Vaik tõuseb pinnale – peits ei märga pinda korrektselt, lakk ei nakku korrektselt Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist (valtsmasinate puhul) Tolm koguneb viimistletavatele pindadele Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink Viimistlusmaterjalide koostis Laias laastus koosnevad kõik viimistlusmaterjalid samadest komponentidest : Sideaine ehk kilemoodustaja Lahusti Vedeldi Pigment ehk tooniv aine Lisandid omaduste parandamiseks Sideaine ehk kilemoodustaja Sideaine on viimistlusmaterjali tähtsaim komponent - sideaine omadused määravad viimistlusmaterjali omadused Sideained on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile Sideained kõvenevad : Õhuhapniku toimel (kuivavad õlid ja
Täitaineteks kasutatakse puidujahu, kriiti, jahvatatud talki, savimulda, alumiiniumoksiidi ja baariumsulfaati. VIIMISTLUSMATERJALID Nende ülesanne on kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Rikkuva mõjuga välistegurid: seened, kahjurid, UV- kiirgus, tuul, niiskus. Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Lakk - kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Enamus lakkidest värvitud, kuid esineb ka värvaine sisaldusega lakke. Lisades lakile värvimulda saame värvi. Viimistluslakk- valmistatakse põhiliselt šellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda. Kahekomponentne poluretaanlakk- kõvenemiseks tuleb vahetult enne lakkimist juurde segada kõvastit. Kuivades eraldub mürgiseid kaase
Käsiinstrumentidele 17. Miks on vaja puittooteid viimistleda? · Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne.) eest · Anda pindadele suurem kulumiskindlus · Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse pleegitava mõju eest · Anda toodetele teatud esteetiline välimus 18. Millistest komponentidest koosnevad viimistlusmaterjalid? Laias laastus koosnevad kõik viimistlusmaterjalid samadest komponentidest : · Sideaine ehk kilemoodustaja · Lahusti · Vedeldi · Pigment ehk tooniv aine · Lisandid omaduste parandamiseks 19. Selgita sideaine mõistet ja ülesannet viimistlusmaterjalis · Viimistlusmaterjali tähtsaim komponent - sideaine omadused määravad viimistlusaine omadused · Sideained on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile Sideained kõvenevad :
Käsiinstrumentidele 17. Miks on vaja puittooteid viimistleda? • Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne.) eest • Anda pindadele suurem kulumiskindlus • Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse pleegitava mõju eest • Anda toodetele teatud esteetiline välimus 18. Millistest komponentidest koosnevad viimistlusmaterjalid? Laias laastus koosnevad kõik viimistlusmaterjalid samadest komponentidest : • Sideaine ehk kilemoodustaja • Lahusti • Vedeldi • Pigment ehk tooniv aine • Lisandid omaduste parandamiseks 19. Selgita sideaine mõistet ja ülesannet viimistlusmaterjalis • Viimistlusmaterjali tähtsaim komponent - sideaine omadused määravad viimistlusaine omadused • Sideained on looduslikud või sünteetilised ained, mis on võimelised adhesiooni abil kinnituma aluspinnale ja moodustama seal kaitsva kile Sideained kõvenevad :
abrasiivi osakesi, sissehingatav tolm võib olla ohtlik, nt kvartsi tolm põhjustab sissehingamisel silikoosi. Pigmendid? Kuuluvad värvide koostisesse, need on lahustamatud värvained, väga peened pulbrid, mis ei tohi reageerida värvi ja õhu komponentidega ega üksteisega, võimalikult vähe toksilised. Ilma pigmendita värvi nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatut pigmenti. Pigmendi ja kilemoodustaja murdumisnäitaja erinevusest sõltub värvi katvus. Pilet 15 Peamised looduslikud ehitusmaterjalid. tard-ja moondekivimid: graniit koosneb kvartsist (SIO2, amorfsed terad, läbikumav, kõva, alumosilikaat), päevakivist (kristalliline, kvartsist pehmem) ja vilgust (must, kihilise struktuuriga alumosilikaat), jämedateralise struktuuriga. Kasutatakse vähe, kuna ümmargused, dekoratiivne, kõvad ning tugevad. Basalt tumehall või must, peeneteralise struktuuriga.
Viimane kiht kanna peale peenikeste karvadega poleerimispintsliga. Värv Värvid ja lakid koosnevad samadest vaikudest ja lahustitest. Värvid sisaldavad lisaks ka pigmente, mis varjavad puidu süü ning seetõttu kasutatakse värve sagedamini odavamast lehtpuidust puusepatööde, okaspuidu ja puitplaatide viimistlemiseks. Värv saadakse peenjahvatatud pulbri/pigmendi/värvimulla lisamisega lakile. Lakk on kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Lakkimisel kasutatakse kõikide kihtide puhul sama lakki ning seda kasutatakse läbipaistvaks viimistluseks. Traditsiooniline värvkate koosneb aga kolmest eritüüpi värvist ja on läbipaistmatu viimistlus. Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes.
Lihtlaud- servamata äärtega laud. Servatudlaud- servatud äärtega laud Saematerjal on enamikus toormeks höövelmaterjali tootmisel. Kuna saematerjali valmistamiseks kasutatakse ka peenpalki, ei saa tänapäeval enam välja tuua kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus. Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele. 3.Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile. Enamus lakkidest värvitud, kuid esineb ka värvaine sisaldusega lakke. Lisades lakile värvimulda saame värvi. Õlilakk- tugev, kulumiskindel, kuivab kaua. Annab paksu pinna, seepärast kasutatakse põrandal ja välispindadel. Viimistluslakk- valmistatakse põhiliselt sellakist, mis lahustatakse piirituslakis. Pehmeneb kui teda uuesti lahustiga töödelda.
2) Vesivärvid: liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid. 3)Emulsioonvärvid: akrüülvärvid, grüftaalvärvid 104. Lakid: mõiste liigitus Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Liigitus: 1)Veebaasil lakid -> vesi + kilemoodustaja + sideaine + lahusti Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja
1) Veevabad värvid: õlivärvid, lakkvärvid, pulbervärvid 2) Vesivärvid: liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid. 3)Emulsioonvärvid: akrüülvärvid, grüftaalvärvid 100. Lakid: mõiste liigitus Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Liigitus: 1)Veebaasil lakid -> vesi + kilemoodustaja + sideaine + lahusti Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h
Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. 104. Lakid: mõiste liigitus. Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Liigitus: 1)Veebaasil lakid -> vesi + kilemoodustaja + sideaine + lahusti Lakid on praktiliselt lõhnatud, hea töödelda, hea nakkega, moodustavad elastse kile, koormatavad, väga hea kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi,
annaabi.ee 
