Kergejõustik (0)

Kallavere Keskkool
Elisabeth Rüütel
KERGEJÕUSTIK
Referaat
Juhendaja : Mihkel Allikmäe
Maardu 2013

Sisukord

Sissejuhatus 3
1. Kergejõustikualad 4
2. Jooksud ja käimine 5
2.2 Kiirjooks ( sprint ) 6
2.2 Teatejooks 6
3. Hüppealad 7
3.2 Kaugushüpe 7
4. Tõukealad 8
5. Heited, tõuked, visked 9
5.1 Pallivise 9
6. Eesti kergejõustiklane- Gerd Kanter 10
6.1 Elulugu 10
6.2 Gerdi treenerid 10
6.3 Gerdi saavutused 11
6.4 Gerdi isikliku rekordi areng 12
6.5 Osaka kergejõustiku MM 2007 13
6.6 Tunnustus 13
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus: 15

Sissejuhatus

Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi.
Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala.
Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil.
Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail.
Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 – 195 m vahel. Vana – Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja kehakultuuripidustusteks.
Sportlikud saavutused on hoolika töö tulemus, et see on elustiil. Kõik peab aga millestki algama.
Eestile oli 2009 aasta suvi oluliseks verstapostiks kergejõustikus.
Eesti kergejõustik sai 100 aastaseks.

1. Kergejõustikualad

Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus , 4×100 ja 4×400 m teatejooksus , kõrgus-, teivas -, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta - ja vasaraheites , odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises.
Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks, kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide , odavise , seitsmevõistlus ja 10 km käimine.
Väljakualadel (pikkus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites ning odaviskes) lõppvõistlusele pääsenud sportlased saavad algul teha 3 katset, et selgitada välja 8 paremat, kes saavad veel 3 katset. Katsete sooritamise järjekord lõppvõistlusel on vastupidine esimese kolme katse tulemuse põhjal saadud paremusjärjestusele.
Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa- ja maanteejooksus.
Kergejõustik on peamiselt individuaalsetest aladest koosnev spordiala.
Kergejõustiku alasi võib liigitada:

• Jooksud ja käimine
  
• Hüppealad
  
• Tõukealad
  
• Mitmevõistlus
  

Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Spordijalatsites (naelikud) ei tohi olla rohkem kui 11 naela . Kui võistlus toimub sünteetilisel pinnasel, siis päka või kanna kohalt välja ulatuv nael ei tohi olla pikem kui 9 mm,
välja arvatud kõrgushüppes ja odaviskes, kus piiriks on 12 mm. Mittesünteetilisel pinnasel ei tohi naelte pikkus ületada 25 mm.

2. Jooksud ja käimine

Jooksud ja käimine jaguneb

• kiirjooks (sprint)
  
• teatejooks
  
• tõkkejooks
  
• kesk- ja pikamaajooks
  
• takistusjooks
  
• võistluskäimine
  

Jooksudes toimub ametlik aja võtmine nii

• käsiajavõtt kui ka
  
• elektriline ajavõtt.
  

Elektriline ajavõtt käivitub automaatselt starteri püstolist või muust stardiseadmest. Finišisse jõudmine registreeritakse finišijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega.
Ametlikuks maailmarekordiks loetakse ainult täisautomaatselt võetud aegu meeste 100, 200 ja 400 m jooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus ning 4×100 m teatejooksus ja naiste 100, 200 ja 400 m jooksus, 100 ja 400 m jooksus ning 4×100 m teatejooksus. Muudel distantsidel loetakse rekordikõlblikuks kas täisautomaatselt või käsitsi võetud aega.
Normaalne jooksurada on 400 m pikk ja koosneb kahest sirgest ja kahest kaarest. Kõigil distantsidel kuni 400 meetrini on igal sportlasel võistlustel oma rada, mis on 1,22-1,25 m lai ja märgistatud 5 cm laiuse eraldusjoonega. Jooksu suund on staadionil vastupäeva. 800 m jookstakse oma rajal esimese kaare lõpuni ja seejärel jätkatakse koos siserajal. Starditakse nii, et vahemaa stardist kuni finišini on kõigile sama pikkusega.
Kõikidel distantsidel 100 - 400 m on madalstart ja stardipakkude kasutamine kohustuslik. Pärast käsklust kohtadele peavad võistlejad võtma stardiasendi oma radadel sisse stardijoone taga. Mõlemad käed ja üks põlv peavad puudutama rada ja mõlemad jalad peavad olema vastu stardipukki. Käskluse valmis peale peavad võistlejad tõusma stardiasendisse nii, et jalad on vastu stardipukki ja käed toetuvad rajale. Kui võistleja alustab liikumist enne püstolipauku loetakse seda valelähteks. 2003 kasutusele võetud reeglite järgi tohib teha ainult ühe valelähte. Teise valelähte korral kõikidel jooksu distantsidel sportlaselt võetakse võimalus edasi võistelda, välja arvatud mitmevõistlejad.

2.2 Kiirjooks (sprint)

Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat.
Kiirjooksu kategooriasse kuuluvad kõik distantsid kuni 400 m, kusjuures 400 m jooksu nimetatakse pikaks sprindiks. 800 m ja 1500m jooksu nimetatakse keskmaajooksuks ja distantse üle 1500m pikamaajooksudeka.
Sprint on kergejõustiku alus. Peale hea jooksupinna see eriti muud ei vajagi. Samas on ta väga plahvatuslik ala, mis nõuab tugevaid ja energilisi lihaste kokkutõmbeid. Et vähendada lihaserebestuste ja venituste tõenäosust, tuleb enne iga jooksu ja loomulikult enne iga võistlust end korralikult soojaks teha.
Õpilased saab tegutsema panna ka ilma erivarustuseta ja lühimaa jooksu saab seega kasutada kergejõustiku õppekava sissejuhatausena.
Sprintida tuleb näiteks kullimängus, tõkkejooksus, kaugus- ja kolmikhüppes.

2.2 Teatejooks

Olümpiamängudel on sprinditeatejooksud nii meestele kui naistele 4*100 m ja 4*400 m. 4*100 m jooksus tuleb teatepulk üle anda täiel kiirusel joostes.
Harjutamise tulemusena teab vastuvõtja täpselt, kus vahetus toimub, ja sirutab käe teatepulga järele sellel kohal. Teatepulga korralik üleandmine sõltub üleandjast. Korralik käesirutus vahetuse ajal kindlustab lühima jooksumaa. Pole haruldane , et sportlased, kelle vahetused on suurepärased, võidavad palju parematest sprinteritest koostatud võistkonda.
Teatevahetuse viise on erinevaid ja kõigil neil on oma plussid ja miinused.
Õpilastel tuleb teha harjutusi lihtsate ja keerukate vahetuste õppimiseks.
Teatepulka kantakse käes kogu võistluse ajal. Kui teatepulk kukub maha, peab sportlane selle ise üles võtma. Andes vahetuses teatepulga järgmisele sportlasele tuleb püsida omal rajal. Teatepulk on 28-30 cm pikk õõnes ümmargune toru, mille ümbermööt on 12-13 cm ja mis kaalub vähemalt 50 grammi.
Maantee teatejooks on maratoni pikkune (42 195 km). Teatejooksus osaleb kuus sportlast, kes kõik jooksevad ühe vahetuse (10+5+10+5+10+5+7,195 km)

3. Hüppealad

Hüppeist kuuluvad kergejõustikuvõistluste kavva:

• Kõrgushüpe
  
• Kaugushüpe
  
• Kolmikhüpe
  
• Teivashüpe
  

3.2 Kaugushüpe

On kaks põhilist kaugushüppe tehnikat :

• siruhüpe
  
• käärhüpe
  

Siruhüpe on ka algajatele võimetekohane. Selle ala tähtsamad nõuded on kiirus ja hüppevõime. Heade tulemuste saavutamiseks ei pea alati tegema käär- või siruhüpet.

4. Tõukealad

Tõukealad võib jaotada:

• Kuulitõuge
  
• kettaheide
  
• odavise
  
• vasaraheide
  

Need alad on tugevate ja turskete sportlaste alad ja nõuavad ohutusnõuetest ranget kinnipidamist.
Kuulitõuge, ketta- ja vasaraheide sooritatakse ringist (Ø kuulitõukes ja vasaraheites 2,135 m, kettaheites 2,5 m), odavise kaarekujulise äraviskejoone tagant (hoovõturaja pikkus 30-36,5 m). Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kettal on harilikult. puitkorpus, kuid lubatakse kasutada ka metallist, plastmassist jm. materjalist korpusega ketast. Vasar koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist.
Oda valmistati varem puust, nüüdisajal kasutatakse mitmesuguseid metallisulameid. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Oda peab maandudes puudutama maapinda esmalt otsateravikuga. Keelatud on hoovõtu ajal pöörata selga viske suunda. Katse loetakse kehtivaks, kui heitevahend maandub maapinnale märgitud sektoris (sektori nurk odaviskes 29º, vasaraheites 40º, kuulitõukes ja kettaheites 45º).
Kõigil hüppe- ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud.

5. Heited, tõuked, visked

5.1 Pallivise

Pallviset on lubatud sooritada hoojooksult või paigalt, kusjuures visata tuleb n.-ö. üle õla viskeliigutusega. Teistsuguseid viske- või heiteviise ei ole lubatud kasutada.
Viskepall kaalub 150 g. Visked toimuvad 10 m laiusesse koridori . Visketulemust mõõdetakse koridori piiridesse jäetud maandumisjälje lähimast punktist risti äraviskejoonega või selle pikendusega. Mõõdulindi nullpunkt asetseb väljakul ning tulemus fikseeritakse 2 cm täpsuse ümardamisega vähenemise suunas. Massilise osavõtuga viskevõistlustel tõmmatakse üle koridori iga 5 cm tagant jooned (paralleelselt äraviskejoonega) ja asetatakse nende vahele 1-meetrise vahemaadega lisamärgid.
See võimaldab määratleda iga viske tulemust väljakukohtuniku poolt silma järgi 0,5 m täpsusega ja teatada see äraviskepaigas asetsevale sekretärile.
Kõik võistlejad saavad eelvõistlusel kolm katset ja kaheksa paremat neist finaalis saavad veel kolm katset. Katsed sooritatakse protokolli järjestuses. Aja kokkuhoiuks sooritavad võistlejad massilistel võistlustel nii eelvõistlustel kui ka finaalis kolm katset järjest, mitte vaheldumisi. Küll aga tuleb mõõta ja protokolli märkida iga katse tulemus, sest võistlejate parimate katsete võrdsuse korral on nendevahelise paremuse määramiseks vajalik teada neist igaühe paremuselt järgnevate katsete tulemusi.
Võistluse ajal ei tohi võistlejad ilma kohtuniku loata viibida maandumiskoridoris ega selle vahetus läheduses. On keelatud ka soojendus ja hoojooks mõõtmine-täpsustamine hoovõturajal. Hoojooksu tähistamiseks tohib võistleja hoovõturaja välisservale asetada korraldajate poolt antud märgikesi. Vahetult enne oma võistluskatse algust tohib ta asetada oma kontrolltähised ka hoovõturajale, need aga tuleb koristada koha pärast katse sooritamist. Väljakult tuleb viskevahendid tagasi tuua, tagasiviskamine on kategooriliselt keelatud.
Võistleja peab sooritama katse 1,5 min. jooksul alates väljakutse momendist. Vise loetakse ebaõnnestunuks, kui:

• võistleja asub äraviskejoonele või puudutab seda pealtpoolt,
  
• võistleja puudutab mõne kehaosaga maapinda eespool äraviskejoont,
  
• võistleja lahkub äraviskerajalt enne tasakaalustatud (liikumatut) asendit saavutamata või enne viskevahendi maandumist,
  
• võistleja lahkub viskerajalt suunaga ette,
  
• viskevahandi maandumisjälje lähim punkt asub väljaspool koridori või koridori külgjoonel.
  

Vise kuulub arvestamisele pärast kohtuniku käslklust Loeb!.

6. Eesti kergejõustiklane- Gerd Kanter

6.1 Elulugu

Gerd sündis 6.mail 1979 Tallinnas.
Pärast 1.klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama.
Vigalasse ning asus õppima Vana- Vigala põhikooli.
Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis.
Keskkooli lõpetamise järel siirdus ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemasse
Majanduskooli ärijuhtimise erialale ja sai diplomi 2001. aasta juunis.
Hetkel on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis.
Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta alates jaanuarist 2007 Tallinna Kalevit, varem oli ta Pärnu SK Altius esindaja.

6.2 Gerdi treenerid

Gerdi esimene treener oli Ando Palginõmm.
Ärijuhtimisõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts.
Nende koostöö jäi aga lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes.
Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks.
Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini.
Praegu treenib Kanterit Islandilt pärit Vésteinn Hafsteinsson, kes on käinud korduvalt olümpiamängudel kuid praeguseks on tippsportlase karjääri lõpetanud.

