Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

NBA (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
KURESSAARE AMETIKOOL
ÄRIKOOLITUSE OSAKOND
ARVUTITEENINDUS
NATIONAL BASKETBALL ASSOCIATION
KAIRO ANTSAAR
ATP1
KURESSAARE 2006

SISUKORD


SISUKORD 2
1.Sissejuhatus 3
3. Meeskonnad 8
4.Põhihooaeg 11
5.Playoffid 12
7.Kokkuvõte 14
8.Kasutatud materjal 15
Kirjandus 15
  • Sissejuhatus


    Ma valisin teemaks NBA, kuna tegemist on minule väga südamelähedase teemaga ja see teema on üldse huvitav. Veel valisnin selle teema, kuna soovisin oma teadmisi selles vallas arendada.
  • Ajalugu
    1946. aastal moodustasid läne osariikide suuremate spordihallide (kõige kuulsam: Madision Square Garden New Yorgis ) omanikud uue korvpalli föderatsiooni BAA (Basketball Association of America). Kuigi ABL ja NBL olid varem proovinud luua suurt liigat oli BAA esimine, kes hakkas mange korraldama ainult suurte linnande suurtes halides. Kohe esimestel aastatel oli BAA liiga mängude ja meeskondade tase kõrgem konkureerivates liigades olevatel meeskondadel ja iseseisvatel meeskondadel nagu näiteks Harlem Globetrotters. Sellest said aru ka teiste liigade meeskonnad ja nii liituski 1947. aasta ABLi finalist Baltimore Bullets BBAga ja võitis järgmisel hooajal tiitli . 1948. aastal liitus liigaga NBLi võitja Minneapolis Lakersi, kes võitis järgmisel aastal uue liiga tiitli. Esimene mäng toimus 1. novembril 1946 Torontos kohalikku Toronto Huskiesi ja New York Knicknockersi vahel.
    3. augustil 1949. aastal jõudis BBA kokkuleppele NBLiga ja nii tekkiski uus ja suurem liiga – NBA (National Basketball Association). Uues liigas hakkas osalema 17 meeskonda, mis asusid nii suurtes kui ka väikestes linnades ja mängud toimusid nii suurtes hallides kui ka väikestes saalides. Alates 1950. aastast hakkas NBA klubide arvu vähendama ja nii oligi aastaks 1951 liigas alles vaid 11 meeskonda. NBA jätkas meeskondade arvu vähendamist aastani 1954, kui liigasse jäi läbi aegade kõige väiksem arv meeskondi , mis oli 8. Aga kõik need meeskonnad, kes jäid osalevad siiani liigas ja need olid Knickerbockers (Knicks), Celtics, Warriors, Lakers, Royals (Kings), Pistons, Hawks, and Nationals (76ers) /sulgudes praegu ne nimi/.
    Samal ajal, kui meeskondade arvu hakati vähendama said väiksemate linnade meeskonnad are, et asi ei ole õige ja nii hakkasidki meeskonnad linnu vahetama. Hawks läks Tri-Citiesist kõigepealt Milwaukesse ja siis hiljem St. Louisi. Royals kolis Ronchesterist Cinicinnatisse ja Pistons Fore Wayne ’st Detroiti.
    Kuigi liiga algusaastatel oil liigal nn. Värvi piirang (st. ainult valgetel lubati mängida) osalesid liigas siiski mõned teistest rassidest mängijad) oli jaapanlane Wataru Misaka (pildil) eimene inimene, kes murdis seda reeglit mängides hooajal 1947-48 New York Knicksi eest. 1950. aastal hakati liigasse võtma afro-ameeriklasi. Tuntumad nimed: Chuck Cooper ( Boston Celtics), Nat "Sweetwater" Clifton (New York Knicks) ja Earl Lloyd (Washington Capitols). Täna, rohkem kui viiskümmend aastat hiljem osaleb liigas väga palju erinevatest rassidest ja erineva taustaga mängijaid ja enamus, koguni 80%, mängijatest on mustanahalised.
    Tagasi asja sportlikuma poole juurde. 1950’ndatel aastatel võitis Minneapolis Lakers, keda juhtis George Mikan koguni 5 meistritiitlit. Kuna tol ajal jäid skoorid liiga väikeseks, sest mängijad viivitasid pealevisetega väga kaua, siis 1954. aastal tutvustas NBA maailmale esimest 24 sekundi reeglit ja viske kella. See tähendas seda, et kui meeskond ei suuda 24 sekuni jooksul pealeviset teha, siis läheb pall automaatselt vastasmeeskonnale üle.
    Kui 1956. aastal liitus Boston Celticsi meeskonnaga, kuhu juba kuulusid Bob Cousy ja treener Red Auerbach , keskmängija Bill Russell algas meeskonna suurepärane ajastu, kus 13 hooaja jooksul võideti 11 meistritiitlit. 1959 . aastal liitus liigaga keskmängija Wilt Chamberlain, kellest sai 1960’ndatel aastatel liigas üks suurimaid individuaalseid staare. Talle kuulub kaks siiani kehtivat rekordit – ühes mängus 100 punkti ja 55 lauapalli. Chamberlaini ja Russeli rivaal sai üheks kuulsaimaks individuaalseks rivaaliks spordi ajaloos.
