Korvpalli ajalugu, reeglid, tehnika (0)

xxx
Korvpall
REFERAAT
Tallinn 2012

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Tänapäeva korvpalli ajalugu 4
2.Korvpalli esialgsed reeglid 5
3.Tehnika 7
I.Söötmine 7
II. Põrgatamine 7
4.Eesti korvpalli ajalugu 9
5.Eesti kuulsaimad korvpallurid 10
Viidatud allikad 11

Sissejuhatus

Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala . 
Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada.
Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile.Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener , kes määrab võistkonna mängutaktika. [1]

Tänapäeva korvpalli ajalugu

Tänapäeva korvpall sai alguse 1891. aastal Uus-Inglismaal Springfieldi kolledžis. Valitsenud karm talv sundis tundengeid saali jääma. Ühendriikides mängisid üliõpilased sügisel ameerika jalgpalli ja kevadel pesapalli , talveks jäid võimlemine ja teised vähem populaarsed spordialad. Paraku ei olnud kavas ühtegi sportmängu.
Tudengid ei sallinud üksluiseid harjutusi ja nende vastumeelsusest johtuvalt olid nii mõnedki võimlemisõpetajad sunnitud töölt lahkuma .
[2]
Kanadast tulnud kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith hakkas nuputama, mida olukorra muutmiseks ette võtta. Kuidas leida mäng, mis oleks põnev, täis võitlust, kuid samal ajal lihtne ja kõigile mõistetavate reeglitega?
J. Naismith oli metoodiliselt erakordselt põhjalik mees. Ta tundis hästi hokit, ragbit jt sportmänge. Peagi jõudis ta järeldusele, et uude mängu peab olema kaasatud pall, mida saaks lüüa, visata ja taga ajada. Mängu looja võttis 21. dets 1891. aastal võimlasse kaasa melonikujulise ameerika jalgpalli. Algselt oli plaan kasutada väravaid, aga kuna neid käepärast ei olnud, pöörduti kolledži teenija poole seebikastide saamiseks. Ka see idee jäi rakendamata. Selles olukorras ei jäänud midagi muud üle kui juurviljakaupmehelt kaks suurt korvi võtta. Need naelutati saali rõdule kolme meetri kõrgusele. Esialgselt oli mängust osavõtjate arv piiramatu. Esimeses mängus aga oli juba mängijate arv fikseeritud - kummaski võistkonnas üheksa korvpallurit. Mäng oli kehaliselt kontaktne ja võimaldas jooksmist. Vältimaks mängu muutumist liialt jõuliseks, oli keelatud palliga jooksmine ja selle jõuga vastasmängija käest rebimine.[3]
Esimesed korvpallireeglid, mille väljamõtlemine võttis mängu loojal aega vähem kui üks tund, sisaldasid 13 punkti, millest enamus kehtivad ka tänapäeval.

