Referaat korvpallist (1)

KOOL
Nimi
KORVPALL
Referaat
Pärnu 2011
1
SISUKORD
Sissejuhatus ...........................................................................................................................3
Ajalugu...................................................................................................................................3
Reeglid...................................................................................................................................3
Võistlusriietus.........................................................................................................................5
Mängijad- vigastus ...................................................................................................................7
Kapten-kohustused ja õigused................................................................................................7
Treenerid -kohustused ja õigused............................................................................................8
Mänguaeg-viigiline seis ja lisaajad........................................................................................8
Palli staatus............................................................................................................................10
Palli valdamine ......................................................................................................................10
Korv - visatud korv ja selle väärtus.......................................................................................11
Loobumiskaotus....................................................................................................................11
Tiit Sokk ................................................................................................................................12
Gert Kullamäe.......................................................................................................................13
Kasutatud kirjandus...............................................................................................................15
2
Sissejuhatus
Korvpall on spordiala , mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala.
Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa . Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine.
USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit.
Ajalugu
Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith . Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase.
USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse , hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.
Reeglid
Mänguväljak
Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega väljakul. Rohuga käetud väljakud ei ole lubatud. Korvpalliväljaku standardmõõtmed on: pikkus 28 m ja laius 15 m (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega.
Korvid
Korvid, mis paiknevad üks ühel pool ning teine teisel pool väljakut, koosnevad rõngast ja võrgust. Oranž rõngas, mille diameeter on 45 cm, on tugevast rauast. Kõige parem on, kui võrk on tehtud valgest köiest ning ripub rõnga küljes nii, et oleks võimalik momentaanselt selgeks teha, kas pall läbis võrku. Rõngas on kinnitatud laua külge horisontaalselt . Kõrgus maapinnast on 3,05 m.
3
Korvilauad
Korvilauad olid algselt paigaldatud selleks, et takistada palli mängust välja minemist ja pealtvaatajate sekkumist visetesse. Nüüdseks on lauad reeglitega kinnitatud varustuse kohustuslik osa. Korvilauad on mõõtmetega 1,8 m x 1,05 m ja need on tavaliselt tehtud silutud tugevast puidust või muust sobivast 3 cm paksusest asendusmaterjalist.
Pall
Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning käetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga . Palli ümbermõõt peab jääma vahemikku 74,9 cm - 78 cm ning kaal 567 g kuni 650 g. Kui põrgatada täis-pumbatud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2 m - 1,4 m kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada.
Riietus
Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided antakse tavaliselt klubi poolt, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija peab kandma individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 cm ning seljal 20 cm kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel käsutatakse numbreid 4 -15. Kohalikel võistlustel võib käsutada ka numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Jalanõud on väga tähtis varustuse osa. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekitatud põrutust.
Meeskonnad
Korvpalli mängitakse kahe meeskonna vahel. Iga võistkond võib koosneda kuni kümnest mängijast, kellest viis on platsil. Teised mehed on asenduseks; neid saab vajalikul hetkel vahetada. Igal meeskonnal on treener , kes vastutab:
• meeskonna taktika eest;
• vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid ) kohtunikule esitamise eest;
• vahetusest kohtunikule teatamise eest.
Mängu eesmärk ja korraldus
Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskringist hüppepalliga mille järel võistkonnad püüavad erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada.
4
Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika.
Mängijate positsioonid
Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.
Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonte vahel.
Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused:
peab olema osav lähivisete sooritaja .
peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses.
peab resultatiivselt lauapalle võtma.
Võistlusriietus
Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et:

• See koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest;
  
• Kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes.
  
• On lubatud “ühes tükis” mänguriietus;
  
• Mängijail ei oleks T-särke, sõltumata tegumoest, võistlussärgi all,
  

Välja arvatud juhtudel kui selleks on kirjalik arstipoolne soovitus.

• Kui selline soovitus esitatakse, siis peab T-särk olema võistlussärgiga ühte värvi;
  
• Lühikesed püksid oleksid eest ja tagant ühte värvi, kuid mitte tingimata särgiga sama värvi.
  
• Lühikeste pükste all võib kanda teisi pükstega ühevärvilisi aluspükse.
  
