Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Õpilase kooli nimi
Õpilase nimi
Puitesemete kaunistamine
intarsia ja puitdekooriga ning
katmine laki ja peitsiga
Referaat
Tallinn 2016

Sisukord


Puitesemete kaunistamine 3
Intarsia 4
Peitsid 5
Peitsimine 6
Lakid 6
Lakkimine 8
Puidu peitsimise ja lakkimise erinevused 8
Puitdekoor 9
Puurdekoor 9
Süvadekoor e täpitsa- ja täkkedekoor 10
Panusdekoor 11
Pildid 13
Intarsia 13
Peitsitud puit 15
Kasutatud allikad 17

Puitesemete kaunistamine


Tänapäeval on metallid ja plastid puidust tarbeesemed meie ümber peaaegu välja tõrjunud (välja arvatud mööbel). Puit ei suuda nende materjalidega võistelda praktilisuses, küll aga võistleb ta oma soojuse, värvitoonide mitmekesisuse ja tekstuuri loodusliku iluga. Puit on tänuväärne materjal lihtsa ning kõigile jõukohase töödeldavuse poolest.
Vanasti hinnati puitesemeid eelkõige praktilise kasutavuse poolest, kuid leidus ka meistreid, kes nendesse oma ilumeele lisasid. Nende meistrite oskusi ja kogemusi anti edasi põlvest põlve.
Dekoratiivesemete esmaülesanne on eeskätt kaunistada. Praktilise kasutamise nõue jääb nende puhul tagaplaanile, tuleb pearõhk asetada eseme esteetilisele mõjule.

Intarsia


Puit oma värvitoonide ja tekstuuri mitmekesisusega on sobiv materjal mosaiikornamentide ja figuraalsete kompositsioonide koostamiseks . Väärispuitu kasutati puitesemete inkrusteerimisel juba väga ammu , kuid eriti populaarseks sai see mööblimeistrite juures 14.-19. sajandil.
Aja jooksul kujunes välja kaks erinevat tehnoloogiat. Ühel juhul süvistati iga panustükk eraldi põhimaterjali sisse (itaalia keeles „intarsiare“ – puitu süvistama), teisel juhul kaeti kogu pind ühepaksuste puidutükkidega (prantsuse keeles „marquetrie“ – tükkidega katma).
Kui tehnika arenedes leiutati mehhanismid õhukeste ühepaksuste puitlehtede lõikamiseks, muutus viimane tehnoloogia valdavaks, kuid selle nimetusena on kasutusel nii „marketrii“ kui ka „intarsia“. Eesti keeles on saksa keele vahendusel enam juurdunud sõna „intarsia“.
Intarsiat võib edukalt kasutada mitmesuguste väikeesemete (nt karpide , laegaste, kandikute jt.) tasapinnaliste külgede, kaante ja põhjade kaunistamiseks . Tänapäeval kasutatakse intarsiatöös materjalina lehtvineeri ehk spooni .
Intarsiatehnikat tuntakse juba mitmeid sajandeid. Intarsia õitsenguajaks oli XV ja XVI sajand Itaalias ja XVIII sajand Prantsusmaal. Eestis esineb intarsia lihtsustatud kujul näiteks saarte õllekannudel, kus selleks kasutati kadakast või mustast tammest plaadikesi.
Intarsia moodustatakse peamiselt värvitoonidelt erinevatest puiduliikidest, kasutades nende parimat looduslikku värvi, mis sobituks valitud kavandile. Väljavalitud puit lõigatakse, kujundatakse ja viimistlatakse eraldi. Pärast kõikide detailide valmistamist , sobitatakse need kokku nagu pusle ja liimitakse kavandile.
Ajalooline intarsia on ühetasapinnaline. Teda koostati kahel põhimõttel: tume või hele siluett vastavalt heledal või tumedal põhjal või maaliline lahendus mitmete puiduliikide ja värvitoonide kasutamisel . Uute väljendusvõimaluste otsimine on võetud kasutusele ka kahetasapinnaline intarsia kahe variatsiooniga – kujutatav motiiv on taustast viinerikihi võrra madalamal või kõrgemal.

