Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- p...
KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMOONIA Koostaja: KOPSUPÕLETIK? On kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon Kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel Põhjustavad külmetus, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, südamepuudulikkus, kroonilised haigused, immuunsüsteemi nõrgestavad seisundid TEKITAJAD Bakterid, viirused, mükoplasmad, algloomad ja seened Vedeliku, ärritava gaasi või tolmu sattumine hingamisteedesse Teatud haigused SÜMPTOMID - PNEUMOKOKK Järsk algus külmavärinatega, palaviku, valutorgetega ühel rindkere poolel, tugev higistamine, rohekas või roostevärvi nõre ja kiirenenud pulss Küüned ja huuled võivad omandada sinaka varjundi
kogu hingamistraktile. Sool sisaldab negatiivseid ioone, mõjub ta hästi veel närvisüsteemile ja maandab stressi. Sool desinfitseerib ja hävitab mikroobe. [2] Nahaprobleemide korral (ekseemid, psoriaas, akne ) saab soolakambrist kergendust, sest sool hävitab nahal olevaid baktereid. [2] 3 Milliste haigustega soolakambrisse tulla: · Sagedased viirusinfektsioonid nohu, köha · Krooniline neelu-, mandli-, põsekoobaste põletik · Psoriaas · Äge või krooniline bronhiit · Astma · Sagedased kõrvapõletikud · Allergeenidest põhjustatud nahaprobleemid · Naha ekseem, atoopiline dermatiit · Närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired · Allergiline nohu · Liigestepõletikud · Unetus Soolaravile pole soovitav tulla :
Refleksi- ja liikumishäired Aistingulised häired Tujumuutused Urineerimishäired Mäluhäired Demüeliniseerivate häirete päritolu 1. Allergilised Experimental allergic encephalomyelitis Acute disseminated encephalomyelopathy Acute hemorrhagic encephalomyelopathy Experimental allergic neuritis Guillian-Barre syndome (tõenäoline) 2. Teadmata päritolu Multiple sclerosis Devic's disease 3. Infektsiooniline päritolu (aeglased viirusinfektsioonid) Progressive multifocal leukoencephalopathy Visna (lammastel) Näited humaanmeditsiinist Polüskleroos Immuunrakkude rünnak müeliinile Muutused KNS-i valgeaines Optiline neuriit Nägemisnärvi põletik Devic'i tõbi Immuunsüsteem ründab müeliini http://www.firstaidforfree.com/a-guide-to-multiple-sclerosis- for-first-aiders/ Näited veterinaarmeditsiinist Koerade degeneratiivne müelopaatia
Kopsupõletiku tekkepõhjused on viirused, bakterid ja seened.Riskiteguriks on ka suitsetamine,vanus ja kopsu- ja neeruhaiguste põdemine. Viirustest põhjustavad kopsupõletikku sagedamini gripiviirus, paragripiviirus ja adenoviirus. Seentest põhjustatud kopsupõletiku esineb enamasti immuunpuudulikkusega haigetel. Kopsupõletik kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel, mida võivad põhjustada: · Külmetus · Ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid · Südamepuudulikkus · Alkoholism · Kroonilised haigused · Kopsukoe kiiritus · Keemiline kahjustus Bakterite poolt põhjustatud kopsupõletikule on iseloomulik algus külmavärinate, palaviku ja valutorgetega ühel rindekere poolel.Samuti võivad lisanduda kuiv köha,nõrkus ja peavalu. Kui kopsupõletik on põhjustatud viirusest, võib see alata vähese köha, suurenenud higistamise, süveneva nõrkuse ja väikese palavikuga
· intoksikatsioonid, kas metaboolsed (ureemia, diabeetiline atsidoos, eklampsia) või eksogeensed kemikaalidest või ravimitsest; · äge hemorragia; · pahaloomuline kasvaja; · kortikosteroidravi. Tuleb eristada ka veel nn füsioloogilist neutrofiiliat, mida võivad põhjustada tugev füüsiline pingutus, intensiivne emotsioon, adrenaliini manustamine, paroksüsmaalse tahhükardia hoog. Neutropeenia (neutrofiilide arv < 1,8 x 109 /l) põhjused: · viirusinfektsioonid (AIDS, respiratoorne viirusinfektsioon, tsütomegaloviirusinfektsioon, infektsioosne mononukleoos, viirushepatiit); · sepsis, raske kuluga bakteriaalsed infektsioonid; · autoimmunhaigused; · hematoloogilised maliigsed haigused (ägedad leukeemiad), pahaloomulised kasvajad; · perekondlik või idiopaatiline neutropeenia; · alkoholism, foolhappe ja B12 vitamiini defitsiit;
Angiini järel võivad kannatada saada süda, liigesed või neerud, aga ka kõik kolm organsüsteemi korraga. Angiin on nakkushaigus ja enamasti tekitab seda mikroob, sageli streptokokk, harvem stafülokokk. Kui tavalist viirusnakkust ei ravita antibiootikumidega, siis bakterite tekitatud angiini küll. Ravimata bakterinfektsioon on riski põhjusseks nii emale kui ka lootele: enneaegne sünnitus, intrauteriinne kasvupeetus, loote surm, ema septiline okk Viirusinfektsioonid on ohtlikud raseduse esimesl kolmel kuul, kui puudub platsenta, mis on kaitsvaks barjääriks rasedusele. Viiruste eest alati ei ole kaitset. Küll aga peaks lisama, et geen- ja kromosoommuutused on enamasti põhjustatud viirushaigustest ja on seega enamasti raseduste iseeneslike katkemiste põhjuseks. 4. Mida on teada nende ravimite ohutuse kohta raseduse ajal, millised võivad olla nende ravimite tarvitamisega seotud riskid lootele? Fenoksümetüülpenitsilliin