• Iga võistkonna liikme särgi esi- ja tagaküljel peab olema lihtne ühevärviline ja särgi suhtes kontrastvärvi number.
  
• Numbrid peavad olema hästi nähtavad ja seljal olevad numbrid vähemalt kakskümmend (20) cm kõrged;
  
• Rinnal olevad numbrid vähemalt kümme (10) cm kõrged;
  
• Numbri joone laius peab olema vähemalt kaks (2) cm;
  
• Võistkond peab kasutama numbreid neli (4) kuni viisteist (15). Siseriiklikel võistlustel võib Rahvuslike Korvpalliliitude nõusolekul
  
• Kasutada ükskõik milliseid maksimaalselt kahekohalisi numbreid;
  
• Ühe võistkonna mängijatel ei saa olla samu numbreid; 5
  

• Kõikvõimalik reklaamilogo särgil peab olema numbritest vähemalt
  

viie (5) cm kaugusel.

• Võistkondadel peab olema vähemalt kaks särgikomplekti ja esimesena võistluste programmis märgitud võistkond (koduvõistkond) peab kandma heledaid (soovitatavalt valgeid ) võistlussärke;
  
• Teisena võistluste programmis märgitud võistkond (külalisvõistkond) peab kandma tumedaid võistlussärke;
  
• Juhul kui mängus osalevad võistkonnad omavahel kokku lepivad, siis võivad särkide värvid olla vahetatavad.
  

Muu varustus

• Mängijate poolt kasutatav varustus peab olema korvpallimängule
  

kohane. Igasugune varustus, mis suurendab mängija pikkust või annab talle mõne muu ebaausa eelise, ei ole lubatud.

• Mängijal ei ole lubatud kanda varustust (esemeid), mis võivad tekitada vigastusi teistele mängijatele.
  

Alljärgnevad ei ole lubatud:

• - sõrme, käe, randme, küünarnuki või õla kaitsed , mis on tehtud
  
• nahast , plastikust , vahtkummist, metallist või muust kõvast materjalist, isegi siis, kui nad on pealt kaetud pehme materjaliga;
  
• - esemed, mis võivad põhjustada kriimustusi (ka sõrmeküüned
  

peavad olema lühikeseks lõigatud);

• - peakatted , juuksepandlad ja ehted .
  

Alljärgnev on lubatud:

• - õla, õlavarre ja sääre kaitsed, kui need on kaetud pehme materjaliga;
  
• - põlve toestused, kui need on hästi kaetud;
  
• - purunenud nina kaitse, isegi siis, kui see on valmistatud kõvast
  

materjalist.

• - prillid, kui need ei ohusta teisi mängijaid;
  
• - kuni viie (5) cm laiused peapaelad, mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest , tehismaterjalist või kummist.
  

6
Mängijad – vigastus

• Mängija(te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada.
  
• Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on “elus”, siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile,
  
• kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus “surnud” palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada.
  

• Kui vigastatud mängija ei saa koheselt (umbes 15 sekundit) mängu
  

jätkata või ta saab abi, tuleb ta välja vahetada või võistkonnal tuleb jätkata

• vähem kui viie (5) mängijaga.
  

• Treenerid, teised treenerid, vahetusmängijad ja võistkonna saatjad võivad tulla väljakule ainult kohtuniku loal selleks, et abistada vigastatud mängijat enne tema väljavahetamist.
  
• Arst võib tulla väljakule kohtuniku loata juhul, kui ta leiab, et vigastatud mängija vajab kohest arstiabi.
  
• Kui mängus oleval mängijal tuleb verd või on lahtine haav , tuleb
  

see mängija välja vahetada. Mängija võib uuesti väljakule tagasi tulla
pärast seda, kui verejooks on peatatud ja haav täielikult seotud või
ohutult kaetud.

• Kui vigastatud mängija oleks pidanud sooritama vabaviskeid, siis
  

peab vabaviskeid viskama tema asemele vahetatud mängija, keda ei
saa tagasi vahetada enne, kui ta on mänginud järgneva ajavahemiku,
mil mängukell käis.

• Treeneri poolt algkoosseisu kantud mängijad võivad vigastuse korral saada vahetatud. Soovi korral on sellisel juhul ka vastasvõistkonnal õigus sama arvu mängijate vahetuseks.
  

