Iluvõimlemine (0)

Iluvõimlemine
Iluvõimlemine on spordiala , mis ühendab elemente balletist, võimlemisest ja tantsust. Iluvõimlemises on liigutuste täpsus valatud justkui kunstiteosesse. Võimeldes arendatakse ühtaegu koordinatsiooni, rütmitunnetust, kiirust, jõudu, osavust ja painduvust. Klassikaline tants mängib iluvõimlemise treeningutel suurt osa. Iluvõimlejad saavad ka tugevad akrobaatilised ja koreograafilised oskused. Iluvõimlemine nõuab palju kohusetunnet ja iseseisvat treenimist, tippu jõudmine on tõsiselt raske, sest treeningud on pingelised . Top iluvõimlejate peavad paljud omadused: tasakaal, paindlikkus , koostöö ja tugevus on mõned kõige olulisemad. Reeglina tegelevad sellega ainult naised.
Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal - algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid pall, kurikad, hüpits ja tamburiin.1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma „modernseks võimlemiseks“. 1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad.
Maailma mastaabis on tugevad iluvõimlemisriigid Venemaa, Valgevene, Bulgaaria ja Ukraina . Mitte ainult nende riikide temperamentsete neidude võistluskavad ei too neile edu meistrivõistlustel, vaid näiteks Venemaal tegutseb oma olümpiakeskus, kus iluvõimlejatele on loodud heal tasemel treeningtingimused.
Iluvõimlemise võistlustel on viis vanusegruppi: seeniorid (16 ja vanemad), juuniorid (13–15), noored (11-12), lapsed (9-10) ja miniklass (8 ja nooremad). Kohtunikud hindavad kava ja selle esitaja puhul väga erinevaid aspekte . 4 kohtunikku hindavad vaid kava raskust, 4 kohtunikku kava artistlikkust ja 4 kohtunikku kava tehnilist täitmist. Neli üht aspekti hindavat kohtunikku saavad kinkida ühele võimlejale kuni 10,0 punkti. Kohtunikud vaatavad kõike: võimleja välimust, korrektsust, tema kehahoiakut.Kuid punktide pälvimine ei sõltu üksnes kava keerukusest, vaid ka muusikast ja kava seadest (koreograafiast). Sellest, kuidas kava ja muusika ühises loomingus võimlejaga kokku sulanduvad. Loeb vahendi käsitsemise ja elementide erilisus, sobivus võimlejaga, isikupära lisab võistlustrikoo. Muusika dikteerib nii kava koreograafia, vahendi kui ka trikoo . Üldjuhul on võistlejatel iga kava jaoks erinev trikoo.
Võimlemisvahendid
Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus vastab võimleja kasvule.
Rõngaga sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked , rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist .Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi.
Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi.
Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises, joonistama spiraale, sik-sakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas peab võimleja sooritama kohustuslikke elemente, mis vastavad lindi spetsiifikale. Lint on valmistatud satäänist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindikepp on tehtud bambusest, plastist või fiiberklaasist. Lindi miinimumpikkus on 6 meetrit, kaal vaid 35 grammi. Lindikepi pikkus 50-60 cm. Lint ja kepp kinnitatakse omavahel karabiiniga. Viimasel ajal kasutatakse ka nöörist punutud peenikest köit, sest karabiinid purunevad väga kergelt.
Kurikaid kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse “veskeid”, žongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa. Kurikad on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe kurika miinimumkaal 150 grammi.
Võimlejate kavad koosnevad kehaelementidest ning vahendi käsitsemise elementidest.
Kehaelemendiks loetakse hüppeid, pöördeid, tasakaalu- ja painduvuselemente. Kehaelemente võib kavas olla 12. Vahendi käsitsemise elementideks loetakse viskeid, lahtilaskmisi, veereid, läbihüppeid, eri kehaosadel tiirutamisi, põrgatusi jms.
Hüpitsakava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest 8 peavad olema hüpped, ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise valida.
Rõngakava koosneb 12-st kehaelemendist. Need peavad olema hüpped, pöörded, tasakaalud ja painduvuselemendid, mis võiksid olla arvult proportsionaalselt jaotatud. Vahendi käsitsemisel on olulised eritasapinnalised visked nii käega kui erinevate kehaosadega, rõnga tiirutamine käes ja erinevatel kehaosadel, rõnga veeretamine erinevatel kehaosadel ja põrandal. Rõngaga tuleb sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega.
Pallikava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest 8 peavad olema painduvuselemendid. Ülejäänud 5 elementi võib võimleja ise vabalt valida. Vahendi käsitsemisel on oluline, et pall oleks pidevas liikumises. Kui element sooritatakse palli staatilislt käes hoides , siis see element ei kuulu hindamisele. Vahend peab olema koguaeg liikumises. Palliga sooritatakse erinevaid viskeid ja püüdeid nii käega kui ka teiste kehaosadega (nt. jalaga), veereid kehal ja põrandal, põrgatusi, balansseerimisi, kaheksaid, hooge jms. Ka palli puhul on oluline sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega.
Kurikakava koosneb 12st kehaelemendist.on üks raskemaid, sest võimleja kasutab korraga kahte vahendit, mis peavad olema pidevas liikumises. Kava peab olema 8 tasakaalu elementi. Tähtis on hoida kurikad pidevas liikumises. Kuna kurikaid on kaks, siis on võimalik visata üht kurikat või kahte kurikat korraga. Kahe kurika viskamise eest on võimalik saada paremaid hindeid.
Lint koosneb 12st kehaelemendist. Lint on vahend, mida on kõige kaunim vaadata. Lindi kava koostamisel tuleb arvestada, et lint on pöörete vahend ja sellest tulenevalt peab kava olema 8 pööretet ehk tuuri . Lindi pikkuse tõttu (6 m) on lindikava sooritada üsna raske. Vahendiga on vaja sooritada spiraale, sik-sakke, erinevaid kaheksaid, lahtilaskmisi, viskeid, tagasitõmbega viskeid jm. Vahendi liikumine peab olema seotud kehaelementidega. Lint peab olema kava jooksul võrdselt paremas ja vasakus käes.
Rühmkava
Kava koosneb 12-st kehaelemendist. Rühmkavas sooritatakse 5 vahendi vahetust (nt. lindi vise partnerile). Rühmas on tähtis sooritada elemendid üheaegselt või kaanonina. Lisapunkte saab riski eest, huvitava vahendikäsitsuse eest ja võimlejate vahelise koostöö eest. Rühmkava nõuab võimlejalt täpsust, vastupidavust ja head vahendikäsitsust.
Põhilised mahaarvamised tehakse järgmiste vigade tõttu:

• vahend kukub maha
  
• vahend ei ole pidevas liikumises
  
• vahendi vale käsitsus (nt. pall on surutud vastu rannet )
  
• elementide ebakorrektne täitmine (nt. hüppel puudub amplituud või pöördel pole nõutud ringide arv täis)
  
• hüppelt maandumine raske
  
• tasakaaluelemendi ajal vahend ei tööta
  
• tasakaalukaotus
  
• tasakaalu kaotus kombinatsioonide ajal
  
• pöiad ei ole sirutatud
  
• vaba käsi (ilma vahendita käsi) on tegevuseta
  
• muusika ja kompositsioon ei moodusta ühtset tervikut
  

iga sooritatava kava kohta peab kohtunike jaoks täitma vastavad blanketid kavade kirjeldustega . Eksimuseks loetakse see, kui võimleja arvestatud punktid ei ühti kohtunike arvestatud punktidega (suurusvahe 1,5p), siis võetakse üldhindest 0,5 p maha.
Eesti meistrid iluvõimlemises 1990-2008
1990 Natalja Nikolajeva- Tartu LNSK
1991 Natalja Bestshastnja - EESTI LNSK
1992 Janika Mölder-Maalmann - Tartu Riiklik Ülikool
1993 Anfissa Svetogor - Tallinna Idarajooni Spordikool
1994-1999 Natalja Kornõsheva - Tallinna Kopli Spordikool
2000-2001 Irina Kikkas - Spordiklubi Velar
2002 Karolina Lill - Spordiklubi Velar
2003-2008 Irina Kikkas - Spordiklubi Velar
Janika Mölder
Janika Mölder (sündinud 4. jaanuaril 1970 Tartus) on eesti iluvõimleja ja treener. Ta on võimlemisklubi Janika asutaja ja juhatuse esimees. Klubi põhitegevuseks jäi iluvõimlemise arendamine.
Janika Mölder on võitnud 22 kulda Eesti meistrivõistlustelt. Samuti on ta NL koondise eest võisteldes võitnud kulla 1989. aasta iluvõimlemise maailmameistrivõistlustelt, hõbeda 1987. ja 1989. aasta maailmameistrivõistlustelt.Iluvõimlemise Euroopa meistrivõistlustel on ta NSV Liidu rühmas võisteldes võitnud kulla 1988. aastal ning hõbemedalid 1986. ja 1988. aastal.2001 aastal osales VK Janika eliitrühm esmakordselt rühmvõimlemise maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Tallinnas koos suurüritusega Kalev 100. Eelvõistluses saavutati tugev 8. koht. Kahjuks ei pääsenud võistkond finaali , sest finaalipääsme said ainult iga riigi 2 paremat võistkonda. 2006. aasta jaanuarikuus võitsid VK Janika miniklassi võimlejad Eesti meistritiitli iluvõimlemise rühmkavades (ala, kus Janika Mölder on tulnud maailmameistriks). 2007. aasta juunis saavutas VK Janika Eliitrühm läbi aegade kõrgeima saavutuse, võites kuldmedali maailmameistrivõistlustelt.