kahjustuste tekkimisel. Seente arenguks on vajalik temperatuuri 20°C-32°C ja niiskust üle 20%. Seega kui niiskus puidus tõuseb üle 20% hakkavad tekkima sinetust või mädanemist põhjustavad seened. Puidu niiskussisaldust on vaja teada ka seepärast, et niiske puidu pinda on väga raske kvaliteetselt viimistleda, hööveldada ja liimida. Samuti hakkab märg puit kuiva ruumi paigutatuna kiiresti kuivama, mistõttu tekivad puitu kuivamislõhed. Puidu niiskuse mõõtmisel on järgnevad võimalused: - laboratoorne mõõtmine, kus katsekeha kaalutakse ja seejärel kuivatatakse 100...105°C juures ahjus. Kuivanuks loetakse katsekeha, mille kaal kuivamisel enam ei vähene. Niiskussisaldus leitakse aurustunud vee kaalu suhtena kuiva katsekehasse. - Kalle Pilt kirjutab puidu niiskuse mõõtmise kohta järgmiselt: ,,Teadlased on välja töötanud mitmeid puitkonstruktsioone mittepurustava uurimise seadmeid. Peab rõhutama
Tema puidu söömist on kuulda. Majja võib satuda metsast toodud puiduga. Kui neid satub mingil moel majja palju, võivad nad vähese ajaga hävitada hoone puitkonstruktsioone (seda võib kahjustada ka koi). (täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) Puidu rikked: Oksad- ümaroks, ovaaloks, piklikoks, Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Kõverused-
ühekülgne oks, läbiv oks. Tüve vormirikked: koondelisus ümarsortimendi läbimõõdu või servamata laua laiuse järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast ladvani. Tüüakus ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu järsk suurenemine(ümar- jaribitüüakus). Kasvaja tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine kaasneb puidu salmilisusega. Kõverus (liht- ja liitkõverus). ränipuitLõhed rebenemine piki kiude(säsi-, külma-, ring- ja kuivamislõhed). Puidu ehituse rikked:Kaldkiulisus puidukiudude kõrvalekaldumine sortimendi pikiteljest (tangentsiaalne, radiaalne). Ränipuit sügispuidu paikne muutus okaspuudel tüvel ja okstel. Puit kõvem ja tumedam. Tõmbepuit lehtpuudel ebanormaalne puiduladestumine(kaldukasvavatel puudel ja okstel). Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus(maarjakask). Looge okstest või mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine
PUIDU RIKKED Oksad- võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse veel ka nende asukoha järgi. Nt ümaroks, ovaaloks, piklikoks (e kuju järgi) Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad (e asukoha järgi saematerjalis) Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks (oksa enda kahjustatuse järgi) Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed ( jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt: ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast. Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja lülipuidu vahele (külmast lõhenenud korp koos puukiududega, muutub iga aasta külmadega suuremaks ning lõhekoht on vastuvõtlik mädanikele, seentele, putukate eluks). Pikselõhed- okste vahel
kaitse mädanike vastu. Kattekiht peab olema: hea nakkumisega elastne (kuna puidu niiskussisalduse muutumise käigus paisudes, kahanedes viimistluskiht ei praguneks) kõva soojuse kindel (et puidu pealmised kihid ei kuivaks soojuse mõjul võrreldes sisemistega liiga kiiresti; võib tekkida kaardumine, kõmmeldumine, kuivamislõhed) suure päikesekiirguse kindel (UV- kiirguse toimel hakkab lagunema orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet. Viimistlusmaterjale on pigmendita (värvaineta õlid, lakid, šellakid), läbipaistvaid (vähese värvainega õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega kattevärvid). Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid,
Saematerjalidel nähtav nii ots- kui ka külgpindadel, kus nähtav pikkade katkenud lõhede joonena, jaotatult kitsaste vaheribadega. · Lihtsäsilõhed - koosnevad ühest või kahest lõhest, nähtavad samal tasapinnal materjali mõlemal otsal. · Liitsäsilõhed - koosnevad ühest või mitmest lõhest, nähtavad materjali otstel eritasapindadel. · Külmalõhed - välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. · Kuivamislõhed - metsamaterjalide kuivamisel ilmnevad välised radiaallõhed, tekivad toores puidus kuivamisel ebaühtlase kahanemise ja sisepingete tõttu. Säsi- ja külmalõhedest on nad lühemad. · Ringlõhed - lüli- ja küpspuidus esinevad lõhed, mis kulgevad mööda kasvava puu aastarõngaid teatud ulatuses. Ümarmaterjalidel on see nähtav tüükaotsal lookjate või rõngasjate lõhedena, saematerjalidel otspindadel kaarlõhedena ja külgpindadel pikilõhedena.
2. kuivatamata puit mädaneb kiiremini, samuti mõjuvad kiiremini hallitus ja teised struktuuri lagundavad seened; 3. niiskest puidust valmistatud esemed pole nii tugevad, sest tema detailid kuivavad, kõmmelduvad ja lõhenevad, eseme kasutamise iga muutub väga lühikeseks: 4. niiske puidu pinda on väga raske kvaliteetselt viimistleda, hööveldada ja liimida; 5. mõõdu ja kuju muutlikkus temperatuuri ja niiskuse muutudes; 6. puidu kuivamisel tekivad kuivamislõhed. Nende pahede tekkimiseks tuleb puitu kuivatada teatud niikusastmeni, mis vastab elutuse või eseme ekspluatatsiooni tingimustele. Niiskuse kõrvaldamise protsessi puidust auramise teel nimetatakse kuivatamiseks. Puidu niiskuseks nimetatakse puidus leviva niiskuse ja vee massi suhet vastavalt kuiva puidu massile. Niiskus avaldatakse järgmise valemi kaudu: W - niiskus, W= x 100% m - niiske puidu kogumass, m - m0
annaabi.ee 