Kapten – kohustused ja õigused

• Kapten on mängija, kes esindab oma võistkonda väljakul. Ta võib
  

teabe saamiseks pöörduda kohtunike poole. See peab olema tehtud
viisakas vormis ja siis, kui pall on “surnud” ja mängukell seisab.

• Kapten võib täita ka treeneri kohuseid.
  
• Juhul kui võistkond protesteerib mängu tulemuse üle, peab kapten
  

sellest mängu lõppedes kohe informeerima vanemkohtunikku ja
kirjutama alla mänguprotokolli lahtris: “ Kapteni allkiri protesti korral”.
7
Treenerid – kohustused ja õigused

• Vähemalt kakskümmend (20) minutit enne mängu ettenähtud algust
  

esitavad mõlemad treenerid või nende esindajad sekretärile oma
võistkonna mänguluba omavate liikmete nimekirjad koos nende
mängijanumbritega, samuti kapteni, treeneri ja teise treeneri nimed.

• Kõigil protokolli kantud mängijatel on mänguõigus ka siis, kui nad
  

jäävad mängule hiljaks.

• Vähemalt 10 minutit enne mängu algust peavad treenerid oma allkirjaga mänguprotokollis kinnitama sinna kantud võistkonna liikmete nimed ja numbrid. Samaaegselt peavad nad ära märkima viis (5) mängijat, kes mängu alustavad.
  
• Esimesena teeb seda võistkonna “A” treener.
  
• Treenerid ja teised treenerid (ka vahetusmängijad ja võistkonda saatvad isikud) on ainsad, kellel on õigus olla mängu jooksul võistkonna pingialal, kui mitte antud reeglid ei sätesta teisiti.
  
• Mängu jooksul, siis kui pall on “surnud” ja mängukell seisab, võib
  

treener või teine treener suhelda lauakohtunikega saamaks statistilist teavet mängu käigu kohta.

• Ainult treeneril on õigus seista mängu ajal. Ta võib verbaalselt suhelda oma mängijatega eeldusel, et ta jääb võistkonna pingiala piiresse.
  
• Kui on teine treener, siis peab tema nimi olema kantud protokolli
  

enne mängu algust (allkirja pole vaja). Igas olukorras, kus treener ei
saa jätkata, võib tema kohustused üle võtta teine treener.

• Kui kapten lahkub väljakult, peab treener kohtunikele teatama selle
  

mängija numbri, kes on kapteniks väljakul.

• Kui treener mingil põhjusel ei saa jätkata, võib treeneri kohustused üle võtta ka võistkonna kapten, seda juhul, kui protokolli pole
  

märgitud teist treenerit (või viimane ei saa treeneri kohuseid täita).

• Kapten saab toimida treenerina igal juhul, kui ta reeglitepäraselt on
  

lahkunud väljakult. Kui ta aga peab väljakult lahkuma diskvalifitseeriva vea tõttu või kui ta ei saa treenerina jätkata vigastuse tõttu, siis võib treenerina jätkata mängija, kes asub kapteni kohustesse.

• Treener peab määrama vabaviskaja kõigil neil juhtudel, kus vabaviskaja ei ole määratletud antud reeglitega.
  

Mänguaeg, viigiline seis ja lisaajad

• Mäng koosneb neljast (4) kümneminutilisest perioodist.
  
• Kahe (2) minutilised mänguvaheajad on esimese ja teise ning kolmanda ja neljanda perioodi vahel ning iga lisaaja ees.
  
• Poolajal on vaheaja kestuseks viisteist (15) minutit.
  
• Kahekümne (20) minutiline mänguvaheaeg peab olema enne mängu
  

ametlikku algust.
8
Mänguvaheaeg algab:

• kakskümmend (20) minutit enne mängu ametlikku algust;
  

siis kui kõlab perioodi lõppu tähistav signaal .
Mänguvaheaeg lõpeb:

• esimese perioodi alguses siis, kui hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt puudutab palli;
  
• kõigi teiste perioodide alguses siis, kui audist sissevisatud pall
  

puudutab mängijat või kui palli reeglipäraselt puudutab mängija väljakul.

