Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Võimlemisteemaline Ristsõna (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas nimetatakse neid võimlemises kasutatavaid vahendeid?
  • Ristsõna: Võimlemisteemaline


    1.
    2.
    3.
    4.
    5.
    6.
    7.
    8.
    9.
    10.
    11.
    1. Selle esemega sooritatakse iluvõimlemises dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teha teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked. Selle veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. See on tehtud puust või plastist . Selle diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi.
    2. Eesti meister iluvõimlemises aastatel 2003-2008 ( Perekonnanimi ). Spordiklubi Velar .
    3. Rõngakava koosneb 18-st kehaelemendist. Nendest 25% peavad olema hüpped, 25% ................, 25% tasakaalud ja 25% painduvuselemendid.
    4. See on kitsas vahend, millel saab teostada mitmesuguseid tasakaaluharjutusi ja võimlemisega seotud harjutusi nt: toenghüpped, kägarhüpped.
    5.
    Kuidas nimetatakse neid võimlemises kasutatavaid vahendeid? Kasutatakse nt küünarvarstoengust hoogtõus harkistesse ja toengusse.
    6. See on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Sellega sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. See on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. See on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi.
    7. Neid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks seda eset, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Nendega sooritatakse “veskeid”, žongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Need on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe selle miinimumkaal 150 grammi.
    8. Detailne kava konkreetsete ülesannete täitmiseks, mis esitab ka teostajad, kasusaajad, tähtajad, tulemused ja ressursid .
    9. Seda kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. See on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule.
    10. Vahend, millega saab treenida erinevaid lihaseid oma kehas. Tavaliselt kasutatakse neid käes hoides käte treenimiseks. Neid on erinevate raskustega ja on ka kange, millele saab ise erinevaid raskuseid juurde panna ja ära võtta.
  • Eesti meister iluvõimlemises aastal 1978 (perekonnanimi). Mererajooni laste ja noorte SK.
    • Vastuseks on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis . Hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala , mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust — eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes — saab pidada selleks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt vettehüpped ning usukommetega.

    Vastused leiab altpoolt, järgmiselt lehelt!
    1.
    R
    Õ
    N
    G
    A
    S
    2.
    K
    I
    K
    K
    A
    S
    3.
    P
    Ö
    Ö
    R
    D
    E
    D
    4.
    P
    O
    O
    M
    5.
    R
    Ö
    Ö
    B
    A
    S
    P
    U
    U
    D
    6.
    P
    A
    L
    L
    7.
    K
    U
    R
    I
    K
    A
    D
    8.
    T
    E
    G
    E
    V
    U
    S
    K
    A
    V
    A
    9.
    H
    Ü
    P
    I
    T
    S
    10.
    K
    A
    N
    G
    11.
    K
    A
    N
    N
  • Võimlemisteemaline Ristsõna #1 Võimlemisteemaline Ristsõna #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Yolanda Koppel Õppematerjali autor
    Väga hästi koostatud, sisaldab ka pilte ja vastuseid.

    Sarnased õppematerjalid

    Iluvõimlemine
    6
    rtf

    Iluvõimlemine

    Iluvõimlemine Iluvõimlemine on spordiala, mis ühendab elemente balletist, võimlemisest ja tantsust. Iluvõimlemises on liigutuste täpsus valatud justkui kunstiteosesse. Võimeldes arendatakse ühtaegu koordinatsiooni, rütmitunnetust, kiirust, jõudu, osavust ja painduvust. Klassikaline tants mängib iluvõimlemise treeningutel suurt osa. Iluvõimlejad saavad ka tugevad akrobaatilised ja koreograafilised oskused. Iluvõimlemine nõuab palju kohusetunnet ja iseseisvat treenimist, tippu jõudmine on tõsiselt raske, sest treeningud on pingelised. Top iluvõimlejate peavad paljud omadused: tasakaal, paindlikkus, koostöö ja tugevus on mõned kõige olulisemad. Reeglina tegelevad sellega ainult naised. Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin.1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uus

    Kehaline kasvatus
    Iluvõimlemine
    7
    doc

    Iluvõimlemine

    3 Võimlemine Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena. Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana-Rooma aegadest. Ka Ülemaailmne Võimlemisföderatsioon FIG (Fédération Internationale de Gymnastique) on üks vanimaid omataoliste spordiorganisatsioonide seas ning on asutatud 1881.a. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga 19.saj. esimeselt poolelt Tartust. Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljud

    Kehaline kasvatus
    Iluvõimlemine
    14
    docx

    Iluvõimlemine

    Tallinna 37. Keskkool 12. klass Getter Voolaid Iluvõimlemine Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Iluvõimlemine 4 Iluvõimlemine kui noorte sport 5 Ajalugu 7 Võimlemisvahendid 8 Võistlusmäärused 9 Hindamine 11 Pildid 13 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 Sissejuhatus Minu referaat räägib iluvõimelisest, selle ajaloost ja vahenditest.

    Sport/kehaline kasvatus
    ILUVÕIMLEMINE
    17
    ppt

    ILUVÕIMLEMINE

    ILUVÕIMLEMINE Maria Kesvatera Tutvustus · Iluvõimlemine on üks naiselikumaid ja kaunimaid alasi. · Iluvõimlemine ühendab balletti,võimelemist ja tantsu. · Lapsed, kes tegelevad iluvõmilemisega, oskavad valitseda keha, neil on hea rüht, graatsilisus, koordinatsioon, rütmi tunne, kaunis kõnnak ja liikumisoskus. Vanuseklassid rühmvõimlemises · Meistriklass · Juunioriklass · Noorte klass · Laste klass · Miniklass Vahendid · Pall · Hüpits · Kurikad · Lint · Rõngas Reeglid · Vaiba peal on punased jooned, millest võisteldes üle ei tohi minna. · Reeglina võivad ainult naised sellega tegeleda. Pall · Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud teh

    Kehaline kasvatus
    Iluvõimemine
    9
    docx

    Iluvõimemine

    Kool ILUVÕIMLEMINE Referaat Nimi klass Paide 2011 Sissejuhatus Iluvõimlemine on spordiala, kus elegantsus ja liigutuste täpsus on väga oluline. See on spordiala, millega tegelevad üldjuhul ainult naised, kuid on mõned riigid, kus võistlevad ka mehed. Iluvõimlemises on ühendatud omavahel balett, akrobaatilised elemendid ja ala spetsiifilised tehnilised elemendid. Neid sooritatakse muusika taustal võimalikult sujuvalt ja graatsiliselt, koos erinevate vahendite käsitsemisega. Iluvõimlemisega tegelemine annab oskuse valitseda oma keha, hea rühi, graatsilisuse, rütmi tunde, kordinatsiooni, kauni kõnnaku ja liikumisoskuse. Tänu sellele on Iluvõimlemine kujunemas üheks poplaarseimaks ja levinuimaks spordialaks, mis on k

    Kehaline kasvatus
    Leivanädala abimaterjal
    50
    pdf

    Leivanädala abimaterjal

    RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leivanädala korraldajad-läbiviijad! Pr

    Pedagoogika
    A Palu mootorratta raamat
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika
    Mikroprotsessortehnika
    282
    pdf

    Mikroprotsessortehnika

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

    Tehnikalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun