Eelkarestus, viimistlusvahendid, materjalid ja töövahendid (0)

Haapsalu Kutsehariduskeskus
T-13
Mait Sepp
Eelkarestus, viimistlusvahendid, materjalid ja töövahendid
kodutöö
Juhendaja: Ülle Kübarsepp
Uuemõisa 2014
Sisukord
Ettevalmistus ja lihvimine 2
Lihvpaberid 2
Granaatkattega lihvpaber 2
Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber 2
Ränikabriidkattega lihvpaber 2
Vesilihvpaber 2
Klaaspaber 2
Karukeel 3
Terasvill 3
Lihvpaberi tähistus 3
Peitsid 3
Õlipeits 3
Vesipeits 3
Keemiline tumendamine 3
Sellakid, vahad ja õlid 4
Polituurid 4
Vahad 4
Õlid 4
Lakid 4
Kasutatud kirjandus 5

Ettevalmistus ja lihvimine
Enamik mööblitükke ja tislerdisi tuleb ka peale kõige hoolikamat hööveldamist või kaapimist üle lihvida. Ärge kunagi enne viimistluskihi pealekandmist koonerdage ettevalmistustele kuluva ajaga.
Põhjalik lihvimine võib olla tüütu , kuid sellega tagate ühtlase puidupinna, millel tuleb esile kogu selle ilu.Kohati on mõistlik mõelda enne viimistlus katte peale kandmist eelkarestusele, see paremini haakuks.
Lihvpaberid
Kolm kõige tüüpilisemat lihvpaberitüüpi on granaat-. Alumiiniumoksiid - ja ränikabriidkattega lihvpaberid. Lihvpaberi tähistus ehk selle karedus on trükitud selle tagaküljele, kõige rohkem kasutavad tislerid pabereid mille karedus on 80,100,120,150,180,240 ja 320.Tähistusest sõltumata on abrasiivpaberite standartmööt 280x230 mm. Tavaliselt lihvpaberitükk volditakse ning rebitakse neljaks tükiks, mida saab käsitsi lihvimisel lihvklotsi ümber mässida. Kasutagasüntemaatiliselt järjest väiksemateralisi paberied. Sel viisil kõrvaldate kriimustused, mis muidu viimistluskihi all nähtavale jääksid.
Granaatkattega lihvpaber
Granaatpaber on kaetud purustatud kiviosakestega, mis on kõvemad ja kestavad kauem kui klaas. Need oranzi värvi lehed sobivad väga hästi käsitsi lihvimiseks. Seda paberit võib kasutada nii okas kui lehtpuidu lihvimiseks ning see on saadaval 40-320 teralisusega.
Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber
Alumiiniumoksiidpaber sobib kõige paremini elektrilistele tööriistadele ning lihvmasinatele ja on üldiselt jämedam 40-320 teralisusega.Osakesed on kõvamad kui kranaadil.
Ränikabriidkattega lihvpaber
See in kõige kõvem abrasiivmaterjal – peaaegu sama kõva kui teemant . Võite seda kasutada värvide ja lakkide, klaasi jne lihvimiseks.Ränikabriidpaber on kõige kallim, samas hästi painduv . Sobib ideaalselt lakikihtide vahelihvimiseks, müügil 60-500 teralisusega.
Vesilihvpaber
Veekindlat vesilihvpaberit kasutatakse lisaainet lisades lakkide vahelihvide tegemiseks enne järgmise lakikihi pealekandmist- Seda pakutakse 80-1200-se teralisusega, enamiku viimistluse jaoks sobib 400. Muusikainstrumentide valmisatajad ja peentislerid kasutavad veelgi väiksemateralisi lihvpabereid, nii et lõpliku viimistluskihi alt ei ole ühtegi kriimu näha.
Klaaspaber
Traditsiooniline klaas on suhteliselt pehme ning klaasiosakesed kuluvad kergelt maha. Seetõttu ummistub see kiirelt ja kestab vähe. Jahupaber on väikseima (00) teralisusega ning seda kasutatakse vahel lakikihist tolmuebemete eemaldamiseks.
Karukeel
Pannipesunuustikuga sarnanevates nailonkiudlehtedes on ka alumiiniumoksiid- või ränikabriidosakesed. Ummistusvabad lehed vormivad iga kuju järgi ning neid võite isegi kraani all pesta. Need on võrdlemisi mahedad &0-1500-se karedusega ning sobivad ideaalselt lakikihtide vahelihvimiseks või vahapoleeri pealekandmiseks.
Erinevad värvused tähistavad lehe karedust .
Terasvill
Terasvill on saadaval erineva karedusega, alates 4-st (viimistluskihi eemaldamiseks) kuni 0000-ni, millega tehakse vahelihve ning antakse ka viimane lihv. See on väga ummistumiskindel ning järgib ka kõige keerukamate kontuuridega pinnavorme.
Lihvpaberi tähistus
Abrasiivosakesed sõelutakse tootmise käigus läbi erinevat mõõtu sõelale. Karedusnumber viitab lihvterade paiknemisele tiheduse pinnaühikul, see klassifikatsioon on rahvusvaheline. Mida suurem on number, seda peeneteralisem on lihvpaber.
Peitsid
Sageli on vaja enne lõplikku viimistlemist-sõltuvalt värvist ja tulemusest, mida soovite saavutada-puidupoore täita ja puitu toonida. Väikesi pinnadefekte, näiteks pragusid ja vagusid on võimalik peita . Peitsid võivad puidu tooni tunduvalt muuta või jääda ka üsna tagasihoidlikuks lastes puusüül läbi paista.
Õlipeits
Valmissegatud õlipeits sisaldab lakibensiini ning võib järgmiste viimistlusainetega reageerida, seepärast kasutage vastavat krunti . Õlipeitsid kiude pinnalt üles ei tõsta, kuid annavad sellegipoolest hea tulemuse.
Vesipeits
Vesipeitse on kergem lahjendada kui teisi peitsitüüpe, need imbuvad hästi puitu ning kuivavad sellevõrra aeglasemalt. Seetõttu on neid lihtne kasutada ning need ei tekkita enamiku viimistlusainete pealekandmisel probleeme.
Keemiline tumendamine
Mõned puiduliigid muutuvad ammoniaagiaurude mõjul tumedaks. Selle menetluse efektiivsus sõltub puidust.Kasutage aurutamiseks polüeteenist ajutine aurutustelk või kasutage mönda köögikappi, blokeerides kõik selle tuulutusavad. Asetage detail selle sisse koos ammoniaagitaldrikuga ning kontrollige regulaarselt tooni.
Sellakid, vahad ja õlid
Olles pinnad ette valmistanud, võite sobiva viimistlusvahendi välja valida ning pindu katma asuda. Vahasid ja õlisid on lihtne kasutada, nende abil on võimalik saavutada siidine pind ka vähese vilumise korral. Sellakit nii lihtne kasutada pole.
Polituurid
Kõige traditsioonilisem viimistlus aine, kasutatud 16.sajandist. Endiselt kasutatakse vanamööbli parandamisel ja restaureerimisel.
Vahad
Vaha annab puidule suurepärase pinnakatte, kuid vaha üksinda ei kaitse peaaegu üldse kuumuse ja niiskuse eest. Tugevama efekti saavutate kui kasutate kruntlaki või õli peal.
Õlid
Kui tavapärase linaseemneõliga viimistlemine on aeglane protsess, siis uuemad kuivavad kiiremini.
Kaitseb puitu, kandke peale vähemalt 5 korda ja hiljem 1kord iga kuue aasta tagant.
Lakid
Lakk on läbipaistvate sünteetiliste kattevahendite üldnimetus.Need on vastupidavad viimistlusained.
Mõned lakkid: Akrüüllakk,Nitrolakk,Melamiinlakk,Õlilakk,Välislakk jne.
Kasutatud kirjandus:
Puidutööraamat, Pihl Davy .