Korvpalli esialgsed reeglid

Palli võib visata ühe või kahe käega igasse suunda.
Palli võib lüüa ühe või kahe käega (mitte kunagi aga rusikaga!) igasse suunda.
Mängija ei tohi palliga joosta , vaid seda tuleb visata kohast, kus ta selle püüdis. Erand on mängija, kes püüab palli, kui jooksis suurel kiirusel.
Palli tuleb hoida käes või käte vahel. Käsivarsi ja keha ei tohi pallihoidmisel kasutada.
Õlaga lükkamine, kinnihoidmine, tõukamine, jala ette panemine või löömine vastasmängija poolt ei ole lubatud. Selle reegli esimest rikkumist tuleb lugeda veaks, teistkordsel rikkumisel tuleb mängija eemaldada kuni järgmine korv on saavutatud. Kui aga on ilmselt näha selles tegevuses soovi vastast vigastada, siis tuleb mängija eemaldada mängu lõpuni. Kummalgi puhul vahetust teha ei ole lubatud.
Viga on palli löömine rusikaga, punktide 3 ja 4 eksimine ning tegevus, mida on kirjeldatud punktis 5.
Kui üks võistkond teeb kolm viga järjest (järjest viga tähendab, et vastane ei ole vahepeal viga teinud), siis tuleb vastasele lugeda üks korv.
Korv loetakse, kui pall visatakse või pannakse väljakult korvi ja ta jääb sinna, kaitsemängijad ei tohi puudutada või liigutada korvi. Kui pall asetseb korvi äärel ja vastane liigutab korvi, siis tuleb lugeda seda korviks.
Kui pall läheb auti, tuleb see uuesti visata väljakule , kus palli saab esimesena puudutanud mängija. Kui palli auti mineku põhjustaja ei ole selge, siis peab kohtunik viskama palli otse väljakule. Kui audi sisseviskaja hoiab palli käes rohkem kui viis sekundit, siis läheb pall üle teisele võistkonnale.
Kohtunik peab otsustama meestega seonduvat, arvestama vigu ning teavitama vanem- kohtunikku, kui kolm järjestikust viga on tehtud ühe võistkonna poolt. Tal on õigus eemaldada mees vastavalt punktile 5.
Vanemkohtunik peab otsustama palliga seonduvat, millal pall on mängus, piirides, kellele see kuulub ja pidama ajaarvestust. Tema ka otsustab, kas korv loeb. Ta loeb punkte koos kõigi teiste ülesannetega, mis tavaliselt kuuluvad vanemkohtunike kohustuste hulka.
Mängitakse kaks 15 - minutilist poolaega, millede vahele jääb 5 - minutiline vaheaeg.
Võitjaks kuulutatakse meeskond , kes on mänguaja jooksul visanud rohkem korve.
Viigilise tulemuse korral, kui kaptenid sellega nõustuvad, jätkub mäng lisaajal esimese korvini.
Mänguväljaku suurus oli 10,5x15 ja mängijate arv vahemikus 3 - 40. Optimaalseks arvuks peeti 9.
[4]

Tehnika

Söötmine

Söötmine on korvpallimängu üks põhilistest tehnikavõtetest, mille abil saab mängija palli suunata kaaslasele rünnaku jätkamiseks. Kõikde söötude puhul on oluline käte ja jalgade töö kooskõlastatud tegevus - sööduliigutus lõpeb samaaegselt jalgade sirutamisega. Sööduviisid jaotatakse kahte suurde rühma:
- kahe käe söödud - rinnalt, ülalt (pea ja õla kohalt), alt ja hüpitamine
- ühe käe söödud alt, ülalt (õlalt), küljelt, hüpitamine ja haaksööt.
Peale selle kasutatakse ka vigursööte. Palliga mängija võib sööta paigalt, liikumiselt ja hüppelt.

Põrgatamine

Põrgatamine on korvpallis ainus palliga liikumise võimalus ja on üks tähtsamaid põhioskusi. Paigalt põrgatamise alustamiseks peab mängija seisma põlvedest kõverdatud jalgadel, õlad on natuke ette kallutatud, selg sirge, pea tõstetud, vaade ees ja palli hoitakse vöö kõrgusel keha lähedal. Sellest asendist viiakse pall põrkesse - põrgatav käsi pööratakse pallile peale , teine käsi toetab palli alt-küljelt, samaaegselt tehakse lühike samm sama jalaga kumma käega alustatakse põrgatust ja teine käsi eemaldub pallist. Pall lüüakse põrkesse käsivarre, randme ja sõrmede liigutusega. Palli maast ülespõrkumisel liigub käsi koos palliga tagasi, palli hoog pidurdatakse sõrmedega ja käsi kõverdub uuesti küünarliigesest, et alustada järgmist põrget.
Põrgatamine jaguneb kõrgeks ehk kiireks ja madalaks ehk aeglaseks. Esimest moodust, kõrget põrgatust, kasutatakse kiirrünnakusse minekul ja olukordades , kus tee korvile on vaba. Teine moodus , madal põrgatus, võetakse kasutusele kui kaitsemängija on vahetus läheduses või kui põrgataja läheneb kaitsjale. Põrgataja liikumiskiirus oleneb sellest, millise nurga all pall põrkesse lüüakse, palli põrke kõrgusest ja põrkesagedusest. Mida teravama nurga all pall põrkesse lükatakse, seda kaugemale ta mängijast põrkub ja seda kiiremini tuleb liikuda , et pallile järgi jõuda.
III. Pealevisked
Vise on korvpallimängus kõige tähtsam aga samas ka kõige raskemini õpitav element. Pealeviskeid võib jaotada kahte suurde rühma :
- ühe käega visked - ülalt, alt (liikumiselt), hüppelt, haakvise ja hüpitamine. Tänapäeva korvpallis on ühe käega pealevisked levinumad.
- kahe käega visked. Korvpalli arenguga on nende osatähtsus jäänud tahaplaanile, va „pealt panemine".
Viskeid võib jaotada ka vastavalt mängija liikumisele - paigalt, liikumiselt, hüppelt - ja asukohale väljakul - lähi-, keskpositsiooni- ja kaugvisked.
[5]

