Jõusaal (6)

Uurimustöö
Jõusaal
SISUKORD
I. SISSEJUHATUS 3
II. KÜSITLUS 4
2.1. Naised 4
2.2. MEHED 5
3. JÕUTREENING 6
4. TOIDULISANDID 7
5. JÕUSAALI REEGLID 12
III. KOKKUVÕTE 13
KASUTATUD KIRJANDUS 14
LISAD 15

I. SISSEJUHATUS

Jõusaalist räägitakse väga palju halba, kindlasti liiguvad sellised jutud, et raskuste tõstmine paneb lastel kasvu kinni või et jõutreening on halb liigestele ja luudele . Tegelikult on asi hoopis vastupidi. Kui jõutrenni teha tehniliselt õieti, on vigastuste oht palju väiksem kui näiteks jalgpalli või korvpalli mängides või kergejõustikut tehes. Ei usu? Vaatlused, analüüsid ja uuringud on edukalt tõestanud, et sellised tegevused nagu mitmed heited, tõuked, visked, hüpped, erinevad jooksud mõjutavad meie keha mitu korda suuremate jõududega kui jõutreening. Reeglina on tulenev koormus nimetatud tegevusest väga järsk ja plahvatuslik (sageli põrutava iseloomuga), mis asetab liigesed, sidemed ja kõõlused eriti vigastusohtlikku olukorda. Kui üldse mingit hirmu oma kasvu ja liigesehädade ees tunda, siis tuleks seda nende eelpool mainitud alade ja tegevuste suhtes.
On tegelikult halenaljakas kuulata, kuidas vanemad ei näe mingit ohtu, kui tema võsuke mängib päevast päeva jalgpalli, ent tunnevad surmahirmu, kui kuulevad, et nende laps puudutas jõusaalis raskust. Samuti ei ole ortopeedid tuvastanud jõutreeningu negatiivset mõju noore inimese liigestele. Teadusuuringud annavad pigem tõestust sellest, et lapsed, teismelised, kes tegelevad jõutreeninguga omavad tugevamaid luid , liigeseid ja sidemeid . Suureneb luude mineraalne tihedus. Teadmised treeningute ja kehakultuurivallas, iseäranis jõutreeningute osas on Ida – Euroopamaades tunduvalt suuremad. Sealsetes riikides on lapsi, kes juba alates kuuendast eluaastast hakkavad tegelema raskuste tõstmisega. Mis veelgi iroonilisem – Ida – Euroopa maade lapsed on tunduvalt tervemad ja tugevamad, seda just tänu raskustega tegelemisele.
Niisiis tegime küsitluse , kus proovisime saada selgemat pilti sellest , mida teavad meie ümber olevad inimesed üldse jõusaalist ja selle kasutamisest . Vastanute seas oli mehi ja ka naisi erinevatest vanustest.

II. KÜSITLUS

2.1. Naised

50 % Vastanutest naistest on käinud või käivad regulaarset jõusaalis
50 % Pole kunagi käinud
JÕUSAALIS KÄINUD VASTANUTEST:

• 42 % Käivad sellepärast , et hoida end vormis / valmistutakse rannahooajaks
  
• 42 % Vastanutest käivad aga koos trenniga
  
• 16 % Aga mingitel muudel põhjustel
  

Jõusaali külastatake üpris harva

• 2 korda või rohkem nädalas ( 5 )
  
• Nädalas kord või üle nädala (7 )
  

KÜSIMUSELE MIKS EI KÄIDA JÕUSAALIS:

• 44 % Pole aega , see on ka üks ülekaalukamaid põhjuseid
  
• 28 % Vastanutest on endaga niigi rahul , ega pea seda vajalikuks
  
• 28 % Mingitel muudel põhjustel , milleks võivad siis olla 1) kas segav vigastus
  

2) ei julgeta minna 3) pole suutelised käima teiste trennide kõrvalt

• Küsisime , mida teavad nad toidulisandite kasutamisest kahjulikkusest ja kasulikkusest:
  

Toidulisanditest teataks väga vähe , nimelt on vastanuid kes teavad, et need võivad olla kahjulikud ja toidulisand aitavad saada neid aineid millest organismil puudus.
Teatakse ka et mõni üksik toidulisand võib ka kasulik olla nt valke , kuid üldjuhul peatakse neid siiski kahjulikuks.
Kuid on ka ära märgitud TOIDUAINEID milleks on ketšup , majonees , sinet , pipar jt.

• Küsisime , kas vastanud ise on kasutanud mõnda toidulisandit või mitte ?
  

Tuleb välja et naised neid ei kasuta ja teavad neist väga vähe .

2.2. MEHED

90 % Vastanutest on käinud või käivad regulaarset jõusaalis
10 % Pole kunagi käinud
JÕUSAALIS KÄINUD VASTANUTEST

• 35 % Ka mehed soovivad end vormis hoida
  
• 35 % Põhjus on saada tugevaks
  
• 20 % Käivad ainult koos trenniga
  
• 10 % Leiavad ka muid põhjuseid 1) valmistuvad rannahooajaks 2) viidavad sõpradega vabaaega seal 3) niisama vahelduseks
  

Jõusaali külastamine

• 2 korda või rohkem nädalas ( 9 )
  
• Nädalas kord või ülenädala ( 7 )
  

KÜSIMUSELE MIKS EI KÄIDA JÕUSAALIS:

• 65 % On põhjuseks jõusaalis mittekäimiseks ajapuudus
  
• 25 % On endega niigi rahul , ja keda see koht üldse ei tõmba
  
• 10 % Kas ei julge minna või peab seda täiesti mõttetuks
  

• Küsisime , mida teavad nad toidulisandite kasutamisest kahjulikkusest ja kasulikkusest:
  

Nimelt 60 % meestest ei tea neist suurt midagi , ei osata öelda kas need on kasulikud või kahjulikud . Kuid on ka neid kes peavad neid mõttetuks raharaiskamiseks
40 % meestest teavad toidulisandite kohta nii mõndagi .
Teatakse :

Et saab suurema jõu

Väga vähe , kuid nende olemasolust

Saab tugevamaks , kahjulik võib olla valede ainete kasutamisel

Teatakse, et niisama vormishoidmiseks pole mõtet kasutada , see võib tulevikus halba mõju avaldada

Valesti kasutades võib paksuks minna

Lihaste arendamiseks , steroidid on kahjulikud

3. JÕUTREENING

1. suurendab lihasjõudu
2. tõstab lihase vastupidavust
3. on parim vahend keha formeerimisel
4. suurendab luude ja sidemete vastupidavust; kõhrkudede paksust ja kapillaaride arvu lihases
5. parandab tervist ja kehalist seisundit
6. tõstab resultatiivsust spordis
7. suurendab painduvust
8. suurendab võimsust ja kiirust
9. aitab igapäevases elus vähendada stressi ja pinget
10. soodustab endast positiivse arvamuse formeerimist
11. juurutab distsiplineeritust ja tugevdab motivatsiooni, mis kandub üle ka teistesse elusfääridesse
12. aitab kontrollida kehakaalu ja vähendab rasvkoe hulka
13. tugevdab südant, intensiivistab ainevahetust ja normaliseerib vererõhku
14. võib pikendada vererõhku
15. parandab elu kvaliteeti
16. aitab vältida haigusi, mis on seotud kaltsiumi väljaviimisega luudest eakatel inimestel, selle üheks põhjuseks on kehaline tegevusetus
17. suurendab vere hemoglobiini ja punaliblede hulka
18. on kasulikuks aktiivseks tegevuseks igas vanuses inimestele
19. on heaks taastumisvormiks pärast lihaste ja liigeste traumasid, sobib füüsiliste puuetega inimestele
20. vähendab organismi kolesteroolisisaldust
21. rahuldab võistlustegevuse vajadust

4. TOIDULISANDID

• GLUTAMIIN
  

On väidetud, et glutamiin kiirendab taastumist, tugevdab immuunsüsteemi, hoiab ületreeningu eest ning kaitseb lihasmassi dieedi ja stressi ajal. Pole siis ime, et kulturistid peavad glutamiini iseenesestmõistetavalt toidulisade arsenali kuulujaks. Kas need ilusad väited vastavad aga ikka tõele?
Mis on glutamiin?
Glutamiin on asendatav (organism on võimeline seda ise tootma ) aminohape . Olukordades , kus stressitase on kõrge (näiteks vigastuse, põletiku või intensiivse treeningu korral), organismi glutamiinivajadus suureneb, mõnikord isegi nii palju, et glutamiini kulub rohkem kui organism suudab seda toota. Sel juhul on glutamiin tinglikult asendamatu aminohape, mis tähendab, et puudujääk tuleb korvata.
Ülesanded organismis
Glutamiin on enim esindatud aminohape nii lihastes kui ka vereringes. Hoolimata sellest kulub teda tohutult kiiresti. See on seletatav mitmete metaboolsete protsessidega, mis on otseselt või siis kaudselt glutamiinist sõltuvad.
Glutamiin on immuunsüsteemi esmane energiaallikas . Erilised glutamiini õgijad on soolestiku rakud , mis kulutavad koguni 40% kogu organismi varudest . Kataboolsete protsesside nagu operatsioonide , füüsiliste vigastuste, põletike ja igasuguse muu füüsilise stressi korral suureneb vajadus glutamiini järele märgatavalt, eelkõige immuunsüsteemi kulutuste tõttu.
Glutamiin on ka maksa poolt toodetava glükoosi ja uriini ning antioksüdant glutatiooni ehitusaineks. Glutatioon kaitseb rakke oksüdatiivsete vigastuste eest.
Glutamiin on oluline ka organismi happe-leelistasakaalu reguleerijana .
Viimaks, kuid mis ei ole sugugi vähem oluline, vajatakse glutamiini teiste asendatavate aminohapete ehitamiseks ning ka lihas- ja muude keharakkude valkainesünteesiks.
Mõju lihasmassile ja jõule
Mitmed uurimused on näidanud, et glutamiinilisa kaitseb lihasmassi erinevate kataboolsete protsesside ajal ( muuhulgas põletushaavade ning suuremate operatsioonide puhul). See-eest ei ole olemas uurimust , mis näitaks glutamiinilisa mõju sportlastele. Näiteks ühes uuringus tervete , kogenud jõualasportlastega anti neile suvalises järjestuses kas glutamiinilisa (0,3 g/kehakaalu kohta), glüsiini või platseebot. Tund aega hiljem pidid katsealused tegema kaks seeriat jalapressi koormusega, mis vastas nende kahekordsele kehamassile, ning kaks seeriat lamades surumist nende kehamassile vastava koormusega. Neil paluti teha nii palju kordusi kui nad jaksavad. Tulemused näitasid, et korduste arv oli kõikidel juhtudel sama, ehk teisisõnu, glutamiin ei lisanud jõudu. Niivõrd kui glutamiin takistab lihasmassi hävinemist stressisituatsioonis , nagu jõutreeningu puhul, peaks aminohappelisa kasvatama ka lihasmassi. Ühes uuringus uuritigi just nimelt seda. Kuus nädalat kestval jõutreeningu perioodil anti tervetele katsealustele suur annus (0,9 g rasvavaba kehakaalu kohta päevas) glutamiinilisa või platseebot. Ootuspäraselt lisas jõutreening nii rasvavaba kaalu, lihasmassi kui ka jõudu, kuid mingeid erinevusi glutamiini- ja platseeborühmade vahel ei leitud. Seega näib, et glutamiin kaitseb lihasmassi vaid neil, kelle vigastused või stressitase on erakordsed, mitte aga tervetel sportlastel treeningstressi korral.On olemas vihjeid selle kohta, et glutamiin suurendab kasvuhormooni eritumist. See on tegelikult tõestatud ainult ühes uurimuses, kus selle mõju oli väike ja kestus lühike (ainult 90 minutit). Lisaks, kui glutamiin tõesti mõjuks niiviisi kasvuhormoonile, suureneksid arvatavasti ka lihasmass ja jõunäitajad, mida aga ei täheldatud mainitud uuringutes.
Mõju immuunsüsteemile
Trenni mõju immuunsüsteemile võib kujutada J-kujulise kõverana. Kerge või mõõduka intensiivsusega treening kaitseb enam viiruste eest, võrreldes mitteliikuva eluviisiga. Seevastu intensiivne treening nõrgendab immuunsust, seega suurendab vastuvõtlikust haigustele. Kuigi enamus uuringuid on tehtud aeroobse treeningu ja immuunsüsteemi vaheliste seoste kohta, peaks intensiivsel jõutreeningul olema samalaadne efekt.
Nagu juba varem öeldud, on glutamiin immuunsüsteemile oluliseks energiaallikaks. Kuna glutamiini tase vereringes langeb füüsiliste vigastuste, kataboolste haiguste ning intensiivse treeningu korral ning kuna kõik need olukorrad põhjustavad ka immuunsüsteemi nõrgenemist, loodigi niiöelda “glutamiinihüpotees”.
Selle teooria kohaselt on intensiivse füüsilise koormuse järgses alanenud glutamiinitasemes süüdi nimelt nõrgenenud immuunsüsteem. Kui see vastab tõele, peaks glutamiinilisa, lisaks glutamiinitaseme laskumise peatamisele vereringes, tugevdama ka immuunsüsteemi. Nii mõnigi uuring on näidanud, et glutamiinilisa tõepoolest takistab glutamiini vähenemist vereringes (hoolimata sellest, et soolestiku rakud neelavad umbes 50% suu kaudu manustatud glutamiinist), kuid mingisugust mõju immuunsüsteemile pole seejuures täheldatud.
Sellest järeldub, et glutamiin on kasulikum katseklaasis olevatele immuunsüsteemi rakkudele (mida on kasutatud enamikus uuringutes) kui tervele inimesele. On oluline mainida, et selline immuunsüsteemi nõrgenemine, mis ilmneb pärast intensiivset treeningut, on põhjustatud mitmete erinevate tegurite poolt ning glutamiini osa selles on üksnes pisike.
Glutamiin ja ületreening
Väited glutamiini parandavast või takistavast mõjust ületreeningu korral põhinevad uuringutulemustel, mis on näidanud, et ületreeningu käes kannatavate sportlaste veres on glutamiinitase madal. Teooria kõlab siis enamvähem nii nagu järgmine väide: kuna madalam glutamiinitase osutab ületreeningule ja kuna glutamiinilisa taastab glutamiini normaalse taseme, siis seega kaitseb glutamiin ületreeningu eest.
Peab paika, et glutamiinilisa takistab glutamiinitaseme langemist, kuid ei ole olemas tõendeid selle kohta, nagu pidurdaks glutamiin sooritusvõime alanemist treeningumahu või –koormuse suurenedes, mis on iseloomulik ületreeningu puhul. See tuleneb arvatavasti sellest, et ületreeningu puhul on mõjutada saanud mitmed organid ning nende toimimise parandamiseks läheb vaja palju enamat kui üksnes glutamiinilisa.
Lisaks iseloomulikule sooritusvõime langusele ja väsimusele ei ole siiani teada mingeid kindlaid verepildi parameetreid, mida võiks kasutada ületreeningu diagnoosimisel.
Tähelepanu väärib ka see, et aeroobse ja jõutreeningu põhjustatud ületreeningu sümptomid on täiesti erinevad. Püsivalt alanenud glutamiinitaset on täheldatud vaid nendel ületreeninud sportlastel, kes tegelevad aeroobse või tervisespordiga.
Mõju glükogeeni talletamisele
Kui glutamiinilisast on üldse mingit kasu, siis on see tema võime stimuleerida glükogeeni moodustumist. Vaid 8 g glutamiinilisa (34 kcal ) tõstab lihasglükogeeni varustamist sama palju kui seda teeks 61 g glükoosi (260 kcal). Seega saab süsivesikutevaesel dieedil olles glutamiini abil hoida lihaste glükogeenivarud täis. Näib, et glutamiin mõjutab glükogeen süntaasi – ensüümi, mis reguleerib glükogeeni varustamise kiirust.
Süsivesikute (61 g) ja glutamiini (8 g) samaaegne tarbimine ei suurenda lihasglükogeeni varusid enam kui see, kui neid tarbida eraldi, vaid see-eest stimuleerivad nad glükogeeni moodustumist maksas . See võib olla kasulik valmistudes äärmiselt rängaks soorituseks (näiteks maratoniks), sest maksaglükogeen aitab hoida ülal veresuhkru taset, samas ei ole see kasulik juhul, kui on soov põletada rasva. Seda siis seetõttu, et täis maksaglükogeeni varud stimuleerivad rasvade moodustamist ja talletamist.
Mõju happe-leelistasakaalule
Teine glutamiinilisa võimalik kasu seisneb selles, et ta suurendab arvatavasti bikarbonaatide taset veres ning stimuleerib hapete eritumist uriiniga. See on soovitav , kuna organism kasutab bikarbonaate hapete neutraliseerimiseks ning hoiab sedasi happe-leelistasakaalu. Oluline on see seetõttu, et happe-leelistasakaal mõjutab selliste ensüümide tööd, mis kontrollivad mitmeid elutähtsaid organsüsteeme.
Happe-leelistasakaal mõjutab otseselt ka teisi treeningus väga olulisi aspekte , nimelt proteiini ainevahetust ning hormoone, millel on tähtis roll lihaste ehitamisel ja vormi arendamisel. Näiteks hapete liigtootmine organismis (ehk hapestumine ) soodustab lihasvalgu kadumist ja alandab valgusünteesi. Lisaks tõuseb siis stressihormooni kortisooli tase, mille tagajärjel suureneb lihasmassi lõhustamine, kasvab söögiisu ning rasva kogunemine talje piirkonda. Ja nagu sellest poleks veel vähe, alandab hapete ületootmine ka IGF-i taset, kasvuhormooni tundlikkust ning kilpnäärmehormoonide (T3 ja T4) taset.
Need negatiivsed hormonaalsed mõjud vähendavad nii lihaskasvu, energiakulutust kui ka rasvapõletust. Glutamiin aitab järelikult neutraliseerida organismis happeülejääke ning takistada nende halba mõju. Selle kohta puuduvad siiski veel teaduslikud tõendid ning seega jääb kõik praegu üksnes spekulatsiooni tasandile .
Kokkuvõtteks
Kõrgetel glutamiiniannustel ei ole leitud olevat tervetele sportlastele mitte mingisugust positiivset mõju, seda nii treeningujärgse taastumise, immuunsüsteemi ega ka lihasmassi seisukohalt.
Glutamiinilisa kaks võimalikku kasu seisnevad selle stimuleerivas mõjus lihasglükogeeni talletamisele ning happe-leelistasakaalu reguleerimisele. Need mõjud on hetkel siiski veel küsitavad. On vaja usaldusväärseid uurimusi tervete inimestega (eelistatult sportlastega), enne kui glutamiinilisa manustamist võib pidada nende mõjude põhjustajaks.

• KREATIIN
  

Kreatiin on tänapäeva üks populaarsemaid sportlaste poolt kasutatavaid taastumisvahendeid. Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a.

Mis on kreatiin.
Kreatiin on aine, mis töötatakse välja meie organismi poolt ja mille ülesandeks on varustada lihaskiude energiaga. Keemiline nimetus methylguanido- acetic acid. Kreatiin moodustub tervest reast organismis toimuvate protsesside tulemusel (lõplikult välja uurimata) sellistest aminohapetest nagu arginiin , metioniin , glütsiin. Kreatiin moodustub maksas, samuti võib olla teatud määral välja töötatud neerudes. Pärast väljatöötamist satub kreatiin verre, kust transporditakse edasi lihastesse, kus ta konventeeritakse ümber kreatiinfosfaadiks või fosfokreatiiniks. Taoline reaktsioon saab toimuda tänu fermendile kinaas, mis aitab kreatiinil ühineda fosfaatgrupiga, mis omab suurt energiat. Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases , teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas . Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad toiduga kreatiini vähem ja neil on ka kogus organismis väiksem.
Toime
Kreatiin on kasutamisel peamiselt sprindi , jõu ja kiirusjõualadel. Kergejõustikus kasutatase peamiselt sprindis, seevastu alates 800m ei kasutata, sest kehakaal tõuseks. Kasutatakse ka ujumise sprindidistantsidel, pallimängudes jm. Kreatiin suurendab maksimaaljõudu, kiirusjõudu ja jõuvastupidavust. Tõuseb intervalltreeningu tulemuslikkus, kõrgel suutlikkusel esineb kõrgem töövõime. Efektiivne on korduvatel sprindilõikudel. Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu, kuid aeroobse töövõime tõusu kohta on andmed vastuolulised. Seevastu on täheldatud ka vaimse töövõime tõusu.
Kas kreatiin on ohutu.
Kreatiin on ohutu preparaat, isegi sellistes kogustes nagu teda tarbivad tippkulturistid. Üheski uurimuse ei ole täheldatud negatiivset toimet, v.a. juhud, kus osad inimesed on lihtsalt tundlikud teatud preparaatide suhtes. Uurimus, kus osalesid 32-70 aastased mehed, naised, kes tarbisid viiel päeval nädalas 20gr kreatiini ja edaspidi 10gr 51 päeva jooksul, näitas, et mingeid kahjulikke toimeid ei ole. Peale jõu suurenemise täheldati ka kolesterooli taseme langust 22%. Meestel vähenes veresuhkru tase veres, mis annab tunnistust sellest, et insuliin, kui väga tugev anaboolik tegi oma tööd hästi.
Kreatiini ajalugu.
Kreatiin avastati 1832 .a. prantsuse teadlase Chevreul poolt lihaskiududes ja uus aine saigi nimeks kude. 1932.a. avastati, et inimese organism sisaldab ~120gr kreatiini, millest 95% asub lihastes. Samuti on avastatud, et kõige rohkem leidub kreatiini kiludes.

• VALGUD
  

Valk koosneb 22 erinevast aminohappest, mis omakorda erinevates kombinatsioonides moodustavad tuhandeid valke, mida organism tarvitab. Organism suudab enamiku vajalikest aminohapetest ise produtseerida - neid teatakse kui asendatavaid aminohappeid . Kuid on 9 aminohapet, mis peavad tulema toidust. Neid teatakse kui asendamatuid ehk essentsiaalseid aminohappeid. Nendeks on lüsiin, metioniin, trüptofaan, fenüülalaniin, leutsiin, isoleutsiin, valiin ja treoniin ; väikestel lastel ka histidiin. Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi. Ehitusemehed vajavad kive maja ehitamiseks. Mida suurem maja, seda rohkem ehitusmaterjali on vaja. Valgud on keha jaoks nagu ehituskivid. Valgurikkad toidud jagunevad väiksemateks üksusteks aminohapeteks. Lihased vajavad aminohappeid arenemiseks ja kasvamiseks ning taastumiseks intensiivsest treeningust.
Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks, on täisväärtuslikud valgud. Nad sisalduvad loomsetes toiduainetes : piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90 %. Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud ei sisalda kõiki asendamatuid aminohappeid või sisaldavad neid ebapiisavas koguses. Seepärast nimetatakse neid mittetäisväärtuslikeks. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60 %. Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome . Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses. Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng.
Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi resistentsuse langus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritusfunktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõppproduktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus . Kõrge valgusisalduse puhul toidus täheldatakse kaltsiumi peetust organismis, mis põhjustab lapse luustiku ülemäärast mineraliseerumist.

5. JÕUSAALI REEGLID

Tegemist on reeglitega, mis peamiselt saali külastajate OHUTUSE, MUGAVUSE ja VARUSTUSE HUVIDES. Need on elementaarsed ja enamus nendega oled sa tõenäoliselt tuttav.
1. MÕTTETU RASKUSTE LOOPIMINE
Pärast seeria lõppu kipuvad mõned harjutajad mõttetult suure „pauguga“ raskusi põrandale loopima. See võib põhjustada vigastusi nii sulle endale kui teistele, samuti kannatab /võib kannatada saada harjutusvahend ise. Pärast seeriat ürita raskused maha panna normaalselt, võimalikult pehmelt . On enesestmõistetav, et kui raskus on suur, et ei ole aega pärast viimast kordust enam raskustega „mängida“, ent üritagem jääda mõistuse piiridesse .
2. RASKUSED, TREENINGVAHENDID ALATI PÄRAST OMA KOHALE TAGASI
See on tegelikult elementaarne viisakus teiste vastu, kes pärast sind kavatsevad vahendit või raskusi kasutada. Kas teie tahaks Leg Pressi ketastest tühjaks laadida, kui just enne teid on surunud Marek Kalmuse taoline vend? Vist mitte, selleks võib kuluda isegi 5 – 6 minutit, kui mitte rohkem. Sama lugu on hantlitega. Alati pärast harjutamist pange nad tagasi sinna, kus nad käivad, ärge jätke neid labaselt vedelema.
Ja kettad võtke alati maha ja pange alati ära, välja arvatud juhul, kui järgmine harjutaja pole neid just palunud peale jätta.
3. VASTAVAD RIIDED
Trenni jaoks peaksid olema trenni riided. Kasuta vahetusjalatseid, ära tule õuest mudaste jalatsitega treeningsaali. Samuti peaks iga mees mõistma, et näiteks teksased ei ole ka riided, mida jõusaalis kanda.
4. HIGILOIGUD
Alati pärast pingi/trenazööri kasutamist pühkige need oma higist puhtaks. Veel parem kui te kasutaksite rätikut, enne surumist panete näiteks rätiku alla surumispingile. Sa ei sooviks ka ise teiste higiloikudes lamada, seepärast kohtle ka teisi vastavalt.

5. ÄRGE VANDUGE JA ROPENDAGE SAALIS VALJULT JA LABASELT
See on samuti enesestmõistetav. See on inetu ja labane. Loomulikult kui seeria on raske, siis peab karjuma vms. aga kindlasti ei peaks see lausropendamine olema.
6. JÕUSAALIS EI SUITSETATA
Iseenesest jällegi elementaarne, ent aeg-ajalt leidub tüüpe, kes ei saa sellest aru. Suitsu tegemiseks on teised kohad.

III. KOKKUVÕTE

Väga üllatav oli lugeda, et inimesed arvavad toidulisanditest halvasti, et need on kahjulikud jne. Paljud ajavad toidulisandeid segi steroididega, mis on tõesti organismile laastava toimega, kuid toidulisandeid nagu valk, kreatiin, glutamiin, glükoos jne ei tohiks mitte mingil juhul nendega segi ajada, sest eepool nimetatuid aineid saab iga inimene tavatoidust ka kätte, siis peaks söök ka tervisele kahjulik olema? Muidugi pole mõtet valke ja teisi toidulisasid niisama sisse ahmida, mõeldes et ma nüüd saan äkki tugevaks. Toidulisandid on mõeldud eelkõige sportlastele, kellel tekib organismis nendest ainetest puudust ning tavatoidust ei ole neid aineid võimalik nii palju kätte saada, kui keha vajab.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.fitness.ee

LISAD

Küsitluse küsimused:
1. Kas sa käid, või oled kunagi käinud jõusaalis? ...............................
2. Kui jah siis kaua oled käinud ja mitu korda nädalas sa jõusaalis käid. ..............................................................................................
3. Miks sa käid jõusaalis?
A. Et saada tugevaks B. Et hoida end vormis C. Käin ainult enne suve, et end vormi ajada D. Trenniga käima
E. Midagi muud......................................................................................................................................................................................
4. Miks sa ei käi jõusaalis?
A. Ei julge minna B. Pole aega C. Tänu vigastusele ei saa käia D. Olen endaga niigi rahul ning pole vaja käia
E. Midagi muud.....................................................................................................................................................................................
5. Mida tead sa toidulisanditest ja nende kasutamisest? Nende kasulikkus ja kahjulikkus.
6. Kas ise kasutad toidulisandeid, kui jah siis milliseid?
15