ägedate infektsioonide, südame sisekesta põletike, põletikuliste soolehaiguste, sidekoehaiguste, allergiliste reaktsioonide ja ka üldhaiguste korral. Lööve võib tekkida äkki koos palaviku tõusuga, ilma palavikuta või olla ka krooniline. Lööbe levimise kiirus võib olla väga erinev alates mõnest tunnist kui kuudeni. Valu esineb tavaliselt bakteriaalsete või viirusinfektsioonide (Erysipelas, Herpes zoster) korral. 1. Lööbega viirusinfektsioonid: Enteroviirused : Coxsackie viirus: lööve vesikulaarne Herpesviirused:makulopapuloosne lööve areneb villideks. Tuulerõuged: täiskasvanueas nakatudes on oht tüsistuste tekkeks (sekundaarne bakteriaalne infektsioon, pneumonia, entsefaliit, hemorraagilised tuulerõuged). Vöötohatis: paapulite tekkimisele eelneb valu, paapuleid ümbritseb intensiivne punetus, kiiresti arenevad paapulitest villid, mis paiknevad kobaras, uusi ville tekib
Valulikes piirkondades võib vajutamisel leida sümmeetrilisi terava valu punkte. 3 Sümptomid on tugevamad hommikul ja suurenevad väsides, ülemäärasel pingutusel, psüühilise stressi puhul või külmetamisel. Hommikune liigeste-lihaste jäikustunne võib kesta 1-2 tundi. Fibromüalgiat põdevatel inimestel on uni pinnapealne. Sageli kurdetakse unehäirete ja ärkamisjärgsete valude ja väsimuse üle. Viirusinfektsioonid ja stress võivad kiirendada ja raskendada haiguse kulgu. Haigus esineb peamiselt naistel ning seda võivad tingida füüsiline ja vaimne stress, unepuudus, trauma, pidev külmetamine ning harvadel juhtudel ka mõni reumatoloogiline haigus. Vahel on probleemiks halb meeleolu, mäluhäired, sage urineerimine, kõhuvalu, ärritatud soole sündroom ja Raynaud sündroom. (inimene.ee ) Haiged kirjeldavad valu erinevalt: tuikav, näriv, põletav, kipitav, lõikav. Saunas valud
lõhnaärritita; 7) olfaktoorne agnoosia – võimetus lõhnu ära tunda Tekkepõhjused Haistmistaju häiretel võivad olla erinevad tekkepõhjused, mis: 1) takistavad lõhnamolekulide kulgu tänu ninakinnisusele krooniline nohu ninapolüüpid 2) kahjustavad haistmisepiteeli ja selles olevaid haistmisrakke viirusinfektsioonid, õhus lenduvad toksiinid 3) kahjustavad kesknärvisüsteemi ja haistmisnärvi Kasvajad närvirakkude degeneratiivsed protsessid Ülemiste hingamisteede infektsioonid Kõige sagedasemaks lõhnataju nõrgenemise või kadumise põhjuseks. Arvatavasti kahjustavad viirused ja bakterid haistmisepiteeli > nina limaskestade turse, hüpereemia, hattude nekroos, rakkude hävinemine.
gliadiini (pralamiinide tüüpi) ja gluteniini (gluteliinide tüüpi) segu. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus, mille vallandab gluteen paljude tegurite kokkulangemisel. Gluteeni toimel kahjustub tsöliaakiasoodumusega isikutel peensoole epiteel. Selle tagajärjeks on kõikide organismile vajalike toitainete imendumise häirumine. Juhul kui see toimub lapseeas, siis võib sellise lapse areng oluliselt pidurduda. Tsöliaakiat diagnoositaksegi kõige
NAHK Nahk on õrn ja elastne Kergesti vigastatav Kaitsefunktsioon nõrk Rasvkoe areng intensiivistub puberteedieas Miks tekib lapsel kergesti naha vigastamisel bakteriaalne infekts? Madal kaitsevõime nahal Marrasknahk õhuke Kergesti vigastatv NB! vastsündinul kõige sagedamini infektsiooni sissepääsuteeks on nabahaav Vastsündinu kongenitaalsed infektsioonid Viirusinfektsioonid HIV Punetised CMV Herpesviirus Tuulerõuged B-hepatiit Bakteriaalsed inf.(süüfilis) Allergiline diatees Allergia -on immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Atoopia- pärilik eelsoodumus väliskeskonnas esinevate allergeenide vastaste ainete IgE antikehade tekkeks Allergeenide jaotus Toiduallergeenid
tegurid bronilõõgastid Põhjustatud Püsiravimid organismi sisestest Pika toimega teguritest. bronhilõõgastid Viirusinfektsioonid, püsiravis koos GERD, aurud, põletikuvastase gaasid, külm õhk, ravimiga füüsiline pingutus, Kombineeritud stress, tugevad preparaadid
inhaleeritavad tegurid bronilõõgastid Põhjustatud Püsiravimid organismi sisestest Pika toimega teguritest. bronhilõõgastid Viirusinfektsioonid, püsiravis koos GERD, aurud, põletikuvastase gaasid, külm õhk, ravimiga füüsiline pingutus, Kombineeritud stress, tugevad preparaadid
integreerub genoomi või mitte. Eristatakse 3 tüüpi: * viiruse genoom on rakus ilma, et uusi viirusi vabastataks * viirus vabastatakse teatud aegade järel, kuid enamus ajal on latentne * viirus vabastatakse pidevalt ilma raku lüüsita. Inkubatsiooni aeg – aeg nakatumisest kuni haigussümptomite avaldumiseni. 5. Viiruste transmissioon (respiratoortrakti kaudu levivad viirused, seedetrakti kaudu levivad viirused, naha, konjuktiivi ja urogenitaaltrakti kaudu levivad viirused, loote viirusinfektsioonid) Nahal on keratiniseerunud epiteel, see puudub aga hingamisteedes, seedetraktis ja kusesuguteedes, silmas. Hingamisteede kaudu – seal on ripsepiteel, samuti lima tootvad rakud. Alveoolides on makrofaagid. Partiklid, mis on suuemad kui 10 mikromeetrit jäävad ripsmetesse kinni. Väiksemad kui 5 mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse limaskestas kinni, ripsmed kannavad tagasi neelu – köhitakse või neelatakse alla
Oskamatus sügavalt välja hingata Peamised hingamissüsteemi uuringud.1. Küsitlus 2. Füüsikaline uuring 3. Spiromeetria 4. Röntgenuuring 5. Koormustestid koormusastma diagnoosimiseks 6. Maksimaalse hapnikutarbimise test koos maksimaalse ventilatsiooni määramisega Hingamissüsteemi haiguste klassifikatsioon.1. Kõrva-nina -kurguhaigused 2. Kopsuhaigused (pulmonoloogia) või1. Ülemiste hingamisteede haigused 2. Alumiste hingamisteede haigused. Ülemiste hingamisteede (ÜHT) viirusinfektsioonid. Kõige sagedamini esinev haigusrühm. Sportlased tippvormi ajal eriti vastuvõtlikud. Suured treeningkoormused mõjutavad immuunsüsteemi kaitsemehhanisme. Sagedasemad tekitajad:1. Rinoviirus 2. Koronaviirus 3.Gripiviirused 4.Paragripiviirused 5.RS-viirus 6.AdenoviirusÜHT sümptomid. Ninakinnisus, nohu, köha, kurguvaevused, palavik. Palavikuga kulgevate haiguste puhul treeningud ja võistlemine keelatud. Uuringud: vajadusel vere analüüsid, röntgenuuring. Ravi vastavalt sümptomitele
¤ Liikumine pole astma korral mitte vastunäidustatud, vaid koguni vajalik, tuleb vaid leida sobilik spordiala ja liikumisstiil (ujumine sobib enamikule). Kui füüsiline pingutus (eriti külmas õhus) tekitab siiski astmanähte, saab seda ennetada eelneva bronhilõõgasti inhaleerimisega. Ka olümpiavõitjate seas on astmaatikuid! Astmanähte vallandavad tegurid: ¤ allergeenid: kodutolm, tolmulest, loomade karvad, kõõm, eritised, hallitusseente eosed, õietolm ka toiduained ¤ viirusinfektsioonid ¤ õhusaastus: tubakasuits, kemikaalid, tugevad lõhnad, heitgaasid ¤ teatud ravimid (nt. aspiriin) ¤ toidulisandid ¤ külm õhk, ilmamuutus ¤ füüsiline pingutus ¤ olemasolevaid astmanähte võib süvendada ka närvipinge Vallandavad faktorid on igaühel erinevad. Neid peab teadma ja oskama vältida! 7.1. ASTMA RAVIMID Astma ravimid jagunevad 2 gruppi: 1. BRONHILÕÕGASTID - leevendavad kiiresti astmanähte. Neid peab alati kaasas kandma
Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik - inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu, mis kahjustabki närvisüsteemi. Praegu ei olemas ravi, mille abil oleks võimalik SM täielikult välja ravida. Arvatakse, et SM tekib teatud keskkonna ja pärilike faktorite koosmõjul. Haigus ei ole pärilik, kuid SM-iga inimeste tütardel on risk samasse haigusesse haigestuda mõnevõrra suurenenud Arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada immuunsüsteemi selliselt, et inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu ning see võib olla seotud SM-i tekkega. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht -nö. isoleerimiskiht. Vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse piirkonnast võivad inimesel esineda erinevad probleemid
suur- ja väikeajul ja seljaaju ulatus õndraluuni (1-2 nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks on lootel normaalsed ajustruktuurid (käärud, vaod), subarahnoidaalõõs obliteerub ehk tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel. Pärast 6. fetaalkuud toimub müeliniseerumine, sünapsite areng ja jätkete kasv. Arenguhäire põhjused võivad olla järgmised: geneetilised : 21 kromosoomi trisoomia downi tõbi; nakkushaigused: tuberkuloos, süüfilis, algloomad (nt. toksoplasmoos), viirusinfektsioonid (HIV); fütotoksilised ained: ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine. Anentsefaalia - suuraju arenematus, neuraaltoru häire 4.fetaalnädalal. Mikrotsefaalia - aju väike, vaimse arengu mahajäämus. Põhjused: geneetilised, infektsioonid. Hüdrotsefaalia- liikvori rõhk suureneb (ajuvatsakesed laienevad, ajuatroovia) lõgemed lähevad pingesse, õmblused eralduvad, peaümbermõõt ja laup suurenevad, loojuva päikese fenomen- ei saa üles vaadata
Klassikaliseks näiteks on siin tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus, mille vallandab gluteen paljude tegurite kokkulangemisel. Gluteeni toimel kahjustub tsöliaakiasoodumusega isikutel peensoole epiteel. Selle tagajärjeks on kõikide organismile vajalike toitainete imendumise häirumine. Juhul kui see toimub lapseeas, siis võib sellise lapse areng oluliselt pidurduda. Tsöliaakiat diagnoositaksegi kõige sagedamini just varases
soolenakkused, B-, C-hepatiit, A-hepatiit, HIV, nahainfektsioonid jne; • nakatumise oht tervishoiusüsteemis, politseinike ja vanglaametnike hulgas => hepatiit B, C, HIV , tuberkuloos; • sotsiaalhooldustöötajad, kelle nakatumisoht tuleneb hooldatavate kodust- erinevad soolenakkused, hingamisteede viirusnakkused, A-hepatiit, B-, C-hepatiit, HIV, tuberkuloos, sügelised, täid, kirbud; • teenindussektoris töötajad: hingamisteede viirusinfektsioonid, tuberkuloos. Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada Haigused - allergia, - nakkushaigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; - toksilised haigused (bakterite poolt produtseerivatest, seente poolt); - vähkkasvajad. Nakatumine võib toimuda • Kontaktülekanne 1.Otsene kontakt vahetu füüsiline kokkupuude nakkusallikaga, • Pisikukandja või nakkuse peiteperioodis oleva isikuga. 2. Kaudne kontakt nakatumine pisikutega saastunud asjade kaudu.
Klassikaliseks näiteks on siin tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus, mille vallandab gluteen paljude tegurite kokkulangemisel. Gluteeni toimel kahjustub tsöliaakiasoodumusega isikutel peensoole epiteel. Selle tagajärjeks on kõikide organismile vajalike toitainete imendumise häirumine. Juhul kui see toimub lapseeas, siis võib sellise lapse areng oluliselt pidurduda. Tsöliaakiat diagnoositaksegi
Tüümuse aktiivsuse perioodil moodustatakse seal 50-65% lümfotsüütidest, millest perifeersesse verre jõuab 5%. Noorematel lastel moodustab veri 8-9% kehamassist, vastavalt nende organismi üldisele suuremale veesisaldusele. Millised on kaasasündinud (ks) südamerikete tekkepõhjused? Südame arengus on eriti kriitiline periood 2-8.rasedusnädal. Sel perioodil tekkinud kahjustused võivad põhjustada kaasasündinud südameriket. Kahjustavateks faktoriteks võivad olla: 1. viirusinfektsioonid 2. ema haigused 3. keemilised ja füüsikalised tegurid 4. hapnikuvaegus - hüpoksia, loote verevarustuse muutused 5. immunoloogilised tegurid, veregruppide sobimatus 6. ainevahetusehäired 7. kromosomaalne geneetiline kahjustus 8. geenimutatsioon embrüogeneesi perioodil 9. pärilik eelsoodumus 10. ema vanus üle 35a Kuidas jaotatakse kaasasündinud südamerikkeid lastel?
Kr. Sool sisaldab palju päikeseenergiat. See tapab ohtlikke mikroorganisme ja on juba tuhandeid aastaid olnud kiidetud ravivahend. Ilma soolata pole ka elu ega paranemist. Kui soola kasutatakse soolaravis, peab see olema testitud nii kvaliteedi, kvantiteedi, värvi (valge, oranz, punane) koha pealt ja erinevate teraapiate abil. Soolaravi on soovitatav järgmiste haiguste korral: · sagedased viirusinfektsioonid, nohu-köha · astma · krooniline neelu-, mandli-, põsekoopapõletik · äge või krooniline bronhiit · sagedased kõrvapõletikud · allergeenidest põhjustatud nahaprobleemid · allergiline nohu · naha ekseem, atoopiline dermatiit · psoriaas · närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired · unetus · liigestepõletikud Soolaravi pole soovitatav:
Pidevalt raskendatud hingamine läbi nina põhjustab hüpoksia. Halvasti läbi nina hingavad lapsed arenevad halvemini. Ninahingamise puudumine võib põhjustada kolju siserõhu tõusu ja kesknärvisüsteemi funktsioonide häiret. Laps muutub ärevaks, mõndadel lastel tekib unehäire. Lapsed häiritud ninahingamisega, hakkavad suuga hingama. Külma õhu saabumine hingamisteedesse põhjustab külmetushaigusi: ülemiste himgamisteede katarrid, bronhiit, respiratoorsed viirusinfektsioonid. Sellised lapsed haigestuvad tihemini. Läbi nina hingamist on vajalik jälgida. Titale on vaja läbiviia igapäevaselt ninapuhastust. Hingamise häirete ennetamise jaoks imikutel võib välja tuua mõned viisid: 1) asetada last ainult selili ja padjata, sest sellises asendis on tal kergem hingata; 2) liiga soojalt mitte katta, sest ülessojenemine raskendab normaalset hingamist; 3) pehmeid mänguasju voodil mitte jätta; 4) ruumis mitte suitsetada;
Hoogude vaheajal pole hingamine vaba. Vormid 1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma. Põhjuseks on välised allergeenid elu- või töökeskkonnas. Esineb peamiselt lastel ja noortel. Astmahooge vallandavad tegurid: Kokkupuude allergeenidega (koduloomade karvad: kass, koer, hobune; õietolm; hallitusseened; toiduained: muna, piim, pähklid, šokolaad), gaasidega, aurudega. Kehaline pingutus Külm õhk Respiratoorsed viirusinfektsioonid Astmahoogusid vallandavad ka ravimid – aspirin, analgiin, beeta-blokaatorid jt. Ebaadekvaatne ravi 2. Endogeenne ehk mitteallergiline astma. Endogeenset astmat põhjustavad infektsioonid, keemilised ärritajad ja toksilised ained, kehaline pingutus, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu aspirin jne. Esineb eakamatel. 3. segavorm (endogeenne + eksogeenne). Esineb valdaval osal astmahaigetest.
Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine, jätkete e dendriitide kasv. Düsontogenees (arenguhäire) põhjused: •Geneetilised tegurid –näit. 21. kromosoomi trisoomia (Downitõbi) •Loote nakkus –süüfilis –tuberkuloos –algloomad (toksoplasmoos) –Viirusinfektsioonid(sh HIV) •Fütotoksilised tegurid –ravimid (uinutid, rahustid jms.) –narkootilised ained –alkohol –suitsetamine Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk- ja perifeerne närvisüsteem, nende osad. NS – KNS (peaaju + seljaaju) ja perifeerne ns (perifeersed närvid – kraniaalnärvid/spinaalnärvid - ja ganglionid
ühenditega, suitsetamine - kasvajad ( lümfoomid, Ca-d, melanoomid, angiofibroomid; papilloomid) - Wegeneri granulomatoos, tbc, süüfilis - rasedusaegne riniit ( hormonaalsetest muutustest) - atroofiline riniit, ozeena Vanemad inimesed: - erinevat tüüpi kasvajad - atroofiline riniit, ozeena - ravimriniit - allergiline riniit, ninapolüpoos - septumi deviatsioon, vasomotoorne riniit 24. Ninaverejooksu põhjused Lokaalsed: - ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid - trauma ( võõrkeha, ninanokkimine, põrutused, murrud ) - pikaaegne intranasaalsete rohtude kasutamine - kokaiini jt. meelemürkide nuusutamine - krooniline nohu (ulatuslik septumi deviatsioon, erinevad riniidid ) - kasvajad ninas, paranasaalides, ninaneelus ( lamerakk-Ca, lümfoomid, hemangioomid, melanoomid, angiofibroomid ) - iatrogeensed põhjused ( operatsioonid, protseduurid, NG-sond, nasotrahheaalne intubatsioon ) Süsteemsed:
ühenditega, suitsetamine - kasvajad ( lümfoomid, Ca-d, melanoomid, angiofibroomid; papilloomid) - Wegeneri granulomatoos, tbc, süüfilis - rasedusaegne riniit ( hormonaalsetest muutustest) - atroofiline riniit, ozeena Vanemad inimesed: - erinevat tüüpi kasvajad - atroofiline riniit, ozeena - ravimriniit - allergiline riniit, ninapolüpoos - septumi deviatsioon, vasomotoorne riniit 24. Ninaverejooksu põhjused Lokaalsed: - ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid - trauma ( võõrkeha, ninanokkimine, põrutused, murrud ) - pikaaegne intranasaalsete rohtude kasutamine - kokaiini jt. meelemürkide nuusutamine - krooniline nohu (ulatuslik septumi deviatsioon, erinevad riniidid ) - kasvajad ninas, paranasaalides, ninaneelus ( lamerakk-Ca, lümfoomid, hemangioomid, melanoomid, angiofibroomid ) - iatrogeensed põhjused ( operatsioonid, protseduurid, NG-sond, nasotrahheaalne intubatsioon ) Süsteemsed:
Soolaaerosool koosneb 1-5 µm suurustest soolaosakestest, mis on laetud kineetilise energiaga. Aerosooli tugevust ja soolaravi kestvust saab muuta sõltuvalt soovist. Soolaravi pole soovitatud: · ägedalt kulgevate infektsioonide puhul, millega kaasneb palavik · inimestele, kellel on olnud pahaloomulisi kasvajaid · inimestele, kes on põdenud kopsutuberkuloosi · raske südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõve korral Soolaravi on soovitatud: · sagedased viirusinfektsioonid, nohu-köha · astma · krooniline neelu-, mandli-, põsekoopapõletik · äge või krooniline bronhiit · sagedased kõrvapõletikud · allergeenidest põhjustatud nahaprobleemid · allergiline nohu · naha ekseem, atoopiline dermatiit · psoriaas · närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired · unetus · liigestepõletikud VIBROAKUSTILINE TERAAPIA: Vibroakustiline teraapia on ravimeetod, mille puhul
Vaarumine külgedele, ette ja taha. Sensoorne kõnnak Käimine on trampiv, ataktiline, vanur vaatab jalalabasid. Põhjuseks võib olla B 12-vitamiini defitsiit või kaelalülide degeneratiivsed muutused. Antud kõnnak võib olla märgiks perifeerse närvisüsteemi muutustest: diabeet, alkoholism, ureemia, kilpnäärmehaigused, maksahaigused, para- ja düstrodeineemia, amüloidoos, sidekoehaigused, sakroidoos, alatoitumus, toitainete defitsiit, kartsinoom, viirusinfektsioonid, toksilised faktorid, kaasasündinud neuropaatiad. Tabel Kõnnakuhäirete põhjusi · Lihaste nõrkus · Liigesehaigused · Seniilne kõnnak · Neuroloogilised põhjused Tsentraalse halvatusega patsiendi kõnnakuhäired Frontaalne kõnnakuhäire Väikeaju kahjustusest põhjustatud kõnnakuhäire Sensoorne kõnnakuhäire Parkinsonismiga patsiendi kõnnakuhäire Toksilise või metaboolse entsefalopaatia poolt põhjustatud kõnnakuhäire
võivad säilida. 4. Lapse muu desintegratiivne häire – iseloomulik on eelneva normaalse arenguperioodi olemasolu, millele järgneb omandatud vilumuste ja teadmiste kadu mõne kuuga. 5. Aspergeri sündroom - varasteks sümptomiteks võivad olla uneprobleemid, kangekaelsus, passiivsus, tähelepanu puudulikkus ja omapärane hääle, kõne või keele areng. 4. Põhjused: umbes 10-25% on orgaanilised põhjused, näiteks kromosoomihäire, viirusinfektsioonid looteeas või imikueas, sünnikahjustused või pärilikud häired (viimased uuringud viitavad seostele isa vanusega). 5. Arendamine: Õpetus kannab vilja vaid siis, kui on loodud selge struktuur igapäevaelu tegevustele, samuti on vajalik kindel kord ruumides, kus laps liigub. Struktuuri ülesandeks on tagada, et autismiga laps saaks kogu aeg aru, mis toimub, kui kaua see kestab ja mis juhtub pärast.
tõeonäosus geneetilste faktoritega täna enam ei kinnitata, kuid esineb kk tingitud tegurite mõju kahtlus (raskemetallid, toksiinid jm). On kõige sagedasem neuroogiline haigus, mis invaliidistab noori (20-40a). Naised haigestuvad 2 korda sagedamini kui mehed. Esmased sümptomid on kõige sagedamini seotud tundlikkuse häiretega, nägemishäiretega ja liikumishäiretega. Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega. Etioloogia: arvatakse, et lapsepõlves põetud viirusinfektsioonid võivad mõjutada IMS. (viirused, herpes). Põletiku tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht nö- isoleerimiskiht. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea ja seljaajus. Algsümptomid: nägemishäired, nägemisteravuse langus, topeltnägemine, jäsemete nõrkus (jalg tönts), tasakaaluhäired, käte värisemine, tugev pearinglus, põie ja soole talitlushäired. Haigus on üldiselt süvenev. On vaibumise perioode kuni haigla ja siis jälle parem
Üks soolakambri seanss kestab 20-30 minutit lastele ja 40-60 minutit täiskasvanutele. Ravikuur olenevalt haigusest on 12-25 seanssi. Tavaliselt tehakse aastas kaks ravikuuri. Vanusepiiri ei ole. Soolakamberi näidustused: -Astma -Krooniline neelupõletik -Krooniline tonsilliit ehk mandlipõletik -Krooniline põskkoobaste põletik -Krooniline või äge kõrvapõletik -Äge või krooniline bronhiit -Korduvad kopsupõletikud -Sagedased viirusinfektsioonid nohu, köha -Allergeenidest põhjuststud nahaprobleemid -Allergiline nohu -Naha ekseem, atoopiline dermatiit, nahaprobleemid -Psoriaas -Närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired -Unetus -Liigestepõletikud Soolakambri vastunäidustused: -Raske astmahoo ajal -Ägedalt kulgevate infektsioonide puhul, millega kaasneb palavik -Inimestele kellel on olnud või on pahaloomulisi kasvajaid -Neile kellel on läbipõetud kopsutuberkuloos raske kopsukahjustusega
T rakud muutuvad kiiremini tolerantseks, B rakud kaotavad tolerantsese kiiremini. T rakkude tolereeriv doos on madalam kui B rakkudel. Tolerantsi kadumise tagajärjel tekib autoimmuunsus. Autoimmuunsus on organismi võimetus teha vahet oma ja võõra komponendi vahel, mille tulemusena tekib immuunvastus organismi enda rakkude ja kudede vastu. Tolerantsi kadumise põhjusteks on: · uued T ja B raku kloonid, mis tekivad ilma antigeeni juuresolekuta, · viirusinfektsioonid indutseerivad vastava tsütokiinide keskkonna, mis võib anergseid rakke jälle sisse lülitada, · viirusinfektsiooni tagajärjel tekkinud uued epitoobid, · hormoonid (östrogeen), · ravimid, · ristreaktiivsed antigeenid, · mimikri, · polüklonaalne aktivatsioon. Immuunpuudulikkus on põhjustatud sageli ühest geeni defektist; autoimmuunsus on tavaliselt polügeenne. Tuntumad autoimmuunhaigused on näiteks: · liigeseid kahjustav reumatoidartriit,
on samad. 5.nädalast hakkab loode tundma valu. 12.rasedusnädal- organsüsteemid on välja arenema. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu. Kahjustab suitsetamine, halb toitumine, alkohol- ei ole ohutut doosi, kohvi südame vereringele, negatiivsed mõtted (tekitavad hormoone- kilpnäärme kahjustus), liigne vibratsioon, olmemürgid, ravimid- aga kasu peab ületama kahjumid, viirusinfektsioonid (punetised), mikroobidega seotud haigestumised, protseduurid (hambaravi ja diagnostika, röntgen), narkootikumid. 16. rasedusnädal- lapse liigutused muutuvad üha keerukamaks, ta õpib haarama, imema, grimasse tegema. 20. rasedusnädal- veresooned kumavad läbi ja nahk on hästi läbipaistev 24. rasedusnädal- laps kuuleb (väliskeskkonnast tulevaid helisid) ja tajub valgust, tasakaal on välja arenenud, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Hakkavad tööle ka maitsenäärmed
Fenotüüp. Sotsiaalne defitsiit, kõne- ja kommunikatsioonihäire ning stereotüüpne ja rigiidne käitumine. Autismispektri häirete uurimine. 1) diagnostiline hindamine üldine meditsiiniline ja neuroloogiline hinnang, - psühholoogiline hinnang, - kõne ja keele/kommunikatsiooni hinnang, - motoorsed oskused ja areng. 2) laboratoorsed testid geneetilised testid, metaboolsed testid, neurovisualisatsioon, EEG uuring. Etiopatogenees. Geneetilised faktorid, viirusinfektsioonid, biokeemilised ajupatoloogiad. Tähelepanu tuleb pöörata: · Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemise oskus · Sundliigutused kiigutamine, pidurdamatus, peaga raputamine, sõrmede (läbi) sorimine · hirmu tekkimine ümbruse muutmisel · Mitte traditsiooniline/tavaline esemete ja mänguasju kasutamine, kujutlusvõime mängus vähene · Sotsiaalne areng või sotsiaalsed oskused sügavalt häiritud · Intellektuaalne piiratus Aktiivsus-tähelepanuhäire
välja arenenud, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Hakkavad tööle ka maitsenäärmed. 32. rasedusnädal - ajukoor on nii küps, et arvatakse välja arenenud ka teadvus. Loodet kahjustab nikotiin, halb toitumine, alkohol (ei ole ohutut doosi), kohvi südame vereringele, negatiivsed emotsioonid (tekitavad hormoone- kilpnäärme kahjustus), liigne vibratsioon, keskonnafaktorid, nt olmemürgid, ravimid, viirusinfektsioonid (punetised), mikroobidega seotud haigestumised, protseduurid (hambaravi ja diagnostika, röntgen), narkootikumid. Arvatakse, et inimese võimetele pannakse alus juba enne tema sündi, ajal mil laps emakas areneb ja seega uuritakse rohkem sünnieelset perioodi. Virginia Apgar lõi 1953 aastal hindamissüsteemi, mis käsitleb si,maga nähtavaid ja kõrvaga kuuldavaid nähtusi. Tahetakse teada, kas on lapsel on vaja abi kohanemisega. Hinnatakse: südame löögisagedust, hingamist, naha värvus,
polüarteriit ja teised vaskuliidi vormid, äge intermiteeriv porfüüria, äge leukeemia Küljevalu püelonefriit, herpes zoster Alakõhu valu tsüstiit, puusaliigese patoloogiad Äge mittespetsiifiline kõhuvalu: Saab püstitada diagnoosiks kui kirurgilised, günekoloogilised ja muud orgaanilised haigused on välistatud. Tavaliselt on isemööduv. Tavaliselt on mittespetsiifilise kõhuvalu taga diagnoosimata viirusinfektsioonid ja kerged bakteriaalsed infektsioonid, psühhosomaatiline valu, helmintoosid. Ravi: Sõltub etioloogiast (kirurgiline, endoskoopiline, medikamentoosne, jälgimine). Kõik ägeda kõhuvaluga patsiendid nõuavad adekvaatset valuravi. Sokis patsient vajab adekvaatset toetavat ravi (infusioonravi, vajadusel intubeerimine jne). 6. Peritoniit. Klassifikatsioon. Patogenees. Diagnostika. 5
Tsentraalne tolerants tekib lümfotsüütide arengu käigus tüümuses ja luuüdis kus toimub autoreaktiivsete T ja B rakkude negatiivne selektsioon ja klonaalne kõrvaldamine. Periferaalne tolerants tekib perifeerias, peale T ja B rakkude küpsemist. T rakud muutuvad kiiremini tolerantseks, B rakud kaotavad tolerantsese kiiremini. T rakkude tolereeriv doos on madalam kui B rakkudel. Tolerantsi kadumise põhjusteks on: Uued T ja B raku kloonid, mis tekivad ilma antigeeni juuresolekuta, viirusinfektsioonid indutseerivad vastava tsütokiinide keskkonna, mis võib anergseid rakke jälle sisse lülitada, viirusinfektsiooni tagajärjel tekkinud uued epitoobid, hormoonid (östrogeen), ravimid, ristreaktiivsed antigeenid , mimikri, polüklonaalne aktivatsioon. Tolerantsi kadumise tagajärjel tekib autoimmuunsus. Autoimmuunsus on organismi võimetus teha vahet oma ja võõra komponendi vahel, mille tulemusena tekib immuunvastus organismi enda rakkude ja kudede vastu
tervistavalt hingamisteedele ja nahale. Soolaraviseansi kestvus on 30 - 40 minutit, mille 18 jooksul saavad patsiendid lõdvestuda hämara valgusega ruumis lamamistoolidel, kuulates rahustavat muusikat. Lastel on võimalus mängida "soolakastis". Soolaravikuuri jooksul tehakse üks seanss päevas. Aastas on soovitav teha 2-3 ravikuuri. Soolaravi on soovitatav järgmiste haiguste korral: · sagedased viirusinfektsioonid, nohu-köha · astma · krooniline neelu-, mandli-, põsekoopapõletik · äge või krooniline bronhiit · sagedased kõrvapõletikud · allergeenidest põhjustatud nahaprobleemid · allergiline nohu · naha ekseem, atoopiline dermatiit · psoriaas · närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired · unetus · liigestepõletikud Soolaravi pole soovitatav: · ägedalt kulgevate infektsioonide puhul, millega kaasneb palavik
- Isikul peab ilmneva püsiv sotsiaalne ja või tööalase toimetuleku langus võrreldes varasemaga Epidemioloogia - Universaalne haigus mida esineb igal maal ja igal ajal - 1% risk haigestuda maailmas - Enamasti haigestutakse nooremas eas - Esmane psühhoosiepisood avaldu meestel sagedamini nooremas eas Etioloogia - Multifaktoriaalne haigus Pärilikkus - Tegemist paljude geenide koostoime avaldumisega - 40% patsientidest omab perekonnas skisofreenia diagnoosiga isikut Viirusinfektsioonid raseduse ajal Endokriinsed faktorid Sünnitrauma (hüpoksia, ajukahjustus, mikroinsuldid) Stress – psühholoogiline, füüsiline Aju toimimist mõjutavad psühhotroopsed aineid Sotsiokultuurilised tegurid – majanduslik seisund, suurlinnas elamine, kodutus, töötus, lähedussuhete puudumine Skisofreenia patofüsioloogia - Aju areng - Neurotransmissioon - Sünaptiline füsioloogia - Immuunsüsteem – kogu keha haigus (põletikud, metabolismihäired, stress)
nakkused: rinoviirused, gripiviirus jt. § Süsteemsed nakkused - enamus lapseea infektsioone. Iseloomulik on kahe vireemia staadiumi esinemine. Replikatsioon sissetungiväratis > esmane vireemia > paljunemine lümforetikulaarsüsteemis ja parenhümatoossetes organites > sekundaarne vireemia > lõpliku infektsiooni koht (organ) - sekundaarne replikatsioon. Esindajad: mumps, punetised, leetrid, EBV, CMV, VZV. Makroorganismi ja viiruse interaktsioon § Persisteerivad viirusinfektsioonid § Latentne infektsioon - peale ägedat, rakkude lüüsiga kulgenud staadiumi muutub viirus latentseks. Viirus ei replitseeru, mRNA vähesel hulgal. Latentsus ilmeneb sageli mittejagunevates rakkudes - neuronid. HSV-1 ja HCV-2, VZV. § Krooniline infektsioon - peale ägedat faasi viirus persisteerib edasi koos replikatsiooniga. HBV, JC, EBV. § Krooniline infektsioon koos kasvajalise muutusega - rakkude transformatsioon peale aastaid kestnud persisteerimist. HTLV-1 ja 2, HBV, HPV.