Peitsid


Sageli on vaja enne lõplikku viimistlemist – sõltuvalt värvist ja tulemusest, mida soovite saavutada – puidupoore täita ja puitu toonida. Väikesi pinnadefekte, näiteks pragusid ja vagusid, on võimalik peita . Peitsid võivad puidu tooni tunduvalt muuta või jääda ka üsna tagasihoidlikuks lastes puidusüül läbi paista. Peits imbub puitu ning värvib ainult puidupealispinna. Tulemuseks on läbikumav värvitoon, mis toob esile ning rõhutab puidu loomulikku tooni ning tekstuuri.
Peitse toodetakse lahustuvate värvainete või mikropigmentide baasil. Lisades veidi sideaineid, parandatakse peitsi kinnitumist pealispinnale. Peitsi võib pinnale kanda pihustades, pintseldades või toodet peitsi sisse kastes. Kõikide peitside puhul annab parema tulemuse peitsi kandmine värskelt lihvitud pinnale.
Erinevad toonimisvahendid võivad tagasihoidlikke puitmaterjale täiustada ja värvisügavust lisada, lastes samas puusüül läbi paista.
  • Õlipeits

Valmissegatud õlipeits sisaldab lakibensiini. Õlipeitsid kiude pinnalt üles ei tõsta, kuid annavad sellegipoolest hea tulemuse.
  • Piirituspeits

Piirituspeitse lahustatakse piiritusega ning need kuivavad kiirelt. Keerulisem kasutada, kui teisi peitse.
  • Veepeits

Vesipeitse on kergem lahjendada kui teisi petsitüüpe, need imbuvad hästi puitu ning kuivavad sellevõrra aeglasemalt. Seetõttu on neid lihtne kasutada ning need ei tekita enamiku viimistlusainete pealekandmisel mingeid probleeme. Müüakse valmisseguna kui pulbrina.

Peitsimine


Enimkasutatav on vees lahustuv pulberpeits.
Tööriistad : kvaliteetne ja ebemetu pintsel, svamm ja õhukesed kummikindad
  • Peitsi pulbrile  valatakse  kuum vesi peale, segatakse ja lastakse jahtuda.
  • Peitsilahuse jahtudes on peits kasutusvalmis.
  • Niisuta puit niiske lapiga ja kanna peits pinnale pintsli või svammiga.
  • Kandke peitsi ühtlaselt piki puidukiu suunda materjali pinnale.
  • Jälgige, et märjad servad kiirelt sulanduks.
  • Töö ajal kandke alati kaitsekindaid

    Lakid


    Lakk on läbipaistvate sünteetiliste kattevahendite üldnimetus. Need on vastupidavad viimistlusained, mida laias laastus võib jagada lahusti ja vee baasil valmistatud toodeteks . Saadaval on palju tooteid, mis sobivad nii sise- kui välistingimustes kasutamiseks.
    • Polüuretaanlakk

    Üks populaarsemaid pintsliga pinnale kantavaid lakke, müügil on nii kõrgläikeline, siidine kui ka matt lakk. Eriti vastupidavat ja kõigele (põrandatest mööblini) sobivat polüuretaani on kerge kasutada.
    • Akrüüllakk

    Väga kiiresti kuivav akrüüllakk põhineb veel, seega peab pintslite puhastamiseks vaid veekraani lahti keerama . See lakk on vastupidav ning talub nii vett kui alkoholi.
    • Nitrolakk

    Lühikese kuivamisajaga, populaarne näiteks mööblitööstuses. Pihustatavatest lakkidest on see eelistatuim.

    Lakkimine


    Laki pealekandmiseks kasutatakse pehmet naturaalset pintslit või kokkukeeratud puuvillasest riidetükist palli. Sobiv alternatiiv on ka pihustamine, selleks on aga vaja erivarustust ja vastavat tööpinda.
  • Pärast pinna korralikku ettevalmistamist vedeldage esimene lakikiht sobiva lahusti abil. Kandke kvaliteetse naturaalse pintsli abil lakk detaili pinnale, töödeldes kõigepealt nurki ja sooni ning seejärel laiemaid ja tasasemaid alasid. Soonte lakkimisel kasutage kitsamat pintslit (umbes 13 mm) ning laiemaid pindu lakkige suurema pintsliga (umbes 51 mm).
  • Tõmmake pintsliga puusüü suunas, sulandades märjad servad kiiresti kokku, enne kui need jõuavad kuivama hakta. Pärast kuivamist tehke 320-se lihvpaberiga vahelihv ning pühkige pind tolmust puhtaks. Lisage järgmised lakikihid.

    Puidu peitsimise ja lakkimise erinevused


    Peitsimisega antakse odavale puidusordile õilsam välimus, tumedam ja ilmekam värvitoon või lihtsalt soovitud värvus. Puidule soovitud värvuse andmiseks kasutatakse vee-, piiritus - ning keemilisi peitse.
    Lakkimine on enamkasutatav viis läbipaistva ja vastupidava kelme tekitamiseks puidu pinnale. Lakkimiseks kasutatakse peamiselt piiritus-, õli- ja nitrolakki.

    Puitdekoor


    Sajandite vältel on tööriistu, tarbe- ja dekoratiivesemeid kaunistatud süvenditega. Kuigi me tänapäeval hoidume esemete ülekuhjamisest süvenddekooriga, ei tohiks me seda vana kaunistusviisi siiski ka päris unarusse jätta, ka tuleks rohkem mõelda sellele, et nuga ja peitel pole ainukesed vahendid süvendite tegemiseks.
    Selleks kõlbavad ka ketassaag, puu- ja rauapuur, viil, mitmesuguse vormiga metallist täpitsad, hambaarasti puure meenutavad freesid, liivajuga jne. Süvendeid võib materjalisse mitte ainult lõigata, vaid ka pressida ja vajutada .
    Puidu looduslik ilu tuleb täielikult esile ainult kvaliteetse viimistlusega pinnal. Mõnel juhul on puidu pinda otstarbekas ilmestada dekooriga. Kuna ka see toimub enamasti pärast eseme või detaili lõplikku vormimist, võib kaunistamisoperatsioonid arvata viimistlustööde hulka.

    Puurdekoor


    Puurisüvendite tegemiseks kasutatakse nii puidu- kui ka rauapuure. Puidupuuridest tsenter -, kruvi- ja spiraalpuuriga saab lõigata järsuservalisi ja lamedapõhjalisi lohke, mille keskele jääb puuritsentrist tekitatud auk.
    Ühe ja sama puuriga saab teha ainult ühesuuruseid, kuid erineva sügavusega lohke. Senkpuuri ja spiraalse rauapuuriga saab lõigata koonilisi lohke. Samade puuridega saab puurida erineva läbimööda ja sügavusega süvendeid.
    Puurisüvendeid kasutatakse pinnafaktuuri saamiseks nii ranges kui ka vabas rütmis. Neid on võimalik kasutada ka koos sälklõike, täkete ja täpitsadekooriga.

