Treenerikoolituse kontrolltöö (0)

Treenerikoolituse kontrolltöö
Küsimused:
1)Mida nim. Korvpalluri liikumistehnikaks?
2)Iseloomusta korvpalluri kehaasendit
3)Milliseid hüppeid kasutatakse korvpallis
4)Nim. Tähtsamad peatumisviisid liikumiselt
5)Mida me mõistame mängija pallikäsitsustehnika all
6)Kirjelda palli hoiet
7)Kirjelda palli söötmist
8)Nimeta kahekäe sööduviisid
9) Kuidas nim. mängija liikumist palliga ?
10)Kuidas jaotatakse pealeviskeid?
11)Kirjelda kaitsemängija liikumist
12)Kirjelda palliga ründaja katmist
13)Nim. korvpallimängus kasutatavaid ründeskeeme
14) Nim. korvpallimängus kasutatavaid kaitsesüsteeme
15)Kirjelda mees-mehe kaitsesüsteemi
16)Kirjelda orjenteeruv tunnikava 13.-14.a. hooaja alguses
Vastused:
1)Korvpalluri liikumistehnikaks nimetatakse jalgadetööd, kuid seda võetakse ka veel kokku nimetusega keha valitsemine. Liikumistehnika all mõistetakse:
- korvpalluri põhiasendit
- starte
- jooksu või samme
- pöördeid
- peatumisi
- hüppeid
2)Korvpalluri kehaasendi võtmeks on tasakaal ja selles tasakaalustatud asendis on korvpalluri
- keha kergelt ette kallutatud
- jalad õlgadelaiuselt harkis ja põlvist kõverdatud
- käed tõstetud vööst kõrgemale ja kõverdatult keha lähedal
- vaade otse
- labajalad on kas paralleelselt või siis teine jalg natuke eespool
- jalad toetuvad täistaldadele ja keharaskus on jaotatud võrdselt mõlema jala päkkadele
3) Korvpallis sooritatakse mängu ajal erinevaid hüppeid: paigalt ja liikumiselt, ühe ja kahe jala tõukega, hüpped üles, edasi ja kõrvale, üksikuid hüppeid ja kordushüppeid. Hüppeid sooritatakse eraldi ja seeläbi koos teiste mänguvõtetega nagu hüppevise, korvi alt vise , lauavõitluses jne.
4)Peatumisviise liikumiselt on korvpallis kaks:

• Ühetaktiline peatumine ehk peatumine hüppega
  
• Kahetaktiline peatumine ehk sammpeatus
  

5) Pallikäsitsustehnika all mäeldakse järgmisi ründemängu võtteid:
- söötmine-püüdmine
- põrgatamine
- viskamine
Pallikäsitsustehnika all mõistetakse ka lauavõitlust ja läbimurdeid
6) Palli käsitsemisel hoitakse palli harali ja pingevabade sõrmede vahel sõrmeotstega, peo-
pesad palli ei puuduta . Sõrmed asetsevad pallil ühtlaselt ja sümmeetriliselt, pöidlad moodustavad nimetissõrmedega umbes 90 kraadise nurga. Käte liigutus pallikäsitsemisel on sama nii söötmisel, põrgatamisel kui ka viskamisel, käed sirutuvad alati palli liikumise suunas.
7)Palli söötmisel alustatakse söötu rinnalt ning kui vaja kaugele sööta siis tavaliselt tuuakse pall vöökohale, et oleks suurem jõud seda kaugemale sööta.Peale söötu liiguvad randmed üksteisest lahku ja pöidlad väljapoole
8)Kahekäe-rinnaltsööt, Kahekäe-põrkesööt, Kahekäe-ülaltsööt.
Kahekäe rinnaltsöödul:
- Mängija on tasakaalustatud kolmikohu asendis
- Pall on rinna kõrgusel ja küünarnukid on all ning keha lähedal
- Harali sõrmed on sümmeetriliselt palli mõlemal pool, pöidlad palli taga ja suunatud üksteise poole
- Söödu andmisel astutakse samm ette ja keharaskus kantakse tagajalalt eesolevale jalale
- Sööduks sirutatakse käed sihtmärgi suunas, söödule antakse tagurpidi vint
- Peopesad suunatakse väljapoole ja pöidlad maha
Kahekäe-põrkesöödul:
- Mängija on tasakaalustatud kolmikohu asendis
- Pall tuuakse sööduks rinna ja vöö vahele
- Sõrmed on harali ja sümmeetriliselt palli mõlemal pool, pöidlad palli taga
- Mängija astub sammu ette, keharaskus kandub üle eesolevale jalale
- Käed sirutatakse ette-alla selle punkti suunas, kust pall põrkab maast üles
- Palli lahkumisel sõrmede ja pöialde vahelt osutavad pöidlad alla põrandale
- Pall põrkab maast üles vastuvõtja puusade kõrgusele
Kahekäe-ülaltsöödul:
- Mõlema käe harali sõrmed hoiavad palli mõlemalt küljelt, pöidlad on palli taga-all
- Pall on pea kohal, käed küünarliigesest ja randmest kõverdatud
- Mängija astub sammu ette ja kannab keharaskuse eesolevale jalale
- Pall saadetakse lendu randme ja sõrmede kiire sirutumisega
- Käed sirutatakse välja, pöidlad osutavad söödu suunas ette
- Söödu sihtmärk on kaaslase pea
9)Mängija liikumist palliga nimetatakse põrgatamiseks.
10)
1. Visked korvi alt:
- ühekäevise liikumiselt-ülalt
- ühekäevise liikumiselt-alt
- ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt
- ühekäe-jõuvise liikumiselt või paigalt
- haakvise
- hüppehaakvise
2.Visked perimeetrilt ehk distantsilt:
-ühekäe ülaltvise
-vabavise
-hüppeltvise (paigalt, söödult ja põrgatuselt)
11)Kaitsemängija liikumine toimub kindlalt kahel jalal tasakaalustatud asendis. Kaitsemängija peab olema alati valmis võtma vaheltlõikeid, blokeerida viset ja meelitama välja ründevigu. Jalad peavad olema põlvest kõverdatult(istumisasendis) ja käed rinnakõrgusel. Jalgadetöö peab olema kiire ning soovitatav kaugus ründajast on selline, et kaitsja ulatub käega kaitsjat puudutada.
12)Keskväljakul meest kattes peab kaitsemängija kattes ründajat suunama ta küljeaudi poole, et saaks ründajat kahekesi katta nn. karpi võtta. Samas olenevalt mängusituatsioonist tuleks kaitsemängijal tundes ründajat hästi, katta teda domineerivama põrgatuskäe juurest.
13)Korvpallis kasutatavaid erinevad rünnakud on:
- rünnak meesmehekaitse vastu;
- rünnak maa-alakaitse vastu;
- rünnak kombineeritud kaitse vastu;
- rünnak pressingute vastu;
-kiirrünnak
14)
1) meesmehekaitse
2) maa-alakaitse
3) kombineeritud kaitse
15) Meesmehekaitse on kõige üldisem ja traditsioonilisem kaitse korvpallis, kus igal mängijal on katta oma hoolealune. Meesmehekaitset võib põhiliselt mängida kahel eri viisil, passiivselt ja aktiivselt. Iga mees vastutab oma katetava eest. Hätta jäädes abistatakse või vahetatakse mehi.
Mees-mehe kaitse eelised:
- võimaldab iga konkreetse ründaja katmiseks leida sobivaima kaitsja kasvu, kiiruse või atleetlikkuse järgi
- jagab kaitses õiglaselt vastutust igale üksikule kaitsjale
- annab igale kaitsjale võimaluse õppida mängus hästi tundma oma hoolealust, tema nõrku ja tugevaid külgi
- aitab kaitsjal end paremini ette valmistada kohtumiseks järgmises mängus konkreetse,
tema kaetava ründajaga
- seda kaitset võib mängida kogu mängu jooksul hoolimata mängu seisust
- õpetab mängijatele kaitsemängu põhioskusi
- aitab katta vastasvõistkonna põhilisi viskajaid nõrgemate arvelt
- lubab teha kiireid muudatusi minutiliste vaheaegade, neljandike ja poolaegade vahelisel ajal
16)Tunnikava:
Tunniteema : Viskamine ja ründemäng
Tunnipikkus:1h
Kuupäev ja aeg: 17.01.2010 17.00 – 18.00
17.00 – 17.10
Soojenduseks pallikull
Märkused
17.10 – 17.20
Visked paaris kuni 30 punktini võidu peale
17.20 – 17.35
Kolm kahe vastu mäng ülevälja gruppidena
17.35 – 17.50
Viis viie vastu mäng erinevate uute ründeskeemidega mis õpitud
17.50 – 18.00
Korralik venitus kapteni läbiviimisel