Eesti korvpalli ajalugu

Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Reaalkooli vahel.
14. detsembril 1923. a. asutati Eesti Käsipalliliit, mille koosseisu kuulus ka korvpall.
Esimesed Eesti meeste meistrivõistlused korvpallis toimusid 1925. a. ja esimesed naiste meistrivõistlused 1927. a.
23. novembril 1934. a. võeti Eesti Käsipalliliit Rahvusvahelise Korvpalliföderatsiooni - FIBA - liikmeks.
Olümpiaalana oli korvpall esimest korda esindatud 1936. a. Berliini olümpiamängudel. Korvpalliturniiri avamängus 8. augustil kell 16 olid peaväljakul vastamisi Eesti ja Prantsusmaa meeskonnad, kusjuures avaviske-hüppepalli sooritas "korvpalli isa" James Naismith.
Eesti kuulumine FIBA-sse peatati 1940. a. Eesti annekteerimise tõttu Nõukogude Liidu poolt.
Aastatel 1945 - 1991 oli Eesti korvpallialane tegevus seotud Nõukogude Liidu Korvpalliföderatsiooniga.
20. detsembril 1991. a. taastati Eesti kui liikmesriigi staatus FIBA-s.
Aastatel 1998 - 2002 korraldas Eesti meistrivõistlusi meeste korvpallis MTÜ Eesti Korvpalliklubide Assotsatsioon.
Alates hooajast 2002/2003 korraldab Eesti meistrivõistlusi meeste korvpallis taas EKL.
[6]

Eesti kuulsaimad korvpallurid

Martin Müürsepp
Sünniaeg: 26. September 1974
Sünnikoht: Tallinn
Klubid: Alvik Stockholm , Maccabi Tel Aviv , Tallinna Kalev, Miami Heat , Dallas Mavericks, SK Erger Nybit Tallinn, Aris Thessaloniki, AEK Ateena , UNICS Kazan, Moskva Dinamo, Ural Great, Moskva CSKA, Tartu Ülikool/Rock, Melbourne Tigers, BC Kalev/Cramo, BC Rakvere Tarvas. [7]
Tiit Sokk ( Tout Giannopoulos)
Sünniaeg: 15. November, 1964
Sünnikoht: Tartu
Klubid: Tallinna Kalev, Moskva Dinamo, Panathinaikόs BC, Saloniki Aris
Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus olümpiakulla aastal. [8]

Viidatud allikad

Vikipeedia.(2012).[WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall (12.10 2012)

Baskeball.2012. [WWW] http://playbasketballgame.blogspot.com/

Vikipeedia.(2012).[WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall (12.10 2012)

Tallinna ülikool.(2012). [WWW] http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/13_mrused.html

Tallinna ülikool.(2012). [WWW] http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/12_tehnika.html

Basket .(2012). [WWW] http://www.basket.ee/?mid=247

Spordiinfo.(2012). [WWW] http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Martin_M%FC%FCrsepp (30.05.2012)

Spordiinfo.(2012). [WWW] http://www.spordiinfo.ee/esbl/biograafia/Tiit_Sokk (30.05.2012)