    Süvadekoor e täpitsa- ja täkkedekoor


    Täpitsadekoor. Kõige algelisemaks kaunistuseks puitesemel on tömbi riistaga eseme pinda vajutatud, surutud, või pressitud lohk . Kasutatavad on punkt, joonelõik, kolm- ja nelinurk nii pind- kui joonelise kujundina, sõõrpind ja ringjoon ning terava- ja tömbiharulised tähekesed.
    Täpitsadekoor lüüakse puidule metallist täpitsatega, mille tasapinnalised otsad puidukiudusid kokku suruvad. Erinevalt lõiketeradest võib täpitsaid välja viilida ka näiteks pehmest mittekarastuvast terasest . Täpitsakiri peab koosnema võimalikult lihtsatest kujunditest, mille vahed on küllalt suured. Vastasel juhul kipuvad puidu külgpinnal lahti rebenema ka täpete vahele jäävad puidukiud . Pehme puidu puhul on takistuseks ka süvendite servade ümmardumine. Sootuks täpsemat ja efektsemat dekoori on võimalik pressida puidu otspinnale, kuigi tööesemete juures on selliseid võimalusi kasinalt.
    Täkkedekoorist. Faktuurimine terariistaga täkkimise teel ja dekoorimine täkkeornamendiga on vanimaid ja ürgsemaid puitesemete kaunistamise viise. Täkkekaunistus eelnes sälklõikele. Täke on õieti sälklõike üks osa, tema algus, sest teravapõhjalise sälgu lõikamisel tehakse esmalt sügav täke, siis alles lõigatakse sälk täkke suunas viltu alla.
    Täkkimisel surutakse või lüüakse puidu pinnasse lõiketera, kuid ei lõigata laastu. Läbilõigatud puidukiud surutakse külgsuunas kokku ning pinnasse jääb tera ristlõike kujuline süvend – täke.
    Täkkeid võib puidusse vajutada pussnoa otsa või peitli nurgaga , kuid paremaid tulemusi annab siiski vastavate täkistate kasutamine, mille otsa teritus ja terakeha profiil vastavad täkke kujule . Sel juhul ei olene täkke kuju terale mõjuva jõu suurusest. Kasulik on valmistada mitmesuguse terakujuga täkitsate komplekt, milllele saab lüüa vasaraga (kõvemate puiduliikide täkkimisel) või vajutada käega (pehmemate puiduliikide täkkimisel).
    Täpitsa- ja täkkedekoor on lihtsad kaunistamisviisid, jõukohased ka noorematele õpilastele. Neid võib kasutada ka üheaegselt. Kindlaksmääratud elementidest (töökojas leiduvate täpitsate ja täkitsate jäljendeist) võivad õpilased kavandeid ka ise koostada.

    Panusdekoor


    Puitesemeid võib kaunistada ka teiste materjalidega, mis süvistatakse puidu pinnasesse või kinnitatakse selle külge. Sellist moodust nimetatatakse panustehnikaks. Panusena võib kasutada metalle , merevaiku, plastmasse, teist värvi puitu, õlgi jne. Metallpanusena on soovitatat kasutada värvilisest metallist (vasest, messingist, alumiiniumist) naelu, neete, traati või plekiribasid. Kõige lihtsam on kinnitada naelu või naelataoliselt teritatud traadijupikesi, sest neid saab puidusse lüüa eelneva süvistamiseta. Mõnikord õigustab end ka harilike terasnaelte kasutamine. Neetidele ja jämedamale traadile tuleb ette puuride augud. Plekiriba olgu kitsas (3-4mm) ja ühest servast veidi õhemaks töödeldud. Siis piisab kaldpeitli nurgaga lõigatud täkkejoonest, et plekiriba puidu pinasse lüüa. Plekiribast panus võimaldab dekoorina kasutada kõverajoonelisi figuurikesi. Paksema metalliriba jaoks tuleb pinnasse lõigata täpse laiusega soon, mida on kõige lihtsam teha näiteks ketassae, treipeitli või universaalpuuriga. Loomulikult saab sellisel juhul ainult sirg- või ringjoonelisi lahendusi.
    Süvistatud puitpanus kujutab endast lihtsat puitmosaiiki, mille koostamisel nii panusetükikesed kui süvendid lõigatakse tänapäeval mehhanismidega. Ketassaega lõigatud soonde on lihtne liimida vastava profiiliga liistukesi ja puuritud aukudesse lõikepeadega lõigatud pulki.
    Sageli kasutatakse puidu kaunistamiseks ka reljeefset metallpanust. See moodus oli väga levinud keskaegsete linna käsitöömeistrite valmistatud esemete juures. Enamasti oli siis metallpanusel aga ka praktilise otstarve (näiteks lukusildid, hinged , käepidemed). Tänapäevalgi võiks otsida selliseid seoseid .
    Peale puidu ja metalli tulevad panuse materjalina arvesse veel plastid. Plast kui tehismaterjal peidab endas ohtu liigse kuhjamise korral looduslikku puidu pinda varjata. Seetõttu on pinnale liimitud panusena parem kasutada loodusmaterjale – õlgi, kasetohtu jne. Loodusmaterjalid sobivad eriti noorematele õpilastele, kellel on neid lihtne lõigata. Õlgpanusega kaunistatud ehistööd kuuluvad ukraina ja valgevene rahvuslike käsitööesemete hulka ja neid valmistatakse seal palju ka õpilaste poolt. Meil tuleks vältida naaberrahvaste ornamentide kopeerimist ja leida omanäolisi variante .

    Pildid

    Intarsia


    Peitsitud puit


    Kasutatud allikad


    Rihvik, E. (1978). Puitehistöö koolis. Tallinn:Valgus.
    Mölder, A. (1968). Puit vormis, vorm puidus. Tallinn: Kunst.
    Davy , P. (2008). Puutööraamat. Tallinn: Varrak
    Lorenz , J. (2006). Puutöö käsiraamat. Tallinn: Sinisukk
    Guidice, A. (2005). Puutöö A & O. Tallinn: TEA
    (2016) AS SYNTEMA koduleht . (www) http://www.syntema.ee/firmast.ht m (2.01.2016)
    (2016) Antiigiveeb.ee koduleht. (www) http://www.antiigiveeb.ee/antiigiveeb/ope/moobel/viimistlemine-hooldus-2/
    (3.01.2016)
    (2016) Nokitse.ee koduleht. (www) http://www.nokitse.ee/puitpindade-v%C3%A4rvimine/lahusti-baasil-puidupeitsi-kasutamine (2.01.2016)
    (2016) Tarmatrade.ee koduleht. (www) http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=206 (3.01.2016)
  • Vasakule Paremale
    Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #1 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #2 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #3 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #4 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #5 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #6 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #7 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #8 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #9 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #10 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #11 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #12 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #13 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #14 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #15 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #16 Puitesemete kaunistamine intarsia ja puitdekooriga ning katmine laki ja peitsiga #17
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Miks üldse kaunistatakse puitesemeid.

    Intarsia ajaloost ja töötehnikast.

    Täppe-, täkke-, panus- ja puurdekoori kohta - mida tähendavad.

    Puidu lakkimine ja peitsimine. Selle töövahendid, millal ja miks kasutada, mida tähendavad, kumb parem.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Puidu viimistlemine ja viimistlused
    8
    docx

    Puidu viimistlemine ja viimistlused

    TiitellehtSisukord · Sissejuhatus · Pinna ettevalmistus ja lihvimine · Puidu toonimine ja peitsi pealekandmine · Sellakiga viimistlemine · Lakkimine ja värvimine Sissejuhatus Järgnevalt on kirjutatud puidu viimistlusest ja viimistlemisel kasutavatest ainetest ja nende pealekandmisest ning nendele eelnevatele töödele. Puidu viimistlemine Peaaegu iga puidust eseme viimistlus on väga tähtis mis tahes viimistlusega oleks ka tegu, sest lõpp tulemus peab olema puhas ja ilus. Kui kvaliteetse värviga õnnestub peida väiksemaid ebatasasusi, siis lakkimisega halvasti töödeldud pinda ilusaks ei tee. Tavaliselt juba esimene lakikiht paljastab sellised defektid mida enne lakkimist jäid nähtamatuks ja ei tea ka kunagi kui hea materjal võib olla.

    Kategoriseerimata
    VIIMISTLEMINE
    44
    docx

    VIIMISTLEMINE

    Kokkuvõte 21 Kasutatud allikad 21 2 Sissejuhatus Käesolev õpimapp on koostatud nõnda, et see oleks abiks erinevatest puiduliikidest esemete viimistlemisel. Õpimapp annab kokkuvõtliku ülevaate erinevatest viimistlusmaterjalidest, töövahenditest ning töövõtetest. Viimistlemine on peaaegu iga töö puhul kõige nauditavam staadium, sest selle tulemusi on kohe näha. Viimistlusel on ka tähtis praktiline otstarve – see kaitseb puitu ning aitab pinda puhtana hoida. Seega peab viimistlusviisi valides arvesse võtma nii eseme tulevast kasutusviisi kui ka selle välimust. Kui pinna puhul on oluline selle kulumiskindlus, tuleks kasutada pigem lakki kui šellakit. Šellakviimistlus on õrn ning sobib seetõttu esemete puhul,