; kaitsvaks immuunsuseks T-rakkudest ja NK-rakkudest sõltuv makrofaagide aktivatsioon, nt. CD4 helper tüüpi, mis sekreteerivad tsütokiine ja aktiveerivad makrofaagide-sisest tapmist. Diagnostika: Kliinilisteks markeriteks on TNFα, IFNγ, IL-12, IL-1. Kui süstida TNFα põletikukoldesse (kuhu eelnevalt süstiti baktereid), on tulemuseks nekroos (Schwartzmani reaktsioon). 57. Viirusinfektsioonide korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustus. Viirusinfektsioonid jäävad tihti asümptomaatiliseks, mis aga ei tähenda, et ei tekiks immuunsust. Viiruste puhul on kaitses suurem osa interferoonil (mittespetsiifilised mehhanismid). Kuid kuna viirusinfektsiooni korral on tegemist intratsellulaarselt asetseva haigustekitajaga, on 99 haigusprotsessi generaliseerumise vältimisel ja likvideerimisel põhiosa rakulisel immuunsusel. Immuunreaktsioonid saab jaotada mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks.
Klassikaliseks näiteks on siin tsöliaakia. Tsöliaakia võib kujuneda teraviljadest ainult nisu, rukki, odra või kaera tarbimisel. Peab kohe ütlema, et tsöliaakiat ei põhjusta mitte teraviljad kui sellised, vaid neis leiduv konkreetne taimevalk - gluteen. Tsöliaakia puhul on tegemist multifaktoriaalse haigusega, mis avaldub ainult päriliku eelsoodumusega isikutel ja see protsess sõltub mitmest tegurist (organismi immuunsüsteemi seisund, viirusinfektsioonid, teised ainevahetushäired, keskkonnatingimused, toitumistavad jne). Oma olemuselt on tsöliaakia autoimmuunne haigus, mille vallandab gluteen paljude tegurite kokkulangemisel. Gluteeni toimel kahjustub tsöliaakiasoodumusega isikutel peensoole epiteel. Selle tagajärjeks on kõikide organismile vajalike toitainete imendumise häirumine. Juhul kui see toimub lapseeas, siis võib sellise lapse areng oluliselt pidurduda. Tsöliaakiat diagnoositaksegi kõige sagedamini just varases
peristaltikat, vedeliku kadu. epidemioloogia. Kogu maailmas, sesoonsuseta. Resistentne kuivamisele, päiksele. Koloniseerivad nahka, ninasõõrmeid (nasofarüngeaalne kandlus 15%, kandlus suurem suletud kollektiivides, diabeetikutel, narkomaanidel). SA nasaalset kandlust mõjutavad nina morfoloogia eripärad, DR3 HLA haplotüüp, vanus, immunoloogiline seisund, hormonaalne seisund (naistel), hospitaliseerimine, antibiootikumravi, läbipõetud viirusinfektsioonid. Levib inimeselt inimesele, riiete ja voodipesuga ( HI). Riskirühmad on võõrkehadega (proteesid, kateetrid) patsiendid, kirurgiliste protseduuride ja ab-raviga pt-d. haigused. • Eksfoliatiivne dermatiit. Suured bullad või vesiiklid selge vedelikuga, kestendus 7-10 päeva pärast. Suremus sekundaarsest infektsioonist. Põhjuseks eksotoksiinid. Ei vaja S. aureuse spetsiifilist ravi, küll aga antibiootikumkatet sekundaarsete infektsioonide vältimiseks.
apraksia nakkushaigused (entsefaliit, meningiit, üldintoksikatsio 2) subkortikaalne dementsus mõtlemise aeglustumine, on, tuberkuloos, viirusinfektsioonid) motivatsiooni alanemine, asteeniast ... deliiriumi ja dementsusen tähelepanu alanemine peaajutraumad kooma, deliirium, amnestiline sü
mandlid, hambad jm). Taastumine haigusest kestab mitmeid kuid, sel ajal on treeningud ja võistlused keelatud. Südamelihase põletiku ennetamiseks on oluline: · hoiduda harjutamisest ägedate haigestumiste ajal ja haigusjärgsel taastumisperioodil, · ravida välja kroonilised koldeinfektsioonid viirusinfektsioonid, külmetushaigused jm. Iga haigus vajab täielikuks paranemiseks rahu ja puhkust. KÕRGVERERÕHUTÕBI Kõrgvererõhutõbi on viimasel ajal peale vanemaealiste üha enam levinud ka noo- remate hulgas. Eestis on leitud kõrget vererõhku juba ligikaudu igal neljandal ini- mesel. Kõrgvererõhutõbi diagnoositakse, kui vererõhk on vähemalt 140/90 mmHg.
annaabi.ee 