    Sellel perioodil muutusid NBA meeskonnad tugevamaks, kui väikelinnade meeskonnad Minneapolis Lakers kolis Los Angelesse ja Syracuse Nationals Philadelphiasse.
    1967. aastal tundis NBA esmakordselt ohtu, kui loodi uus liiga ABA (American Basketball Associaton), kui mõlemad liigad hakkasid võitlema uute talentide eest. Siiski õnnestus NBAl oma liigasse meelitada üks maailma parimaid mängijaid läbi aegade – Kareem Abdul-Jabbar (väiksel pildil), kes oma teisel hooajal viis koos Oscar Robertsoniga Milwaukee Bucksi NBA meistritiiltlini ja kes hiljem mängis LA Lakersis, kes võitis koos temaga 5 meistritiitlit. Siiski pidi NBA selles sõjas ABAga kahjusi kandma, sest NBAst hüppas ABAsse nende suurim korvikütt Rick Barry ja neli kogenud kohtunikku - Norm Drucker , Earl Strom, John Vanak ja Joe Gushue. ABAl õnnestus veel oma ridadesse saad Julius Erwing. Sel perioodil hakkas NBA väga kiresti suurenema votes liigasse üha rohkem suurte linnade meeskondi ja veel tuli ABAst NBAsse üle 4 meeskonda. 1976ndaks aastaks osales liigas juba rekordlilselt 22 meeskonda.
    1979. aastal võeti ABAs kasutusele kolme punkti visked , mille võttis kasutusele ka NBA. Samal aastal liitusid uustulnukad Larry Bird Boston Celiticsiga ja Magic Johnson LA Lakerisiga. Koos nende kahe liitumisega suurenes fännide huvi NBA vastu nii USAs kui üle maailma. Larry Bird juhtis Celticsi kolme meistritiitlini ja magic Johnson Lakersi viie meistritiitlini.
    1984 aastal liitus Chicago Bullsiga läbi aegade suurim staar Michael Jordan, kelle liitumisega suurenes veelgi fännide huvi NBA vastu. 1989ndaks aastaks osales liigas juba 27 meeskonda. 1990ndatel aastatel vedas Michael Jordan Chicago Bullsi kuue meistritiitlini (1991-1993 ja 1996-1998)
    vasakult: Larry Bird, Magic Johnson ja Michael Jordan - Barcelona OM 1992
    1990ndad olid ka suure globaliseerumise aeg. 1992. aasta Barcelona Olümpamängudel näitas USA koonis esmakordsel tõelist Dream Teami ehk Unistuste meeskonda kasutades esmakordselt hetkel NBAs mängivaid pallureid. Meeskonnas olidi siis selle aja parimad mängijad nagu Michael Jordan, Larry Bird ja Magic Johnson. Samal ajal hakkasid ka mujalt maailmast tulnud mängijad NBAs mehetegusid tegema. 1994 aastal võitis MVP tiitli ehk kõige kasulikuma mängija tiitli esmakordselt mitteameeriklane Hakeem Olujawon Nigeeriast, kes varem mängis NCAAs, kus ta arendas oma oskusi. Väga palju hakkasid liigasse tulema mängijaid, kes polnud varem USA liigades mänginud, nagu näiteks 2002. aasta NBA aasta uustulnuk ja 2006. aasta Mmi MP Pau Gasol Hispaaniast, 2002. aasta NBA Drafti esimene valik hiinlane Yao Ming , 2002. aasta Mmi MVP, Eurobasket 2005 MVP ja esimese eurooplasena 2007. aasta NBA MVP võitnud sakslane Dirk Nowitzki ja 2004. aasta Ateena Olümpamängude MVP argentiinlane Emanuel Ginobili. Kui enamus muu maailma mängijaid tuleb NBAsse otse professionaalsetest Euroopa või muu maailma klubidest siis mängijad inglisekeelsest maailmast otsustavad mängida ennem NBAga liitumist USA kolleži liigades. Tuntumatest nimedest on nii teinud näiteks 2005. ja 2006. aasta NBA MVP kanadalane Steve Nash ja austraallane Andrew Bogut. Tänapäeval edastatakse NBA mänge 212 riigis 42 keeles.
    1996. aastal lõi NBA naiste liiga, mida tuntakse WNBA all ja 2001. aastal loodi NBA Develompment League , kus meeskonnad arenavad oma nooremaid ja kehvemaid mängijaid.
    26. juunil 2006 võeti kasutusele uus pall, mis tähendas esimest palli vahetamist 35 aasta jooksul ja teist 60 aasta jooksul. Uue palli tootja oli Spalding ja uued pallid olid tehtud sünteetitlisest materjalist, mis pidi tagama parema tunnetuse ja põrke. Aga paljude mängijate sõnul oli pall kuivalt liiga kleepuv ja märjalt liiga libe ja kui tuli üha rohkem kaebusi ja tekkima esimesed vigastused siis 1. jaanuarist 2007 pöörduti tagasi vana hea nahast palli juurde. Alates 2006. aastast on ka varustuse (särkide ja pükste) uueks tootjaks Adidas, kes ostis ära varasema tootja Reeboki.
  • Meeskonnad


    Kui NBA 1946. aastal alustas osales liigas kõigest 11 meeskonda ja pärast paljusid kärpimisi ja laiendamisi osaleb liigas tänapäeval 30 meeskonda – 29 USAst ja 1 Kanadast. Kõige edukam meeskond läbi aegade on Boston Celtics, kes on võitnud NBA Meistritiitli koguni 16 korda, teisel kohal on Los Angeles Lakers 14 võiduga ja kolmas on Chicago Bulls 6 võiduga, mis tulid kõik 8 hooaja jooksul 1990ndatel. Hetke tiitlikaitsja Miami Heat võitis oma esimese tiitli 2006. aastal.
    Praegune liiga jaotamissüsteem võeti kasutusele hooajal 2004-05 ja see tähendab, et meeskonnad jaotatakse kahte konverentsi (ida ja lääs), mis omakorda jagunevdad kolmeks divisjoniks ja igas divisjonis on viis meeskonda.
    Ida Konverents
    Lääne Konverents
    Meeskond
    Logo
    Meeskond
    Logo
    Boston Celtics
    Dallas Mavericks
    New Jersey Nets
    Houston Rockets
    Toronto Raptors
    Memphis Grizzlies
    Chicago Bulls
    New Orleans Hornets
    Cleveland Cavaliers
    San Antonio Spurs
    Detroit Pistons
    Denver Nuggets
    Indiana Pacers
    Minnesota Timberwolves
    Milwaukee Bucks
    Portland Trail Blazers
    Atlata Hawks
    Seattle Super Sonics
    Charlotte Bobcats
    Utah Jazz
    Miami Heat
    Golden State Warriors
    Orlando Magic
    Los Angeles Clippers
    Washington Wizards
    Los Angeles Lakers
    Philadelphia 76rs
    Phoenix Suns
    New York Knicks
    Sacramento Kings
  • Põhihooaeg


    Hooaeg algab peale suvepuhkust oktoobris, kui meeskonnad teevad esimesi laagreid, kus saadaksa infot mängjyate hetkeolukorra kohta ja tutvutakse uute mängijatega. Talendiotsijad kannavad ette oma töö tulemuse ja pannakse paika 12 meheline meeskonna põhituumik ja ka 3 mitteaktiivset varumeest. Meeskonnad saavad ka saata mängijaid, kellel on vähem kui 2 aastat NBA kogemust, saata NBA Develompment Liigasse mängima. Peale treeninglaagrit algab põhihooaeg novembri esimesel nädalal.
    Põhihooaeg koosneb 82 mängus, mis on jaotatud võrdselt kodu ja võõrsil mängudeks. Iga meeskond peab oma divisionis olevate meeskondade vastu 4 mängu ja ülejäänud meeskondade vastu, mis on samas konverentsis 3 kuni 4 mängu ning teise konverentsi meeskondade vastu 2 mängu. Niimoodi saavad kõik meeskonnad võrdselt kerge või raske hooaja olenevalt sellest, mis divisionis nad on. Peale seda, kui NHL ( Põhja-Ameerika hoki liiga) muutis oma mängude graafikut on NBA ainus profispordi liiga Põhja-Ameerikas, kus kõik meeskonnad mängivad vähemalt korra iga vastasega .
    Veebruaris toimub ka iga aastane NBA tähtede mäng, mis toimub ida ja lääne konverentside vahel. Mõlema meeskonna algiviisikud valivad USA ja Kanada fännid ning mõlema meeskonna treenerid valivad ülejäänud 14 meest. Mängija, kes osutub mängu parimaks saab mängu MVP auhinna . Veel toimub samal üritusel ka nn Kollanokkade mäng, kus uustulnukad kohtuvad teist aastat liigas mängivate palluritega. Siis on veel oskuste võistlus, kus mehed võistlevad omavahel aja peale viskamises, söötmises ja triblamises. Toimub veel kolmepunkti viske võistlus, kus mängijad selgitavad omavahel välja, kes on parim ning NBA pealtpaneku võistlus. Kõikide nende võistluste nimi sisaldab tavaliselt ka mõne sponsori nime. Peaageu kohe peale tähtede mängu lõppeb ka üleminekute aeg. See tähendab seda, et meeskonnad ei saa enam mängijaid vahetada.
    Kusagil aprilli lõpus lõppeb põhihooaeg ja selle lõppedes hakatakse jagama nii individuaalseid kui ka meeskonna auhindu. Jagatakse selliseid auhindu nagu Kuuenda Mehe Auhind, mis antakse parimale pingipoisile. Aasta uustulnuka auhind. Kõige rohkem arenenud mängija auhind. Aasta parima kaitsemängija auhind ja aasta parima treeneri auhind ja lõpuks ka aasta kõige kasulikuma mängija auhind ehk MVP tiitel .
  • Playoffid


    Playoffid algavad aprilli lõpus, kui põhihooaeg on lõppenud. Playoffides osalevad ainult 8 meeskonda kummagist konverentsist, kes kvalifitseerusid põhihooaja tulemuste järgi. Playoffid mängitakse turniiri süsteemis ja iga vastasega, kes tuleb mängitakse 4 võiduni, kaotaja langeb välja. Nii on mõlemas konverentsis 3 ringi. Kolmandas ringis kohtuvad konverentsi 2 paremat mängijat ja võitja saab konverentsi tiitli, ning saab osaleda NBA finaalis , mis kestab samuti 4 võiduni Finaali võitja saab Larry O’Brieni karika , lisaks saavad kõik võitjameeskonna liikmed võitjasõrmused. Liiga veela annab finaalseerja parimale eraldi MVP tiitli.
    (pildil: Michael Jordan Larry O’Brieni nimelise karikaga)
  • Statistika
    NBA Tiitleid
    Boston Celtics
    16
    Los Angeles (Minneapolis) Lakers
    14
    Chicago Bulls
    6
    Golden State (Philadelphia) Warriors
    3
    Philadelphia 76ers (Syracuse Nationals)
    3
    Detroit Pistons
    3
    San Antonio Spurs
    3
    MVP Tiitleid
    Kareem Abdul-Jabbar
    6
    Michael Jordan
    5
    Bill Russell
    5
    Wilt Chamberlain
    4
    Larry Bird
    3
    Magic Johnson
    3
    Moses Malone
    3
    Tim Duncan
    2
    Karl Malone
    2
    Steve Nash
    2
    Bob Pettit
    2
  • Kokkuvõte


    NBA on maailma suurim, tugevaim, vaatemänguliseim ja populaarseim korvpalli liiga maailmas. NBA loodi 6. juunil 1946 New Yorgis ja algselt osales liigas 11 meeskonda. Tänapäeval osaleb liigas 29 meeskonda USAst ja 1 Kandadast. Ainult Los Angelese linnast osaleb liigas rohkem kui üks klubi. Tänapäeval on NBA üks neljast maailma suurimast Põhja-Ameerika profispordi liigadest. Kui liiga algusaastatel mängisid liigas ainult valgenahalised ameeriklased , siis tänapäeval osaleb liigas mängijaid üle kogu maailma ja 80% mängijatest on mustanahalised. NBA mänge kantakse üle rohkem kui 200 riigis ja tõlgitakse 42 keelde.
  • Kasutatud materjal


    Kirjandus

    • www.nba.com
    • www.hoophall.com
    • www.netheadsports.com/basketballyears.html
    • en.wikipedia.org/wiki/National_Basketball_Association

    Pildid
    • www.nba.com

    15
  • Vasakule Paremale
    NBA #1 NBA #2 NBA #3 NBA #4 NBA #5 NBA #6 NBA #7 NBA #8 NBA #9 NBA #10 NBA #11 NBA #12 NBA #13 NBA #14 NBA #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor -KA- Õppematerjali autor
    Uurimistöö. NATIONAL BASKETBALL ASSOCIATION

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Korvpall
    11
    doc

    Korvpall

    mõtles välja mõned reeglid, mis põhiosas kehtivad tänapäevalgi. Dr James Naismith sündis 1861. aastal Kanadas ning elas piisavalt vanaks, et näha, kuidas tema loodud mäng levis üle kogu maailma. Korvpalli populaarsuse kasv oli suures osas seotud NMKÜ saavutustega. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. 1 Varustus Mänguväljak - korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranz rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast

    Kehaline kasvatus
    Michael Jordan
    16
    docx

    Michael Jordan

    Michael Jordan HANNA-LIISA REILJAN Tartu Katoliku Hariduskeskus 2016 Michael Jordan Michael Jeffrey Jordan (tuntud ka initsiaalide MJ järgi; sündinud 17. veebruaril 1963 Brooklynis,New Yorgis) on Ameerika Ühendriikide korvpallur. NBA koduleheküljel Jordani profiilis on ta nimetatud "kõigi aegade parimaks mängijaks". NBA karjääri alustas Jordan klubis Chicago Bulls , mis valis ta 1984. aastal kolmanda valikuna. Aastatel 1991, 1992 ja 1993 tuli ta klubiga NBA meistriks. Enne 1993–94 hooaja algust teatas Michael Jordan, et lõpetab korvpallurikarjääri. Siis mängis ta pesapalli, aga tuli 1994–95 hooaja lõpus tagasi Chicago Bullsi ridadesse ja aitas klubi veel kolmele tiitlile. Hooajal 1997–98 oli Michael Jordan võitnud rekordilise kümnenda hooaja kõige resultatiivsema mängija tiitli. Aastal 1999 lõpetas Jordan teist korda

    Kehaline kasvatus ja sport
    Korvpallist - NBA ja Euroliiga
    4
    doc

    Korvpallist - NBA ja Euroliiga

    Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu reeglid on p Põhja-Ameerika korvpalliliiga(NBA) National Basketball Association (NBA) on kutseline korvpalliliiga, mille klubid asuvad USA's ja Kanadas. NBA loodi 6. juunil 1946 New Yorgis BAA (Basketball Association of America) nime all. Nimevahetus toimus 1949. aastal, kui BAAga ühinesid mitmed NBLi (National Basketball League) klubid. Uus liiga alustas 17 meeskonnaga, kuid juba pärast esimest hooaega lahkus 6 meeskonda, kellele järgnes varsti veel 3 ning hooajal 1954­1955 mängis NBAs

    Kehaline kasvatus
    EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE
    24
    doc

    EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE

    XXX XXXGÜMNAASIUM XXX klass XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................

    Kehaline kasvatus
    Referaat korvpallist
    16
    doc

    Referaat korvpallist

    KOOL Nimi KORVPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 Ajalugu...................................................................................................................................3 Reeglid...................................................................................................................................3 Võistlusriietus.............................................................................

    Kehaline kasvatus
    Jalgpall
    22
    doc

    Jalgpall

    JALGPALL Sisukord Sissejuhatus Jalgpall (ka assotsiatsioonijalgpall, Euroopa jalgpall) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada Jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Selle teema valisin, kuna jalgpall on mulle äärmiselt huvipakkuv spordiala ja huvitab mind sügavalt igas mõttes. Olen proovinud käia regulaarselt jälgimas ka oma

    Kehaline kasvatus
    Jalgpall
    46
    docx

    Jalgpall

    SISUKORD LÜHENDID…………………………………………………………………….....3 SISSEJUHATUS……………………………………………………………….....5 1. JALGPALLI AJALUGU……………………………………………………….6 1.1. Jalgpalli ajalugu maailmas…………………………...………………6 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis………………………………...……………..7 2. ARENGUSUUNAD JA TUNTUMAD JALGPALLURID…………………..12 2.1. Jalgpalli arengusuunad………………………………………………12 2.2. Tuntumad jalgpallurid……………………………………………….12 2.2.1. Eesti tuntumad jalgpallurid………………………………..12 2.2.2. Maailma tuntumad jalgpallurid……………………………15

    Sport
    Nimetu
    104
    doc

    Nimetu

    Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega.

    Kategoriseerimata




    Meedia

    Kommentaarid (5)

    Jacksone profiilipilt
    Jacksone: Çok ilginç bir konu! Bu okumadan gerçekten kendimi alamıyorum. Bu arada şunu tavsiye edebilirim: https://mostbet-turky.com/
    17:46 07-02-2024
    Jacksone profiilipilt
    Jacksone: Bu arada https://mostbet-turky1.com/ adlı çevrimiçi kumar sitesini tavsiye etmek istedim.
    18:44 12-02-2024
    Jacksone profiilipilt
    Jacksone: [url=https://mostbet-turky.com/]https://mostbet-tu rky.com/[/url]
    17:51 07-02-2024



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun