KORVPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED (0)

Kool
KORVPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED
Referaat
Nimi
klass
Türi 2011

Sisukord

SISSEJUHATUS 2
AJALUGU 3
ÜLDISELT 5
ALAGRUPIMÄNGUD 5
VAHEGRUPI MÄNGUD 7
KOHAMÄNGUD 8
KORVPALL EESTIS 11
KASUTATUD KIRJANDUS 14

SISSEJUHATUS

Korvpalliks nimetatakse spordiala , mida üldjuhul mängitakse kahe meeskonna vahel. Mängu eesmärgiks on pall visata reeglite järgi vastase korvi ja takistada vastasel palli viskamast enda võistkonna korvi. Võiskonnale arvestatakse punkte korvi langenud pallidelt. Meeskond , kes mängu lõpuks vastasest enim punkte on kogunud , võidab.
Alates 1932.aastast juhib ülemaailmset korvpallialast tegevust Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on rohkem kui 150 liikmesmaad. Eesti korvpallialast tegevust juhib Eesti Korvpalliliit. Rahvusvahelised korvpallireeglid , mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi, on kehtestatud liikmesmaade poolt. Samas võib iga liikmesriik teha enda riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis muudatusi.
2011. aastal toimusid Leedus 37. korvpalli Euroopa meistrivõistlused, mis kestsid 31. augustist 18. septembrini. Leedus toimusid Euroopa meistrivõistlused juba teist korda, esimene kord toimusid meistrivõistlused 1939. aastal. Turniiri finaalpaar sai 2012. aasta Londoni olümpiamängudele otsepääsme. Mängud toimusid viies erinevas Leedu linnas. Alagrupimängud peeti Šiauliais, Panevežysis, Alytuses ja Klaipedas, vahegrupimängud peeti Vilniuses ja kohamängud Kaunases.

AJALUGU

Korvpall on leiutatud 1891. aastal Springfieldis USAs kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismithi poolt. 1892 aastal peeti seal ka esimene ametlik korvpallivõistlus, mille seisuks jäi 1-0. Ühe ainsa palli viskas William R. Chase.
Oma odava ja kerge varustuse ning lihtsasti mõistetavate põhimõtete järgi levis korvpall sportmänguna USAst Aasiasse, edasi Euroopasse ning Lõuna-Ameerikasse ja teistesse maailma piirkondadesse. Elukutseliste korvpall sai alguse 19. sajandi lõpu poole.
Esimesed Euroopa meistrivõistlused korvpallis toimusid 1935. aastal 2.-7. maini Šveitsis Genfis. Kuldmedali mängus osalesid Läti ja Hispaania . Mängu võitis Läti skooriga 24-18. Kolmanda koha sai Tšehhoslovakkia. Alates 1938. aastast peetakse ka naistele Euroopa korvpalli meistrivõistlusi.
Kaks aastat hiljem 1937. aastal toimusid teised Euroopa meistrivõistlused Läti pealinnas Riias. Esimeseks tuli Leedu, kes edestas vaid ühe punktiga Itaaliat ning pronksmedali võitis Prantsusmaa.
Euroopa korvpalli meistrivõistlused toimuvad tavaliselt iga kahe aasta tagant, kuid Teise maailmasõja tõttu jäid Euroopa meistrivõistlused alates 1939. aastast kaks korda järjest ära ehk seitse aastat jäi vahele. Peale pikka vaheaega toimusid meistrivõistlused taaskord 1946. aastal Šveitsis Genfis, kus turniiri võitjaks osutus Tšehhoslovakkia ning hõbemedali pälvis Itaalia ja kolmanda koha Ungari.
Saksa Föderatiivses Vabariigis toimusid 1985. aastal Euroopa korvpalli meistrivõistlused, kus kuldmedali mängus viskas NSV Liit ajaloo kõige kõrgema puntiskoori, edendades sellega Tšehhoslovakkiat seisuga 120-89.

ÜLDISELT

Esialgu oli plaanis turniir pidada 16. meeskonnaga, kuid kuna FIBA Europe otsustas, et võetakse juurde veel 8 meeskonda siis 2011. aasta Euroopa korvpalli meistrivõistlustel osales kokku 24 riiki. Automaatselt pääses turniirile korraldaja maa – Leedu. Samuti said piletid endale 9 riiki, kes 2010. aastal olid osalenud korvpalli maailmameistrivõistlustel. Valikturniirist edasipääsenud 12. riigile oli ka koht ette nähtud, kuid kuna FIBA otsustas võistlusi laiendada 24. meeskonnale, pääsesid edasi kõik riigid, välja arvatud Ungari.
Valikturniiril jäid viimasteks Portugal , Ungari ja Soome, nende riikide vahel toimus lisavalikturniir, kus meeskond, kes jäi viimaseks , Euroopa meistrivõistlustele ei pääsenud. Lisavalikturniiril võitis kõik kohtumised Soome, teiseks jäi Portugal ning kuna Ungari ei võitnud ühtegi mängu ja oli kokkuvõttes viimane ,jäi finaalturniirist eemale.
2010.aasta maailmameistrivõistlustel osavõtjad
Valikturniirist edasipääsejad
FIBA otsusega edasipääsejad
Lisavalikturniirist edasipääsejad
Hispaania
Belgia
Bosnia ja Hertsegoviina
Soome
Türgi
Suurbritannia
Gruusia
Portugal
Horvaatia
Makedoonia
Läti
Prantsusmaa
Iisrael
Itaalia
Venemaa
Montenegro
Bulgaaria
Serbia
Ukraina
Sloveenia
Poola
Saksamaa
Kreeka

ALAGRUPIMÄNGUD

Kõik alagrupimängud toimusid 31. augustist 5. septebrini. Alagrupi igal meeskonnal oli viis mängu. Iga meeskond mängis oma alagrupis kõikidega ühe mängu. Vahegrupi mängudele pääsesid kolm parimat meeskonda. Viiki jäänud meeskonnad järjestati omavaheliste mängude korvide suhte järgi, kui jäädi taaskord viiki, siis järjestati kõikides mängudes visatud korvide alusel.
A-alagrupp
Meeskond
Võite
Kaotusi
Korvid
Korvide suhe
Punkte
Hispaania
4
1
404
364
1.109
9
Leedu
4
1
429
374
1.147
9
Türgi
3
2
385
333
1.156
8
Edasi ei jõudnud Suurbritannia, Poola ja Portugal. Suurbritannia ja Poola võitsid mõlemad kaks ja kaotasid kolm mängu ning said mõlemad seitse punkti. Portugal aga ei võitnud ühtegi mängu ja sai ainult viis punkti.
B-alagrupp
Meeskond
Võite
Kaotusi
Korvid
Korvide suhe
Punkte
Prantsusmaa
5
0
438
391
1.120
10
Serbia
4
1
432
386
1.119
9
Saksamaa
3
2
377
357
1.056
8
B-alagrupist ei pääsenud järgmisesse ringi Iisrael, kuna kõikidest mängudest oli võite kokku kaks ja kaotusi kolm ning punkte teeniti sellise seisuga seitse. Itaalia ei pääsenud samuti edasi, sest võitis ühe mängu ja kaotas teised neli mängu. Läti jäi ka edasipääsenute seast välja, kuna kaotas kõik viis mängu ja sai kokkuvõttes viis punkti.
C-alagrupp
Meeskond
Võite
Kaotusi
Korvid
Korvide suhe
Punkte
Makedoonia
4
1
362
337
1.074
9
Kreeka
4
1
360
324
1.129
9
Soome
2
3
373
366
1.019
7
Horvaatia ega Bosnia ja Hertsegoviina ei saanud kohta veerandfinaalis, kuna mõlemad võitsid kaks ja kaotasid kolm mängu ning teenisid sellega seitse punkti. Samuti ei pääsenud kohamängudele Montenegro, kes võitis ainult ühe mängu ja kaotas ülejäänud neli mängu, teenides sellega kuus punkti.
D-alagrupp
Meeskond
Võite
Kaotusi
Korvid
Korvide suhe
Punkte
Venemaa
5
0
371
321
1.155
10
Sloveenia
4
1
356
324
1.098
9
Gruusia
2
3
352
343
1.026
7
D-alagrupist ei pääsenud edasi Ukraina, kellel oli viiest mängust kaks võitu ja kolm kaotust ning punkte tuli kokku seitse. Järgmisena jäi kolme edasipääsenu seast välja Bulgaaria, kellel oli sarnaselt Ukrainale võite kaks, kaotusi kolm ning punkte seitse. Veel ei pääsenud edasi Belgia, kes kaotas kõik mängud ning sai viis punkti.

VAHEGRUPI MÄNGUD

E vahegrupi mängud toimusid 7. septembrist 12. septembrini. Vahegrupis mängisid 6 tiimi, kes olid edasi saanud A ja B alagruppidest. Samast alagrupist mänginud meeskonnad ei mänginud omavahel uuesti, vaid vahegruppi kanti üle meeskondade alagrupi mängude tulemused. Neli parimat meeskonda pääsesid edasi veerandfinaali.
Meeskond
Võite
Kaotusi
Korvid
Korvide suhe
Punkte
Hispaania
4
1
405
340
1.191
9
Prantsusmaa
4
1
383
388
0.987
9
Leedu
3
2
405
397
1.020
8
Serbia
2
3
388
412
0.942
7
E-vahegrupist ei saanud pääset veerandfinaali Saksamaa ja Türgi, sest mõlemal riigil oli vaid üks võit, neli kaotust ja kuus punkti.
F-vahegrupis mängivad 6 meeskonda, kes olid varem edasi pääsenud C ja D alagruppidest. Meeskonnad, kes olid varem mänginud samas alagrupis, ei mänginud omavahel uuesti, vaid nende alagrupimängude tulemused kantakse vahegruppi üle. Neli parimat tiimi pääsevad edasi kohamängudele.
Meeskond
Võite
Kaotusi
Korvid
Korvide suhe
Punkte
Venemaa
5
0
355
310
1.145
10
Makedoonia
4
1
338
313
1.079
9
Kreeka
3
2
348
336
1.036
8
Sloveenia
2
3
337
337
1.000
7
Edasi ei pääsenud Soome, kellel oli võite üks ja kaotusi neli ning punkte kuus. Viimasena ei pääsenud veerandfinaali Gruusia, kes kaotas viiest mängust kõik ja sai kokku viis punkti.

KOHAMÄNGUD

Veerandfinaalid
Kõik mängud peeti Kaunases, Žalgirio Arenal. Veerandfinaalid toimusid 14. septembrist 15. septembrini ja osa võtsid kaheksa erineva riigi meeskonda. Esimesena mängisid omavahel Hispaania ja Sloveenia. Hispaania alistas vastast 86-64 ja kindlustas endale koha poolfinaalis. Teisena võistlesid Makedoonia ja korraldajamaa Leedu, kuid edasi pääses vaid Makedoonia ning Leedu pidi leppima seisuga 67-65. Järgmisel päeval mängisid Prantsusmaa ja Kreeka. Mäng osutus Prantsusmaa kasuks 64-56. Samal päeval mängisid veel Venemaa ja Serbia, kuid mäng lõppes Venemaa edasi pääsemisega poolfinaali seisuga 77-67.
Kohamängud kohtadele 5-8
5-8 kohamängud peeti 15. septembrist 16. septembrini. Esimesel päeval mängisid teineteise vastu Sloveenia ja Leedu. Mäng lõppes Sloveenia lüüasaamisega 77-80. Järgmisena mängisid Kreeka ja Serbia ning võitjaks osutus Kreeka seisuga 87-77.
Poolfinaalid
Poolfinaalid toimusid 16. septembril Hispaania ja Makedoonia vahel ning Prantsusmaa ja Venemaa vahel. Hispaania alistas 92-80 Makedoonia ja võitis pääsme finaali . Prantsusmaa viskas rohkem korve kui Venemaa 79-71 ning sai koha finaali.
Seitsmenda koha mäng
Sloveenia ja Serbia vastasmäng toimus 17. septembril kell 18.00. Seitsmenda koha Euroopa korvpalli meistrivõistlustelt sai Sloveenia, kes võitis Serbiat seisuga 72-68.
Viienda koha mäng
Viienda koha mäng toimus 17. septembril kell 21.00. Omavahel mängisid Leedu ja Kreeka, ning Euroopa korvpalli meistrivõistlustelt jäi viiendaks Leedu, kes sai võidu 73-69 Kreeka üle.
Kolmanda koha mäng
Mäng, mis otsustas kolmanda koha, algas 18. septembril kell 17.30. Vastasmeeskondadeks olid Makedoonia ja Venemaa. Euroopa korvpalli meistrivõistlustelt kolmanda koha saavutas Venemaa võites Makedooniat 68-72.
Finaal
Korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaal algas 18. septembril kell 21.00. Vastastikku mängisid Prantsusmaa ja Hispaania. 2011. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis võitis Hispaania, kellele oli see juba teine tiitel . Hispaania alistas finaalis 98-85 Prantsusmaa. Mõlemad nii Hispaania kui ka Prantsusmaa pääsesid 2012. aasta Londoni olümpiamängudele.
Väärtuslikum mängija
Hispaania võiduga lõppenud korvpalli Euroopa meistrivõistluste kõige väärtuslikumaks mängijaks valiti võitja meeskonna kapten Juan Carlos Navarro .
Juan Carlo Navarro, kes on 31-aastane viskav tagamängija, tegi oma kõige silmapaistvamad visked just otsusavates kohtumistes. Ta viskas enim korve mängides veerandfinaalis Sloveeniaga (26), poolfinaalis Makedooniaga (35), ja finaalis Prantsusmaaga (27).

KORVPALL EESTIS

Korvpall jõudis esimest korda 1913. aastal Eesti pinnale Narva linna tuletõrjeseltsi aias, kus venelased mängu demonstreerisid. Edasi levis mäng Tallinnasse, kus 1916. aastal hakkas koolipoistele mängu tutvustama võimlemisõpetaja August Soodla. 1916-1919 toimusid korvpallivõistlused harrastuse tasemel. 1920-ndat aastat loetakse korvpalli kui võistlusspordi algusaastaks Eestis. Korvpall levis edasi kõikjal üle Eesti. Eesti liitus FIBA-ga 1934.a. lõpus. Eesti on Euroopa meistrivõistlustest võtnud osa kahel korral: 1937. ja 1939. A. Mõlemal korral saavutati märkimisväärne viies koht.
1940/41. hooajal lammutati Eesti omariiklik võistlussüsteem, sest toimus Nõukogude Liidu süsteemi minek. Eesti oli NL-i süsteemis ühe juhtiva korvpallivabariigi rollis. „Kalevi“ n.ö. esimene kuldaeg oli 1949-1952. Sellel perioodil olid nende tulemused järgmised:

• 1949- NL meister
  
• 1950- NL 8 linna turniiri võitja
  
• 1950- NL mv. 2. koht
  
• 1951- NL mv. 3. koht
  
• 1952- NL mv. 4. koht
  
• 1952- NL 10 linna turniiri 2. koht
  

Tol ajal olid suured mängijaisiksused: J. Lõssov, I Kullam, H Kruus, A. Putmaker, H. Krevald, E. Ehaveer.
Aastad 1960-1970 on suuremalt jaolt Ilmar Kullami periood, kuna siis toimus korvpalli järjepidev tõus NL-i tipu lähedale. NL-i meitrivõistlustel tehakse üks esinduskoosseis. Tartu „Kalevi“ sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar , Suurkask, Tomson .
Algas „Kalevi“ n.ö teine „kuldaeg“:

• 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi 2. koht
  
• 1969.a. NL a/ü meister
  

• 1969.a. NL mv.-te 4. koht
  
• 1970.a. võit USA koondise üle
  
• 1971.a. NSVL Rahvaste Spartakiaadi 3. koht
  
• Mitmete rahvusvaheliste turniiride võidud
  

Mängijaisiksused NL-i koondises: T. Lepmets, J. Lipso, P.Tomson, A. Krikun, A. Tammiste, J. Salumets. 1960-ndate aastate teisest poolest toimus ka välissuhete kasv, kuid välissõite oli ometi vähe. Ilmar Kullam pani aluse uuele korvpalli koolkonnale- kombineeritud liikumised, kiire palli liikumine, keskmängija kiirrünnakud.
Vahepeal tuli Eesti korvpallis mõõnaperiood, kuid uus tõus saabus 1987.aastal, kui koondise etteotsa sai Jaak Salumets. Siis tulid ka tulemused:

• 1991.a.- NL meister
  
• 1992.a.- OM Euroopa kvalifik. 3. koht
  
• 1993.a.- EM-i 6. koht
  
• 1994.a.- Idamaade võitja
  
• 1994.a.- Põhjamaade lahtiste mv.-te 1. koht
  

Arvestatavamad mängijaisiksused: Tiit Sokk , Margus Metstak, Aivar Kuusmaa, Andrus Nagel, Sergei Babenko.
1991.aastast algas Eestis uus omariiklus . Toimus uuesti Eesti Korvpalliliidu moodustamine. Samuti taastati Eesti FIBA-s. Eesti Korvpalliliit tegeleb korvpalli arendamisega ja juhib korvpallialast tegevust Eesti Vabariigis. Eesti Korvpalliliidu juhatuse esimees on Peep Aaviksoo . Eesti Korvpalliliit korraldab võistlusi meestele, naistele ja noortele. Eesti korvpallielus on tähtsad Eesti meistrivõistlused. Toimub pidev uue põlvkonna pealekasv. Tuuakse sisse palju võõrmängijaid.
Tulemuste põhjal jaotatakse meeste korvpalliklubid vastavalt: Korvpalli Meistriliiga, Meeste 1. liiga ja Meeste 2. liiga. Praegu kuuluvad Korvpalli Meistriliigasse:

• BC Kalev/ Cramo
  
• BC Rakvere Tarvas
  
• KK Pärnu
  
• Piimameister Otto/ Rapla
  
• TTÜ/Kalev
  
• TÜ/Kalev 2.
  
• TÜ/Rock
  
• Valga/CKE Inkasso
  
• Võru KK
  

BC Kalev/Cramo
Praegu on suured mängijaisiksused: Gregor Arbet, Tanel Sokk, Valmo Kriisa, Kristjan Kangur, Rain Veidemann, Janar Talts ja Sten -Timmu Sokk. Eesti korvpalli esindusmeeskonna peatreener on Tiit Sokk. Loodame, et Eesti korvpalli esindusmeeskond toob tulevikus Eestile võidu Euroopa meistrivõistlustelt.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall
http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_meistriv%C3%B5istlused_korvpallis
http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta_Euroopa_meistriv%C3%B5istlused_korvpallis
http://www.basket.ee/uploads/docs/XXsaj.pdf
http://sport.postimees.ee/568174/hispaania-korvpallikoondis-krooniti-euroopa-meistriks/
http://et.wikipedia.org/wiki/Juan_Carlos_Navarro