Lööve täiskasvanul (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
OTE17
Anu Kelder
LÖÖVE TÄISKASVANUL
Seminaritöö õppeaines erakorralised seisundid
Juhendaja : Karin Kaigas RN
Tartu 2017
Nahalööbeid esineb täiskasvanutel väga mitmete haigusseisundite korral nagu näiteks ägedate infektsioonide, südame sisekesta põletike, põletikuliste soolehaiguste, sidekoehaiguste, allergiliste reaktsioonide ja ka üldhaiguste korral. Lööve võib tekkida äkki koos palaviku tõusuga, ilma palavikuta või olla ka krooniline. Lööbe levimise kiirus võib olla väga erinev alates mõnest tunnist kui kuudeni. Valu esineb tavaliselt bakteriaalsete või viirusinfektsioonide (Erysipelas, Herpes zoster) korral.
1. Lööbega viirusinfektsioonid:

• Enteroviirused : Coxsackie viirus : lööve vesikulaarne
  
• Herpesviirused :makulopapuloosne lööve areneb villideks. Tuulerõuged: täiskasvanueas nakatudes on oht tüsistuste tekkeks ( sekundaarne bakteriaalne infektsioon , pneumonia, entsefaliit, hemorraagilised tuulerõuged). Vöötohatis: paapulite tekkimisele eelneb valu, paapuleid ümbritseb intensiivne punetus , kiiresti arenevad paapulitest villid , mis paiknevad kobaras, uusi ville tekib nädala jooksul, siis need kuivavad, tekivad koorikud.Huuleherpes: huule ja näo piirkonda tekib erütomatoossee põhjale kobar läbipaistvaid vesiville. Genitaalherpes : ulcereeruvad vesivillid genitaalide piirkonnas.
  
• Punetised : punased, väikesed nahast veidi kõrgemad laigud, lööve algab näolt ja ülakehalt ning levib kehale ja jäsemtele, püsib 2-3 päeva. Eriti ohtlik on haigusseisund raseduse algusperioodil, olulisi kahjustusi ei teki pärast 20. rasedusnädalat.
  
• Leetrid: 3-5 l päeval peale haigestumsit tekib tugev makulopapulaarne, laatuv lööve, mis algab näost ja laieneb kehale ning jäsemetele. Tüsistused-pneumoonia, otiit.
  
• Lööbega troopilised viirushaigused: Dengue palavik : 3-5 ööpäeva pärast haigestumist tekib makulopapulaarne või morbilliformne mittesügelev love algusega rindkerelt levides tsentrifugaalselt näole ja jäsemetele. Ravimatuse korral suremus 50%.
  
• Hemorraagilised viirushaigused: Ebola viirushaigus: esimese viie päeva jooksul haigestumisest ilmneb morbilliformne või makulopapuloosne lööve, ilmnevad petehhiad, oluline haige isoleerimine.
  

2. Lööbega bakterinfektsioonid:

• Meningokokkinfektsioon: petehhialaadne lööve jäsemetel, eelneb peavalu, palavik, kuklakangestus, teadvuse hägustumine, suremus 15-80 %
  

• Streptokokk ja satfülokokkinfektsioonid: Nekrootiline fastsiit: varajases staadiumis valu,nahk punetab, võib olla löövet, 3-4 päevaga tekivad tumeda vedelikuga täidetud villid, gangreenile iseloomulik krudin, naha ja naha aluskoe kärbus, võib tekkida sepsis ja toksiline šokk, suremus 30 %. Tselluliit : apelsinikoore taoline nahk, võivad tellida ka villid, mis rebenevad ja tekkida naha nekroos. Roospõletik: pindmine tselluliiditüüpi infektsioon, võivad tekkida verised villid. Impetiigo: tavaliselt vesiikulid või pustulid rühmadena, mis rebenevad ja kattuvad koorikutega.
  
• Furunkulid ja karbunkulid algavad punetava valuliku kühmuna, mis küpsedes avanevad naha pinnale ja eritavad mäda. Kaasneda võib lümfangiit, mis on eriti ohtlik pea piirkonnas
  

3. Puukborrelioos: iseloomulik on erüteemi teke ( erythema migrans), kujutab endast vähemalt 5 cm läbimõõduga punetavat laiku, mis tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1-4 nädala jooksul pärast puugihammustust, aja möödudes lööve kaob.
4.Allergilised nahalööbed: reaktsioon kemikaalidele, kosmeetikavahenditele,ravimitele, toidule, tavaliselt tekib sügelev paapul
5. Lööbed putukahammustustest: kirbud, lutikad , täid, sääsed, mesilased , herilased, tavaliselt sügelevad paapulid
Patsiendi uurimine ja küsitlemine:
Lööbega patsiendil on oluline anamneesi võtmine (millal lööve algas, mis haigustunnused eelnesid lööbe tekkele, kas on ka varasemalt olnud taolist löövet, kas on käidud reisil, kas on olnud kokkupuudet sarnaste haigustunnustega inimestega, kas on vaktsineeritud) ning naha vaatlus , seega tuleb patsient lahti riietada. Nahka tuleb vaadelda heas valguses, soovitavalt päevavalguses, pöörates tähelepanu lööbe paiknemisele, rühmitumisele, primaarsete (avalduvad haiguse algfaasis) ja sekundaarsete (ägeda haiguse paranemisjärgus) lööbeelementide välimusele. Patsienti tuleb kraadida, mõõta vererõhku, kontrollida teadvust.
Potentsiaalselt eluohtlikud seisundid lööbega täiskasvanute hulgas on eelkõige seotud olemasolevate krooniliste haigustega, ohustatud on immuunpuudulikkusega patsiendid , diabeetikud, astmaatikud jne. Lastenakkushaigused nagu tuulerõuged võivad täiskasvanutel kulgeda väga raskelt . Eksootilistelt reisidelt naasnud ebaselge etioloogiaga haigestumised vajavad samuti tähelepanu. Viirusinfektsioonide korral tuleks haige isoleerida tervetest, vajadusel viia nakkuskliinkusse. Meningokokkinfektsiooniga haige vajab kiirelt abi ja isoleerimist. Naha streptokokk ja stafülokokkinfektsioonid võivad vajada tõenäoliselt kirurgilist abi, vastavalt haigusseisundile saab otsustada, kas suunata EMO sse või perearstile. Allergilised nahalööbed, kui nendega ei kaasne hingamisraskust, ei vaja kiireloomulist abi, samuti buukborrelioos, kui sellega ei kaasne raskeid neuroloogilisi sümptomeid.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.merckmanuals.com/professional/SearchResults?query=Emergency+rash
https://www.itk.ee/uudised/koik-uudised/2014/9/ebola-viirusnakusesse-nakatumine-ja-selle-sumptomid
http://www.terviseamet.ee
Haige uurimine
Infektsioonhaigused
Nahahaigused
Vältimatu abi