Kuidas on kopsupõletik mõjutanud ajalugu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Bronhiit

1,Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. 2,Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal , kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega , võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad.

Bioloogia

16

docx

Hingamiselundkonna haigused

 Laps ärkab öösel korduvalt ülesse  Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid soodustavad keskkõrvapõletiku teket ning keskkõrvatüüpi kuulmislangust, larüngobronhiiti, isutust. DIAGNOOSIMINE  Sageli piisab näkku vaatamisest – adenoidne ilme (suu lahti, ilme apaatne)  Kui nina ühiskäik on avar, siis o-hääldamisel on näha kuidas pehmesuulagi liigub vastu adenoidi  Adenoidi saab kindlaks teha digitaalse palpatsiooniga, koolilastel tagumise rinoskoobiga. Adenoidid suurusest annab kõige parema ettekujutuse kontrastainega RÖ ninaneelust. RAVI  Operatiivne, tänapäeval tehakse adenotoomia üldnarkoosis, harvem lokaalse tuimestusega. Op-järgne verejooks on vähene, kui see tekib, siis võib kahtlustada, et adenoidtükke on sisse jäänud.

Bioloogia

23

docx

C hepatiit

 Limaskestad Nakkuse sissepääsuväratis haigustekitajad paljunevad ja produtseerivad eksotoksiine. Sissepääsuväratis tekib limaskesta nekroos ja hallikasvalkjas pseudomembranoosne katt. NAKKUSALLIKAS: Haige inimene, pisikukandja 2 kuu lõpuks nakkusohtlikkus kaob NAKKUSE ÜLEKANNE  piisknakkusena ehk sissehingatava õhu kaudu, hingamisteede kaudu. Äge nakkushaigus, mis kahjustab peamiselt hingamisteid. Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda ka eluohtlik kõriturse  Kontakti teel- kokkupuutel süljega jooginõud, söögiriistad jne TEKKEPÕHJUSED JA –MEHHANISMID Haiguse tekkes on oluline eksotoksiin, mida produtseerivad virulentsed tüved. Osa difteeriatekitajaid toodavad mürkainet ehk toksiini, mis muudab haiguse kulu tunduvalt 2 raskemaks. Põletikud võivad tekkida ka südames (krooniline südamepuudulikkus), neerudes,

Kategoriseerimata

86

pdf

Bakterid

Sagedaseim! Inkubatsioon 4h, kiire kuluga: oksendamine, kõhulahtisus, palavikuta. Ab ravi ei vaja. Enterokoliit on SA poolt väga harv. • TSS. Tampoone kasutatavatel naistel. Lokaalsele kasvule järgneb bakterieemia, lööve, hulgiorganpuudulikkus, šokk. Suremus 5%. 90% täiskasvanutest TSST-1 vastased antikehad. • Lokaalsed nahainfektsioonid (võib kahjustada kõiki naha kihte): impetiigo (epidermise kahjustus), follikuliit, furunkel (karvafolliikli põletik koos ümbritseva koe kahjustusega), karbunklid (mitmed karvafolliiklid + subkutaanne kude), haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi

Bioloogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

uni- üks unilateraalne (ühepoolne) vaso- veresoonte- vasokontraktsioon (veresoonte ahenemine) -algia valu neuralgia (närvivalud) -eemia veri aneemia (kehvveresus) -ektoomia eemaldamine tonsillektoomia (kurgumandlite eemaldamine) -foobia hirm klaustrofoobia (hirm suletud ruumide ees) -iit põletik bursiit (limapauna põletik) -lüüs lahustamine trombolüüs (trombi lahustamine) -meeter mõõteriist kapnomeeter (süsihappegaasi mõõtja) -meetria mõõtmine oksümeetria (hapnikusisalduse mõõtmine) -oos haigus psühhoos (vaimuhaigus) -paatia haigestumine nefropaatia (neerude haigestumine) -rütmia reeglipärasus arütmia (südame- või ajutegevuse

Esmaabi

127

docx

Kordamisküsimused immunoloogia

 füüsilised (nahk, kitiinkest, munakoor, lima, limaskestad, karvad, tsiiliad, temperatuur, liikuv ripsepiteel, köha),  keemilised (mao madal pH [maohape, DNA laguneb kiiresti happelises, aluselises lagunevad valgud], lagundavad ensüümid (lüsosüüm, fosfolipaas, laktoferriin, defensiinid), bioloogilised (mikrofloora). Loomulik immuunsus (INNATE IMMUNITY)  fagotsüüdid – neutrofiilid, makrofaagid, nuumrakud  põletik –  palavik Omandatud immuunsus (ADAPTIVE IMMUNITY)  B- ja T rakud 3. Immuunsüsteemi ehituslike komponentide iseärasused erinevates kudedes. Primaarsete ja sekundaarsete immuunorganite tähendus ja seosed immuunsüsteemi funktsioneerimises. Immuunsüsteemi ehituslikud komponendid on rakud, mis on levinud üle kogu keha, olles koondunud põhiliselt tsentraalsetesse ja perifeersetesse lümfoidorganitesse. Tsentraalseteks lümfoidorganiteks on luuüdi ja tüümus

immunoloogia

Kommentaarid (0)