Iluvõimlemine (2)

9
Võimlemine
Võimlemine on väga tervislik tegevus nii noortele kui vanadele ja nii väikestele kui suurtele. Seda saab teha olenemata kellaajast ja piiramatult, kas üksi või rühmaga. Võimlemist võib käsitleda mingi erialatreeningu osana või täiesti iseseisvalt- nii tervise seisukohalt lähtudes kui ka võistlusspordialadena.
Võimlemine on üks vanemaid spordialasid kogu maailmas. Võimlemist kui üht kehaliste võimete arendamiseks sobivaimat vahendit on väärtustatud juba Vana- Rooma aegadest. Ka Ülemaailmne Võimlemisföderatsioon FIG (Fédération Internationale de Gymnastique) on üks vanimaid omataoliste spordiorganisatsioonide seas ning on asutatud 1881.a. Esimesed andmed organiseeritud võimlemistegevusest Eestimaal pärinevad aga 19.saj. esimeselt poolelt Tartust.
Alates 18. sajandist on võimlemine olnud paljudes riikides peamine noorsoo kehalise kasvatuse koostisosa .

Ajalugu

Iluvõimlemine on spordiala , kus elegantsus ja liigutuste täpsus on valatud justkui kunstiteosesse. See on spordiala, millega reeglina tegelevad ainult naised. 
Iluvõimlemine sai alguse Saksamaalt 1920. aastal -  algul vabavõimlemisena, kuid järk-järgult võeti kasutusele ka võimlemisvahendid, milleks olid  pall, kurikad , hüpits ja tamburiin. Uue tõuke sai  võimlemisliikumine  1922 aastal Berliinis toimunud konverentsil „ Esteetiline keha liikumine“, kus H..Medau tegi esimesed katsed võimlemise süstematiseerimisel  ning hakkas õpetama võimlejaid (naisi) läbi vahendiga kavade. 1929. aastal asutati Berliinis Medau Kool, kus hakati õpetama uusi ala liidreid ja võimlemist hakati kutsuma „modernseks võimlemiseks“. 
Iluvõimlemine kui võistlusspordiala sai alguse endisest Nõukogude Liidus. 1949. aastal toimusid esimesed NSVL meistrivõistlused, kus ala nimetuseks sai kunstiline võimlemine.
Olulisi aastaarve:
1951. aastal loodi uus rahvusvaheline modernse võimlemise föderatsioon.
1952. aastal alustasid paljud Euroopa riigid võistluste korraldamisega.
1954. aastal võeti võimlemisvahenditena kasutusele hüpits, rõngas, pall ja lint . Kurikad lisati hiljem. Töötati välja vabakava reeglid, mille alusel oli võimalik õppida põhilisi  võimlemiselemente.
1961. aastal ühineti  Rahvusvahelise Võimlemisföderatsiooniga (FIG)
1963.aastal  korraldati ka esimesed maailmameistrivõistlused Ungaris, Budapestis. 1967.a. lülitati võistlusprogrammi ka rühmkavad.
1984. aastal Los Angeleses sai iluvõimlemisest olümpiaala, kus osalesid ainult individuaalvõistlejad.
1996. aastal Atlantas osalesid olümpial ka esmakordselt iluvõimlemise rühmad.
Iluvõimlemise, kui võistlusspordiga tegeletakse enamjaolt kuni 6- 17 eluaastani. Seepärast võib iluvõimlemisest rääkida kui noortespordist. Märkimisväärsete sporditulemuste saavutamiseks treenivad lapsed sageli aastaid. Nendest tippu jõuavad aga vähesed. Sportlik ettevalmistus iluvõimlejatel jagatakse viide etappi:

algettevalmistus 5-7 a. (enamasti varem)

esialgne baasettevalmistus 7-10 a.

spetsiaalbaasettevalmistus 10- 14 a.

individuaalsete võimete maksimaalne realiseerumine 14-17 a.

tulemuste säilitamine 17- 19 a.
Iluvõimlejatel ei ole vaja otsest jõudu (midagi tõsta või vedada) ning ei ole vaja ka otsest kiirust (mingi vahemaa võimalikult kiiresti läbida). Kiiruslik jõud tähendab iluvõimlemises seda, et harjutus tuleb sooritada võimalikult kiiresti. Harjutuse kiireks sooritamiseks on vaja pinges lihaseid. Kiiruse all mõeldakse puhtalt harjutuse kiiret sooritamist.
Üheks olulisemaks võimeks iluvõimlejatel on painduvus . See määrab liigutuste liikuvuse ulatuse . Hea painduvus eeldab lihaste ja sidemete suurt elastsust, s.o. nende venivust ja kiiret kokkutõmbumist. Painduvus sõltub:

liigeste kujust ja liikuvusest;

sidemete, kõõluste ja lihaste venitatavusest;

lülisamba liikuvusest;

organismi seisundist.
Kuna iluvõimlejatel on vajalik sooritada kava võimalikult puhtalt ja graatsiliselt, on neil vaja vastupidavust . Need kellel seda ei ole, suudavad võibolla sooritada kava puhtalt, kuid graatsilisust ei jõuta lisada. Kuna tänapäeva iluvõimlemises ilmneb suund liigutuste tempo ja kavade tiheduse suurenemisele, eeldab see suurt vastupidavust.
Tasakaal on vajalik paljude motoorsete, liikumisega seotud, ülesannete täitmiseks. Tasakaalutestide tulemused lastel lähevad paremaks vanuse suurenedes kuni täiskasvanu eani. Uuringutest on ka täheldatud, et lapseeas on tüdrukutel tasakaal pisut parem kui poistel.
Koordinatsioon on võimekus kooskõlastada kehaosade liigutusi ajas ja ruumis. Koordinatsiooniliste võimete arengule mõjub soodsalt mitmekesine liigutustegevus ja liigutuste omandamine.
Võimlemisvahendid
Iluvõimlemise individuaalvõistlustel kasutatakse 5 erinevat võimlemisvahendit. Need on: hüpits, rõngas, kurikas, pall ja lint.
Iluvõimlemise rühmad võistlevad kahe vahendiga kavaga. Ühes kavas kasutatakse viis sarnast vahendit (nt. 5 linti) ja teises kavas 3+2 vahendit (nt.2 palli ja 3 rõngast).
Hüpitsat kasutatakse põhiliselt hüppevahendina. Sellega sooritatakse kõrgeid viskeid, otsa lahtilaskmisi, ümber keha põimimisi ja hüplemisi. Hüpits on valmistatud sünteetilisest materjalist ja pikkus  vastab võimleja kasvule.
Rõngaga  sooritatakse dünaamilisi liigutusi, mida pole võimalik teiste vahenditega. Kavasse kuuluvad erinevates tasapindades kõrged ja madalad visked , rõnga veeretamine mööda keha ja mööda maad, tiirutamine, kaheksad ja läbihüpped. Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama  võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist .Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi.
Pall  on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi.
Linti  kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises, joonistama spiraale, sik-sakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas peab võimleja sooritama kohustuslikke elemente, mis vastavad lindi spetsiifikale. Lint on valmistatud satäänist või mõnest muust kergest riidematerjalist. Lindikepp on tehtud bambusest, plastist või fiiberklaasist. Lindi miinimumpikkus on 6 meetrit, kaal vaid 35 grammi. Lindikepi pikkus 50-60 cm. Lint ja kepp kinnitatakse omavahel karabiiniga. Viimasel ajal kasutatakse ka nöörist punutud peenikest köit, sest karabiinid purunevad väga kergelt.
Kurikaid  kasutatakse paaris, s.t. võimlejal on käes kaks kurikat, mis peavad terve kava vältel olema liikumises. Kurikatega sooritatakse “veskeid”, žongleeritakse, tehakse väikesi ja suuri viskeid nii ühe- kui ka kahekaupa.  Kurikad on valmistatud puust, plastist või kummist. Nende pikkus on 40-50 cm, kurikapea diameeter maksimaalselt 3 cm ja ühe kurika miinimumkaal 150 grammi.
 
Võistlusmäärused
 Individuaalvõistlustel kasutatakse viit võimlemisvahendit - rõngas, pall, kurikas, hüpits ja lint. Iluvõimlemisrühmad võistlevad kahe kavaga. Ühes kavas kasutatakse 5 linti ja teine kava sooritatakse 2 palli  ja 3 rõngaga.
Aastatel 2009 - 2012 on  individuaalvõistlustel võistlusvahenditeks hüpits, rõngas, pall ja lint. Rühmkavades on ühes kavas vahenditeks  5 hüpitsat ja teises 2 paari kurikaid ning 3 rõngast. 
Individuaalvõistlejatel on kava pikkuseks 1.15 kuni 1.30 min., rühmkava pikkuseks on 2.15 kuni 2.30 min. Võisteldakse muusika saatel. Kasutada võib mitmekülgset instrumentaalmuusikat ja lauluga muusikat, kuid muusikapala sees ei tohi olla sõnu, võib olla vaid ümin.
Võistluskostüümid on tänapäeval värvilised ja säravad. Varem ei võinud kasutada litreid ja sädelevaid kivikesi,  nüüd on see kõik lubatud. Kasutada võib pikki ja lühikesi kostüüme, lisaks on lubatud kasutada ka lühikesi seelikuid. Ka võimlemisvahendeid võib katta erinevate läikivate teipidega, kaasa arvatud kuldne , hõbedane ja neoonvärv, mis varem olid keelatud.
Võimlejate kavad koosnevad kehaelementidest ning vahendi käsitsemise elementidest. Kehaelemendiks loetakse hüppeid, pöördeid, tasakaalu- ja painduvuselemente. Kehaelemente võib kavas olla 12. Vahendi käsitsemise elementideks loetakse viskeid, lahtilaskmisi, veereid, läbihüppeid, eri kehaosadel tiirutamisi, põrgatusi jms.
Hüpitsakava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest  50% peavad olema hüpped, ülejäänud 50% võib võimleja ise  valida. 
Rõngakava koosneb 12-st kehaelemendist. Nendest  25% peavad olema hüpped, 25% pöörded, 25% tasakaalud ja 25% painduvuselemendid.  Vahendi käsitsemisel on  olulised eritasapinnalised visked nii käega kui erinevate kehaosadega, rõnga tiirutamine käes ja erinevatel kehaosadel, rõnga veeretamine erinevatel kehaosadel ja põrandal. Rõngaga tuleb sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega.
Pallikava koosneb 12st kehaelemendist. Nendest pooled peavad olema painduvuselemendid. Ülejäänud 50% võib võimleja ise vabalt valida. Vahendi käsitsemisel on oluline, et pall oleks pidevas liikumises. Kui element sooritatakse palli staatilislt käes hoides , siis see element ei kuulu hindamisele. Vahend peab olema koguaeg liikumises. Palliga sooritatakse erinevaid viskeid ja püüdeid nii käega kui ka teiste kehaosadega (nt. jalaga), veereid kehal ja põrandal, põrgatusi, balansseerimisi, kaheksaid, hooge jms. Ka palli puhul on oluline sooritada elemente võrdselt nii parema kui ka vasaku käega.
Kurikakava koosneb 12st kehaelemendist.on üks raskemaid, sest võimleja kasutab korraga kahte vahendit, mis peavad olema pidevas liikumises. Kava peab olema üles ehitatud 50% tasakaalu elementidele, mille ajal tuleb sooritada vähemalt 3 erinevat vahendi liikumist (nt.”veskid”, ringid , žongeerimine).  Tähtis on hoida kurikad pidevas liikumises. Kuna kurikaid on kaks, siis on võimalik visata üht kurikat või kahte kurikat korraga. Kahe kurika viskamise eest on võimalik saada paremaid hindeid .
Lint koosneb 12st kehaelemendist. Lint on vahend, mida on kõige kaunim vaadata. Lindi kava koostamisel tuleb arvestada, et lint on pöörete vahend ja sellest tulenevalt peab kava koosnema 50% pööretest ehk tuuridest. Lindi pikkuse tõttu (6 m) on lindikava sooritada üsna raske. Vahendiga on vaja sooritada spiraale, sik-sakke, erinevaid kaheksaid, lahtilaskmisi, viskeid, tagasitõmbega viskeid jm. Vahendi liikumine peab olema seotud kehaelementidega. Lint peab olema kava jooksul võrdselt paremas ja vasakus käes.
Rühmkava
Kava koosneb 18-st kehaelemendist. Rühmkavas sooritatakse 5  vahendi vahetust (nt. lindi vise partnerile). Rühmas on tähtis sooritada elemendid üheaegselt või kaanonina. Lisapunkte saab riski eest,  huvitava vahendikäsitsuse eest ja võimlejate vahelise koostöö eest. Rühmkava nõuab võimlejalt täpsust, vastupidavust ja head vahendikäsitsust.
Hindamine
Kavasid hindavad kolm kohtunike brigaadi, seega sünnib hinne 12 kohtuniku (igas brigaadis 4 kohtunikku) koostööna. Lisaks on kaks piirikohtunikku, kes jälgivad võimlejate  võistlusväljaku (13x13 m) piiri ületamisi. Kui võimleja ületab väljaku piire, võetakse 0,1 punkti maha. Kui võimleja ületab piiri koos põrandat puudutava vahendiga, siis arvatakse hindest maha 0,2 punkti.
üks brigaad hindab kava elementide tehnilist täitmist (D-Difficulty )
Maksimaalseks hindeks võib  olla 10,0 punkti kokku
teine brigaad hindab kava artistlikku külge (A- artistics value)
(vahendi käsitsus – max /,0 p, kompositsioon – max 2,0 p ja muusika ning kava sobivus – max 1,0 p)
Maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku
kolmas brigaad hindab kava tehnilist sooritust (EX – execution),
maksimaalseks hindeks võib olla 10,0 punkti kokku
Seega:  
D -   max 
A  -  max 
EX  -  max 
10,0 p
10,0 p
10,0 p
Maksimaalseks hindeks võib kava eest saada  20,0 punkti [(D+A)/2 + EX]. Praktikas seda pole juhtunud. Niisugune hindamissüsteem on kasutusel 2005.aastast.
Põhilised mahaarvamised  tehakse järgmiste vigade tõttu:

vahend kukub maha

vahend ei ole pidevas liikumises

vahendi vale käsitsus (nt. pall on surutud vastu rannet )

elementide ebakorrektne täitmine (nt. hüppel puudub amplituud või pöördel pole nõutud  ringide arv täis)

hüppelt maandumine raske

tasakaaluelemendi ajal vahend ei tööta

tasakaalukaotus

tasakaalu kaotus kombinatsioonide ajal

pöiad ei ole sirutatud

vaba käsi (ilma vahendita käsi) on tegevuseta

muusika ja kompositsioon ei moodusta ühtset tervikut

iga sooritatava kava kohta peab kohtunike jaoks täitma vastavad blanketid kavade kirjeldustega . Eksimuseks loetakse see, kui võimleja arvestatud punktid ei ühti kohtunike arvestatud punktidega (suurusvahe 1,5p), siis võetakse üldhindest 0,5 p maha.