Üldarendavad harjutused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

rtf

Kehaline kasvatus- teooria konspekt

Nende ülesandeks on transportida hapnikku ja kui neid on palju, muutub hapniku transport kiiremaks ja tõhusamaks. Teismelistel soovitatakse aeroobset treeningut teha vähemalt kolm korda nädalas 20-30 minutit korraga. Trennis käijatel muutub süda tugevamaks ning sa oled suuteline sportima üha rohkem, ilma et sa väsiksid. Mõned aeroobsetest spordialadest on: ujumine, korvpall, jalgpall, hoki, aerutamine. Tugevam lihas kaitseb paremini luid ja liigeseid traumade eest - Erinevad harjutused ja spordialad arendavad erinevaid lihaseid. Näiteks aerutajatel on tugevad käelihased. Jalalihaste arendamiseks on vaja jalgrattaga sõita, matkata, joosta või sõita rulluiskudega. Regulaarne treening suurendab ka keha painduvust-Kui inimene on painduv, siis on tema lihased ja kõõlused vastupidavamad ning ülevenitusi ja rebendeid tekib vähem. Painduvust suurendab võimlemine. Samuti parandab painduvust idamaiste võitluskunstidega tegelemine – karate, judo jne. Head

Kehaline kasvatus

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006  Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport

26

docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

7. Nimetage magneesiumidefitsiidiga seotud sümptomeid. Vastus: Lihaskrambid, kehalise töövõime langus, üldine väsimus. SPORDIALADE SPORDIMEDITSIINILINE ISELOOMUSTUS Kordamisküsimused 1.Milline on kehalise tegevuse mõju südame-veresoonkonnale? Vastus: Suureneb südamelöögimaht, südamelöögisagedus, süstoolne vererõhk ja keskmine arteriaalne rõhk. 2. Milles seisneb staatilise ja dünaamilise harjutuse erinevus? Vastus: Staatilised harjutused põhjustavad võrreldes dünaamiliste harjutustega oluliselt väiksemaid muutusi hapnikutarbimises, südamelöögimahus ja -sageduses. Staatilistes harjutustes ei muutu lihaste pikkus ega toimu ka liigeste liikumist vastupidiselt dünaamilisele. 3. Millist toimet avaldab vastupidavustreening organismile? Vastus: Parandab üldist töövõimet, avaldab positiivset mõju südame-veresoonkonnale jne, mis kokkuvõttes aitab kaasa koormusjärgsele taastumisele.

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

34

doc

Sportlase lihashooldus konspekt

venitatavuse kuni neljaks tunniks, aktiivsed venitusharjutused vaid kümneks minutiks!!!). Stretching jaguneb: · Aktiivne stretching ­ teostatakse keha enda lihaste abil ilma välisabi kasutamata; · Passiivne stretching ­ staatilise venituse sooritamiseks kasutatakse võõrast abi (sein, partner); Passiivsed liigutsed viiakse läbi turse, valu vähendamise ja liikuvuse suurendamise eesmärgil. 3. Isomeetrilised harjutused ­ rakendatakse kui teatud liigutus kutsub esile valu ja lihase krampliku kokkutõmbe. See on staatiline venitus, kus venitatav avaldab vastupanu. Isomeetriline venitus on kõige kiirem moodus arendamaks stato-passiivset painduvust. Selline venitus aitab arendada pinges lihases suuremat jõudu ning vähendada valu, mis muidu venitamisel tekib. Isomeetrilist venitust ei tohiks teha rohkem kui korra päevas ja ideaal juhul korra 36 tunni jooksul

Sport/kehaline kasvatus

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

saavutanud juba oma maksimumi ja minutimahu kasv saab toimuda ainult SLS arvelt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et mida suurem on treeningharjutuse intensiivsus, seda kõrgem on SLS. Ühekordse (ja nõrgalt atsüklilise) koormuse intensiivsuse iseloomustamiseks kasutatakse koormusaegse SLS keskmist väärtust (SLSavg) (vt joonis 9). SLS sõltub ka sooritatava koormuse suunitlusest, sest kiirus-, jõu-, vastupidavus-, koordinatsiooni-, jt harjutused kutsuvad esile erisuguse amplituudiga tõusu. (Landõr 2009) Tsüklilist (ja ka tugevalt atsüklilist) koormust vaadeldakse kui eraldiseisvaid ühekordseid koormusi, koormuse intensiivsust hinnatakse igal töötsüklil SLSavg eraldi vaadeldes. 12  Joonis 9. SLS muutus ühekordse kehalise koormuse mõjul. Allikas: Landõr 2009

Suusatamine

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF)  SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

Kommentaarid (0)