6.3 Gerdi saavutused

Hoolimata Gerdi suhteliselt noorest east on ta jõudnud paljudel suurtel võistlustel väga headele kohtadele.
Maailmameistrivõistlustel:
2003. a Pariisis: 25. koht, 56.63 (24. august)
2005. a Helsingis: 2. koht, 68.57 (7. august)
2007. a Osakas: 1. koht, 68.94 (28. august)
Olümpiamängudel:
2004. a Ateenas: 19. koht, 60.05 (21. august)
Euroopa meistrivõistlustel:
2002. a Münchenis: 12. koht, 55.14 (21. august)
2006. a Göteborgis: 2. koht, 68.03 (12. august)
Heitealade talvistel Euroopa meistrivõistlustel:
2003 Gioia Tauro, Itaalia: 1. koht, 64.17
2004 Malta: 1. koht, 63.21
2005 Mersin, Türgi: 1. koht, 66.05
2007 Yalta: 1. koht, 65.43
IAAF Kergejõustiku hooaja lõpuvõistlustel
2004 Monaco : 5. koht, 63.28
2005 Monte Carlo : 2. koht, 66.01
2005 Stuttgart: 2. koht, 68.47
2007 Stuttgart: 1. koht, 66.54
Suveuniversiaadidel:
2005 Izmir: 1. koht 65.29
 
Gerd on olnud Eesti meister aastatel 2004-2007. Talle kuulub Eesti rekord kettaheites – 73.38 4.09.2006 Helsingborgis.

6.4 Gerdi isikliku rekordi areng

• 1996 46.92 (1,5 kg ketas )
  
• 1997 50.40 (1,5 kg ketas)
  
• 1998 47.37 (2 kg ketas)
  
• 1999 49.25
  
• 2000 56.68
  
• 2000 54.07 (10. mai)
  
• 2000 55.98 (24. mai)
  
• 2000 56.09 (11. juuni)
  
• 2000 57.15 (30. august Tallinn)
  
• 2000 57.68
  
• 2001 60.47 (15. august Tartu)
  
• 2002 61.56 (10. märts  Pula , Horvaatia)
  
• 2002 62.28 (28. aprill Tartu)
  
• 2002 63.17 (18. mai Tartu)
  
• 2002 64.67 (14. juuli Helsingborg, Rootsi)
  
• 2002 66.31 (26. juuli Tartu)
  
• 2003 67.13 (5. september Tallinn)
  
• 2004 68.05 1. mai (La Jolla, San Diego , California, USA)
  
• ·         2004 68.50 (Eesti rekord; 5. juuni Sevilla,  Hispaania ) 
  •    2005 68.61 (Eesti rekord; 24. aprill San Diego)
  
• ·    2005 70.10 (Eesti rekord; 28. aprill San Diego) 
  •    2006 72.30 (Eesti rekord; 4. september Helsingborg) 
  •    2006 73.38 (Eesti rekord; kõigi aegade 3. tulemus; 4. september Helsingborg)
  

6.5 Osaka kergejõustiku MM 2007

Kergejõustiku MMil Osakas oli meeste kettaheites Gerd Kanter teistest peajagu üle ja võitis kolmanda vooru tulemusega 68.94 kulla. Lisaks kaelasolevale kuldsele medalile rõõmustas Gerti ka teadmine, et lõpuks ometi on ta Virgilijus Aleknat, siiani oma suurimat konkurenti, edestanud.
Kultuuriminister Laine Jänes tegi ettepaneku premeerida Gerd Kanterit maailmameistritiitli eest 300 000 krooniga , tema treenerit Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga.
Rahvusvaheline Kergejõustikuföderatsioon IAAF premeerib Gerd Kanterit tiitli eest 60 000 USD ehk 690 000 krooniga- selline on Osaka MMil ametlik võiduraha kõikidele kullaomanikele.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar otsustas Kanterit premeerida 200 000 krooniga.
AS United Motors otsustas Gerd Kanterit premeerida ümbermaailmareisiga. Maailmameister saab ise täpse marsruudi paika panna.

6.6 Tunnustus

26. detsembril Estonia kontserdisaalis toimunud 2007. aasta sportlaste austamisõhtul pälvis Gerd Kanter Kristjani -nimelise auhinna , aasta treeneri trofee anti üle Gerdi treener Vésteinn Hafsteinssonile.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks sain selle, et kergejõustik on spordialadest kõige huvitvam ja tulemuste rikkam.
Kergejõustikus on erinevaid alasid, millega võiks igaüks hakkama saada, mitte ainult sportlane. Peamine on tahtmine ja harjutamine.

Kasutatud kirjandus:

• Gerd Kanter http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/gerdkanter_kristiklopets.ht m
  
• Sissejuhatus http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik
  
• Kergejõustikualad: Juhan Unger „Sportimisel on reeglid.“
  

15