    Ehitus
    Puidu viimistlemine
    30
    odt

    Puidu viimistlemine

    ........................................................................14 KASUTATUD MATERJAL...............................................................................................................15 Sissejuhatus Käesolev dokument on koostatud abiks neile, kes õpivad puit materjalide viimistlemist. Õpimapp annab kokkuvõtliku ülevaate viimistlusmaterjalide ja töövõtete kohta. Viimistlemisel on praktiline otstarve, kuna see kaitseb puitu välistegurite eest ning aitab pinda hoida puhtana ning kergesti puhastada. Ennem kui viimistlemist alustada, on vaja teada kus eset kasutama hakatakse ning mida sellega tehakse, ja selle järgi saab valida õiged viimistlusvahendid. Puitmaterjale viimistletakse selleks, et neid kaitsta väliskeskkonna tegurite eest (nagu seened, putukad, ussid, niiskus, tolm, tuul), anda tootele parem ja ilusam välimus ning muuta ta meeldivaks

    Antiik mööbel ja restaureerimine
    Puit - Viimistlus
    15
    docx

    Puit - Viimistlus

    Lihvimise eesmärgiks on eemaldada defektid tasandada pinda ja lihvida maha ülestõusnud puidukiud .  Lihvpaber koosneb paberalusest, millele on liimitud abarasiivaine terad .  Enne paberalusele liimimist abrasiivaine terad purustatakse ja sõelutakse ettenähtud suuruseni.  Terade suurust ja avade arvu sõela üle tolli kohta isel. Numbrite (100, 120, 150, 180 jne..) abil.  Mida suurem on number, seda rohkem on sõelal avasid tolli kohta ning seda väiksemad on lihvpaberi terad .  Abrasiivainena kasutatakse nii looduslike kui ka tehismaterjale. Tehisabrasiivid on kõvemad ning nende kasutamine on laiemalt levinud. Et saada parem pinna kvaliteet siis tuleks lihvida peeneteralisema materjaliga . Siinkohal tooks ühe näite lihvpingist ja selle tehnilistest admetest :   Kahjulikud kemikaalid . – ained ja valmistised mis sissehingamisel

    Materjaliõpetus
    Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
    85
    docx

    Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

    Okkad on keemiatööstuse tooraineks. Puutüvi Tüvi koosneb puukoorest ja puidumassist. Tüve ülesandeks on: *hoida üleval tervet puud *olla toitaineid transportivaks organiks *säilitada toitaineid Puukoor moodustab tüvemahust keskmiselt 10-12%. Koort võib kasutada nii küttena, kui ka keemiatööstuse toorainena. Juurestik Ülesanneteks on: *kinnitada puud pinnases ja hoida puud vertikaalses asendis *võtta pinnasest vett ja toitaineid ning juhtida neid tüvesse *säilitada puu jaoks vajalikke aineid Juurestik kõlbab tselluloosi valmistamiseks ja keemiatööstuse tooraineks. IV Puidu mikroskoopiline ehitus Puidu mikrostruktuuriks nimetatakse sellist ehitust, mis on nähtav ainult mikroskoobi abil, puit koosneb rakkudest, nagu kõik elavad asjad. V Puidu makroskoopiline ehitus See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad

    Materjaliõpetus
    Tisleri eriala eksam
    59
    doc

    Tisleri eriala eksam

    Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega)

    Tisleri eriala
    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused
    82
    odt

    Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

    eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Pahtlid jaotatakse vastavalt kasutusvõimalustele ja koostisele mitmesse kategooriasse: sise- ja välispahtlid, kuiv- ja vedelpahtlid, täite- ning viimistluspahtlid. Täitepahtel Vetonit L Valget värvi polümeersideainel baseeruv Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides

    Ehitus
    kõik tõed materjalidest-tisler
    27
    docx

    kõik tõed materjalidest (tisler)

    plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,kui võtta arvesse tugevust ja kaalu siis ületab kaalu: september 2008 5)hea lõike töödeldavus 6)hea liimitavus 7)hoiab hästi kruvi klambreid,naelu 8)väike soojajuhtivus sooja paisumine 9)keemiliselt ümbertöödeldav 10)mitte magneetiline 11)kuiv puit on lielektrik Negatiivsed omadused 1

    Kategoriseerimata




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    lempsm profiilipilt
    lempsm: Kas täppe dekoor ja täpitsa dekoor on samad asjad
    18:59 13-04-2016
     profiilipilt
    : hui teab
    17:25 10-10-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun