad peavad oskama end kõigepealt ilma pallita vabaks mängida, siis söödu vastu võtma pöörama korvile kolmikohu asendis ja valmistuma viskeks.
- Läbimurdepõrgatus: Õpetage mängijaid läbimurdepõrgatuselt korvi ründama ja sooritama viset korvile võimalikult lähedalt.
- Õige visketehnika: Õiget visketehnikat võib välja arendada ainult siis, kui selleks on piisavalt oskusi ja jõudu.
Erinevaid pealeviskeid on korvpallis palju:
- liikumise iseloomu järgi: paigalt, liikumiselt ja hüppelt
- viskeraadiuse järgi korvist: lähi- (kuni 3 m), keskpositsiooni (3–6,25 m) ja kaugviseteks (alates 6,25 m)
- mängijate positsioonide järgi: perimeetri- ehk väljasmängijate visked , mida teinekord kutsutakse ka väljaku- või väljastviskeiks, ning keskmängijate (alumine ja ülemine keskmängija) visked
- visked kahe ja ühe käega: vise kahe käega rinnalt või ülalt.
Lähiviskeid tehakse tavaliselt lauapõrkega, kaugviskeid tehakse hüppelt.
Kolmikoht
See on kõige kasulikum asend, mida ründemängija saab kasutada. See võimaldab sööta, põrgatada või visata. Iga
mängija peaks üritama võtta see asend kohe palli saades. Jalad peaksid olema paraleelselt õlgade laiuselt,
saavutades kontrollitud asend hea tsakaaluga, kus pea asetseb võrreldes kehaga keskel. Jalad peaks olema parajalt
kõverdatud, hoides raskus pöidadel. Mängija peaks olema keskendunud kaitsjale ja korvile, mitte pallile. Palli ei tohiks hoida vöökohast madalamal,
vaid kõhu ja rinna vahel. Sellest positsioonist on mängija võimeline viskama , söötma või korvi alla murdma nii
vasakult kui paremalt.
Visked korvi alt:
Korvialuseid viskeid on mitmeid erinevaid, neist põhilisemaid:
- ühekäevise liikumiselt-ülalt
- ühekäevise liikumiselt-alt
- ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt
- ühekäe-jõuvise liikumiselt või paigalt
- haakvise
Ühekäe-ülaltvise liikumiselt korvi alt:
- Korvile lähenetakse 45 kraadi nurga alt
- Vise korvi alt sooritatakse põhimõttel vastasjalg-vastaskäsi ehk vasaku jala tõukelt parema käega ja vastupidi
- Vertikaalne, mitte horisontaalne üleshüpe
- Üleshüppel kõverdatakse hoojalg põlvest ja rebitakse üles ning just enne hüppe kõrgpunkti saavutamist sirutatakse välja
- Viskele minekul hoitakse palli kogu aeg keha lähedal ja paigal, pall on sõrmeotste vahel
- Pall tuuakse viskeks peast kõrgemale just enne käest lahtipäästmist
- Pall suunatakse pehmelt tagalaua kaudu korvi
- Pall saadetakse korvi käe väljasirutamisega ja randme ning sõrmedega üle sõrmeotste tagurpidi vindiga
Visked perimeetrilt:

• Perimeetrivisete tehnika aluseid võib kokku võtta akronüümiga BEEF, mis on laiaulatuslikult kasutusel USAs:
  

B (Balance) – tasakaal. Täpse viske sooritamine algab reeglina tasakaalustatud asendist: jalad õlgadelaiuselt põlvist kõverdatud, viskekäepoolne jalg veidi ees, varbad osutavad korvile
E (Eyes) – silmad ehk vaade sihtmärgile. Mängija vaade keskendub korvile
E (Elbow) – küünarnukk. Küünarnuki asend on viskekäe asendi üks võtmeid. Viskekäe küünarnukk peab olema tõstetud ülespoole, pööratud sissepoole ja palli all.
F ( Follow Through ) – palli saatmine .Viskekäsi sirutatakse küünarliigesest välja ja randmeliigesest kõverdatud käsi saadab palli korvi.

• Ühekäe-ülaltvise
  

Seda viset kasutavad eelkõige algajad mängijad, vanemate ja kogenumate mängijate arsenalis on see vise kasutusel vabaviskena ja ka kaugviskena.
Et hästi visata ühekäe-ülaltviset:
- Kolmikohu asend, viskekäepoolne jalg kergelt ees
- Viskekäe harali sõrmed on mugavalt asetatud palli taha ja alla
- Viskekäe ranne on painutatud
- Teine, abistav käsi toetab palli küljelt
- Viskekäe küünarnukk on samal joonel viskekäepoolse puusa , jalaotsa, põlve, viskekäe randme ja korviga
- Vaade on keskendunud korvile
- Põlvede sirutumisega sirutub viskekäsi, pall saadetakse randme ja sõrmede viipava liigutusega teele
- Pall läheb korvi poole teele üle sõrmeotste, andes pallile tagurpidi vindi
- Palli saatmisel viske lõppfaasis osutavad viskekäe ranne ja sõrmed otse korvile
Vabavise :
Vabavise on ühekäe-ülaltvise väikeste erinevustega. Enne vabaviske sooritamist asetab mängija tihti kõigepealt viskekäepoolse jala vabaviskejoone taha, siis teise jala. Jalad on joone taga paralleelselt või viskekäepoolne jalg veidi eespool ja õlgadelaiuselt ning keharaskus on võrdselt mõlema jala päkal.

• Et hästi vabaviset sooritada:
  

- Visketehnika on sama kui ühekäe-ülaltviske puhulgi.
- Keskendumine ja lõdvestumine.
- Jala asetamine joone taha, viskeks mugava asendi sissevõtmine.
- Viskekäe asetamine pallile, teine käsi toetab kõrvalt.
- Vaade korvile.
- Tabava vabaviske ettekujutamine.
- Sügav sisse-välja hingamine .
Kuna vabavise nõuab väga kõrgeprotsendilist tabavust, on igal viskel tugev psühholoogiline surve. Vise toimub ilma kaitseta ja tihtipeale otsustab see tasavägise mängu saatuse . Ettevalmistus peaks alati olema täpselt ühesugune.
Ideaalis jalad asetsevad õlgade laiuselt paraleelselt, ühe liigutusega sirutuvad põlved, keha ja käsi.
Hingamistehnika on väga tähtis, et tunda end mugavalt ja vabastada end pingest . Pilgu peab keskesndama rõngale, mitte pallile, sõrmed mugavalt laiali, ranne tagasi painutatud ja küünarnukk korvi suunas. Sirutades viskekäsi ja sõrmed välja ning panenes pall tagurpidi pöörlema. Käsi läheb lõpuni sirgeks ja ranne liigub palli alt lõpuni läbi. Vasaku jala varbad on ühel joonel parema jala keskkohaga. Jalad asetsevad paraleelselt õlgade laiuselt õrnalt vasakule pööratud.
Hüppevise:

• Hüppeviske eelised on:
  

- sooritatakse kõrgelt, kaitsjal on raske takistada
-sooritatakse kiirelt, ilma ettevalmistavate liigutusteta
- sooritatakse efektiivselt nii paigalt, liikumiselt kui ka põrgatuselt
- sooritatakse varieeruvalt madalalt ja kõrgelt hüppelt ning tahakallutatult

• Hüppevise paigalt:
  

Hüppeviske õppimist alustatakse paigalt. Paigalt viskele minekul on mängija palliga tasakaalustatud kolmikohu asendis. Enne üleshüpet võib mängija teha lühikese hoovõtusammu, viies viskekäepoolse jala taha ja tuues selle siis
tugijalast natuke ettepoole. Üleshüppeks kõverdatakse jalad põlvist ja seejärel toob mängija üheaegselt jalgade sirutamisega palli koos käte energilise liigutusega üles viskeasendisse parema õla kohale peast kõrgemale.

• Hüppevise põrgatuselt ja söödult:
  

Põrgatuselt viskele minekul põrgatab mängija palli madalas asendis korvist või kaitsjast kaugema käega, püüab palli korvile või kaitsjale lähemal, põlvest kõverdatud jalal, mis asetatakse peatumiseks rõhutatult maha. Pidurdus toimub palli püüdmise hetkel. Veidi tugijalast ettepoole tehtud teise sammu ajal pöörab mängija tugijala abiga näoga korvi poole ja hüppab mõlema jala tõukega viskeks üles. Otse korvile põrgatades võib peatuda ka hüppega. Hüppeviskeid sooritatakse nii kõrgelt kui ka madalalt hüppelt. Mida lähemal korvile, seda kõrgem hüpe, ja mida kaugemal korvist, seda madalam hüpe.
Pärast viset peab olema kohe valmis edasi tegutsema (lauda võtma või tagasi
kaitsesse minema).

• Et hästi hüppelt visata:
  

- Kõik ühekäe-ülaltviske tehnika elemendid pädevad ka hüppeviske puhul, vise sooritatakse ainult hüppelt, mitte jalad maas .
- Vajalik jõud viskeliigutuse sooritamiseks saadakse jalgade sirutumisega tasakaalustatud asendist ja kerge üleshüppega. Mida kaugemalt visatakse , seda rohkem jalgade jõudu tuleb viskesse rakendada.
- Pall vabastatakse just enne hüppe kõrgema punkti saavutamist.
- Viskeks hüpatakse üles ja maandutakse samasse kohta.
- Hüppelt vise on ühtne, sujuv liikumine põlvede sirutusest ja käte viimisest üles viskeasendisse koos palliga ning viskeliigutuse sooritamine.
Täpse viske võtmekohad on jalgade jõud ja plahvatuslikkus ja õige viskeasendisse minek.
Kolmepunktivise:
Kolmepunktivise sooritatakse nii ühekäe-ülaltviskena kui ka hüppeviskena ja tehnika alused on samad mis nendel visetel.
Liikudes otse korvile kolmepunktiviskeks, peatub mängija joone taga kiire, ühetaktilise peatusega, äärtelt visates aga kahetaktilise peatusega.
Tähtis on arendada mängijail välja kolmepunktiviske joone taju ilma seda vaatamata.