• Kui neljanda perioodi lõppedes on mänguseis viigiline, siis mängu
  

tuleb jätkata nii mitme viie (5) minutilise lisaajaga, kui on vaja võitja
selgitamiseks.

• Juhul kui viga tehti lõpusignaaliga samaaegselt või vahetult enne
  

mängu lõpusignaali, siis tulevad võimalikud vabavise (visked) sooritamisele pärast mänguaja lõppu.

• Juhul kui nende vabavisete tulemusena vajatakse võitja selgitamiseks lisaaega, siis kõik vead, mis tehti pärast mänguaja lõppu, loetakse tehtuiks mängu vaheajal ja vabavisked tuleb sooritada enne lisaaja algust. Kõigil lisaaegadel jätkavad võistkonnad rünnakut samadele korvidele kui kolmandal ja neljandal perioodil.
  

Palli staatus

• Pall võib olla kas “elus” või “surnud”.
  

Pall saab “elus” palliks, kui:
hüppepalli mängimisel puudutab hüppepallis osalev mängija reeglipäraselt palli;

• vabaviske ajal pall on vabaviskaja valduses;
  
• audi sisseviskamisel on pall auti sisse viskava mängija valduses.
  

Pall muutub “surnud” palliks, kui:

• visati korv mängust või tabav vabavise;
  
• kõlas kohtuniku vile siis, kui pall oli “elus”;
  
• on ilmne, et vabavise ei taba korvi ja sellele järgneb:
  

- teine vabavise (visked);
- järgnev karistus (vabavise (ked) ja/või audi sissevise).

• kõlas perioodi või lisaaja lõppu tähistav signaal;
  
• kõlas 24-sekundi seadme signaal siis, kui võistkond valdas palli;
  

9

• pealeviskest õhus olevat palli puudutab ükskõik kumma võistkonna mängija pärast seda kui:
  

- kohtunik vilistab;
- kõlab perioodi või lisaaja lõppu tähistav mängukella signaal;
- kõlab 24-sekundi seadme signaal.
Pall ei muutu “surnud “ palliks ja visatud korvi loetakse, kui:

• Pall on õhus pealeviskest ja:
  

- kohtunik vilistab;
- kõlab perioodi lõppu tähistav mängukella signaal;
- kõlab 24-sekundi seadme signaal.

• Pall on õhus vabaviskest ja kohtunik vilistab rikkumise mitte vabaviskajale.
  
• Vastane teeb ükskõik millisele mängijale vea hetkel, mil pall on
  

pealeviskel oleva mängija valduses ja viimane lõpetab pideva liikumisega, enne vea tegemist alustatud viskeliigutuse.

• See tingimus ei kehti ja korvi ei loeta siis, kui kohtunik vilistab
  
• kuna:
  

- kõlas perioodi lõppu tähistav mängukella signaal
- kõlas 24-sekundi seadme signaal
- mängija alustas täiesti uut viskeliigutust.
Palli valdamine

• Võistkonna palli valdamine algab hetkest, mil selle võistkonna mängija valdab “elus” palli, hoides seda käes või põrgatades, või kui “elus“ pall on tema valduses.
  

• Võistkonna palli valdamine kestab, kui:
  
• selle võistkonna mängija valdab “elus” palli;
  
• palli söödetakse võistkonnakaaslaste vahel.
  

• Võistkonna palli valdamine lõpeb, kui:
  
• vastane saab palli oma valdusse;
  
• pall on muutunud “surnud” palliks;
  
• pall on lahkunud pealeviset mängust või vabaviset sooritava mängija käest (kätest).
  

11
Korv - visatud korv ja selle väärtus
Korvi loetakse, kui “elus” pall langeb korvirõngasse ülalt, jääb võrku pidama või läbib selle.
Pall loetakse korvis olevaks siis, kui väike osa palli mahust on seespool rõngast ja allpool rõnga tasapinda.
Reegel
Visatud korvi eest tuleb anda punktid korvi rünnanud võistkonnale alljärgnevalt:

• vabaviskest visatud korvi eest tuleb anda üks (1) punkt;
  
• mängust visatud korvi eest tuleb anda kaks (2) punkti;
  
• mängust 3-punkti alast visatud korvi eest tuleb anda kolm (3) punkti;
  
• kui viimane või ainus vabavise on puudutanud rõngast ja seda reeglitepäraselt puudutab ründe- või kaitsemängija enne, kui pall langeb korvi, siis selle korvi eest tuleb anda kaks (2) punkti.
  
• Kui mängija kogemata saadab mängust palli oma korvi, siis selline korv loeb ja saavutatud kaks (2) punkti tuleb kanda vastaste väljakul oleva kapteni arvele.
  

Kui mängija meelega viskab mängust palli oma korvi, siis on see rikkumine ja korvi ei loeta.
Kui mängija saadab palli korvi altpoolt, siis on see rikkumine.
Loobumiskaotus
Võistkond kaotab mängu loobumiskaotusega, kui:
Reegel

• viisteist (15) minutit peale mängu ametlikku algust pole võistkonda kohal või ta pole suuteline viit (5) mängijat väljakule saatma ;
  
• oma tegevusega takistab mängu läbiviimist;
  
• keeldub mängimast pärast seda, kui vanemkohtunik on mängu alustamiseks kutse esitanud .
  

Karistus

• Vastasvõistkonnale tuleb anda mängu eest võit tulemusega kakskümmend (20) - null (0).
  
• Turniiritabelisse saab võistkond loobumiskaotuse eest null (0) punkti.
  
• Kahemängulises (kodus ja võõrsil) summeeritavate punktidega seerias ja “Play-Off” (parem kolmest) kaotab võistkond, milline saab loobumiskaotuse esimeses, teises või kolmandas mängus, kogu seeria “Loobumiskaotusega”. See ei kehti (parem viiest) ”Play-Off” mängudel
  

12
Tiit Sokk
Sündinud: 15 November 1964 (Tartu)
Pikkus: 191cm
Eesti esimene ja tõenäoliselt ka viimane olümpiavõitja. Sokust räägitakse, kui läbi aegade ühes parimast Eesti korvpallurist. Kas ta ka tõesti parim oli, ei oska vast keegi öelda, kuid tiitlite poolest on teda kindlasti väga raske edestada. Olümpiavõit korvpallis tundub tänapäeval Eesti jaoks valgusaastate kaugusel. Lisaks OM kullale , oli Tiit Sokk üks peategelastest ka N. Liidu meistritiitli võitmisel 1991 aastal Tallinna Kalevis. Auhinnakappi kaunistavad veel 1986 ja 1990 MM-i hõbedad ning 1989 EM-i pronks. Kuid Sokk pole ainult Euroopas ja N. Liidus nime teinud, ta on tulnud ka USA-s WBL-i meistriks Youngstown Pridega(WBL- liiga, kus tohtisid osaleda vaid kuni 195cm pikad mängijad).
Kuid kus kohast ja kelle käe alt sirgus selline suurpärane mängujuht? Tiit Sokk on sündinud Tartus ning tema isa August Sokk on samuti üks Eesti korvpalli suurkujusid. Soku kärjäär on olnud pikk ning ta on treeninud erinevate nimekate treenerite juures. Esimene treener isa kõrval oli Aarne Laos. TSIK -is treenis teda aga juba Märt Kermon.Kuulsamatest nimedest juba profina treenisid teda Jaak Salumets, Aleksander Gomelski, Mike Fratello. N. Liidu noortekoondises oli juhendajaks Vladimir Obuhhov.
Sokul polnud lihtne ennast jagada Kalevi ja N. Liidu koondise vahel. Siiski ei saanud loobuda kumbagist. Kuigi kunagi heideti seda palju ette ,et ta Kalevisse alati kurnatuna jõudis ,oli N. Liidu koondisega maailmas mängimine suureks võimaluseks ennast näidata ja silma jääda. Pärast OM kulda ja N. Liidu meistriks tulemist mängis ta veel ühe hooaja Kalevis(1991-92).Seekord osaleti ka esimest ja siiani ainukest korda nn. Euroliigas. Kalev osutas vastastele südikat vastupanu ega jäänud kordagi häbisse isegi selliste nimekate klubide vastu nagu Barcelona , Maccabi ja Zagrebi Zibona. Edasi siiski alagrupist ei jõutud. Sealt edasi tuli juba pakkumine Kreekast, sealselt Panatinaikoselt. Sokk veetis neli hooaega Panathinaikoses ning loobus 1993 aasta EM-ist kus Eesti saavustas 6. koha(vaevalt see Sokule rahuldust oleks pakkunud pärast kõiki medaleid). Ateena Panathinaikoses mängis mees aga Tout Giannopolulose nime all, ehk siis Kreeka litsentsiga. Pärast aastaid Panathinaikoses, mängis ta veel hooaja 1996-1997 BC Kalevis ning oma viimase hooaja jälle Kreeka klubi Salonik Arise eest.
Nüüdseks on Tiit Sokk juba teist korda valitud Eesti rahvuskoondise treeneriks ning koondise pingile on jõudnud Tiidu mõlemad pojad Tanel ja Sten- Timmu . Samuti on Tiit Sokul omanimeline korvpallikool Tallinnas.
13
Võistlejana Treenerina
Gert Kullamäe
Gert Kullamäed võib pidada omaaja üheks parimaks viskajaks euroopas, ilma igasuguste liialdusteta. Mees on võtnud meistritiitleid riikides nagu näiteks Eesti, Belgia, Leedu ja ka kunagine Nõukogude Liit.
Gert oli juba varases nooruses N. Liidu noortekoondises, mille koosseisus võideti ka kuni 16 aastaste EM-il pronksmedal , samuti oli ta aastaid üks Eesti rahvuskoondise liidreid. Oma Eesti meistriliiga debüüdi tegi Gert Kullamäe 1985. aastal TPI meeskonnas, olles siis vaid 15 aastane. Meeskonda kuulusid samal aastal ka Margus Metstak, Ivo Saksakulm ja Tiit Sokk. TPI rivistuse mängis noormees 1988-1989 oma viimase hooaja. Selleks ajaks oli Kullamäe jäänud silma ka juba suure Kalevi treenerile Jaak Salumetsale.Siiski mängis hooajal 1989-1990 Gert TPEDI meeskonna eest, kus samal aastal tegi meistriliiga debüüdi samuti alles 15 aastane Martin Müürsepp.Alates aastast 1991 algab Kullamäe tõeline tähelend. Hooaega alustab ta BC Kalevis ning sellele järgneb juba suurklubi Kaunase Zalgiris, mille rivistuses tuleb ta ka esimese eestlasena Leedu meistriks. Leedust tuleb mees aga tagasi Kalevisse. 14
Järgmise välisklubini läheb natuke aastaid mööda ning hooajal 2000-2001 sõlmib Kullamäe lepingu Belgia meistriliiga klubiga Oostende Telindus.Võidetakse küll Belgia mestritiitel, kuid Kullamäe saab ühe oma karjääri raskeima vigastuse.
Paremas põlves rist-sideme murd. Pärast taastumist ja ühte hooaega BC Hotronicus ,siirdub mees tagasi Euroopasse. Järgmiseks klubiks saab Saksamaa Bundesliiga klubi Brose Baskets Bambergis, mille peatreener Dirk Bauermann isiklikult kutsub eestlast meeskonda.Saksamaa meistriks küll tulla ei õnnestu kahe hooaja jooksul( kaks hõbedat).Bamberg tuleb küll meistriks aasta hiljm,kuid ilma Kullamäeta.
Sealt edasi siirdutakse Hollandisse ning klubiks Den Bosch Eiffeltowers. 2006 aastal võidab ta ka Hollandi meistritiitli. Pärast seda tuleb Kullamäe tagasi kodusesse liigasse Tartu Rocki. Võidetakse kaks meistridiitlit ja üks Eesti korvpalli karikas . Aastal 2009 lõpetab Gert Kullamäe oma mängijakarjääri ning asub Tartu Rocki abitreeneri ametisse.
15
Kasutatud kirjandus:
raamat “Korvpall” sarjast “Tunne mängu”
raamat “Korvpall” sarjast “Minevikust tänapäevani”
http://www.basket.ee/uploads/docs/korvpalli_reeglid.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Tiit_Sokk
http://www.korvpallurid.com/eesti-korvpallurid/tiit-sokk/
http://et.wikipedia.org/wiki/Gert_Kullam%C3%A4e
http://www.basket.ee/uploads/docs/XXsaj.pdf
16