Pindade ettevalmistus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

44

docx

VIIMISTLEMINE

tekstuur. Sileda tekstuuriga lahtpuiduliigid, nagu mahagon ja pähkel, saavad šellakiga kattes eriti ilusa pinna. Avatud pooridega liikide, näiteks tamme, viimistlemiseks sobib aga paremini õli või vaha, mis tungib sügavale puitu ega moodusta pinnale paku kihti. Puittooteid viimistletakse, et: - kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju eest (seened, kahjurid, niiskus, tolm, tuul) - kaitsta pindasid päikese UV- kiirguse pleegitava mõju eest - anda pindade suurem kulumiskindlus - anda toodetele teatud esteetiline välimus. 3  1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 1. Vaatlemine, pildistamine. Mööbli uurimine annab infot sellest kui palju on originaalist säilinud. Kas kõik detailid on alles võib peab midagi rekonstrueerima. 2. Puhastamine. Suurema mustuse ja sodi eemaldamine, vajadusel mööbel osadeks lahti võtmine

Ehitus

42

odt

Treimine-lihvimine

taganurka, siis väheneb lõikuri teritusnurk. See aga põhjustab lõikuri mehaanilise tugevuse languse. 2. Lõikenurga suurusest - kui väikse nurga puhul tekib terava lõikuriga lõigates lõikurit puitu tõmbav jõud, siis suure lõikenurga all lõigates vastupidiselt tõrjutakse lõikur puidust välja. 3. Lõikuri teravus - nüri lõikuri puitu surumiseks vajatakse suuremat jõudu. Nagu füüsikast teame, on üksteise suhtes liikuvate pindade vahel 11 hõõrdejõud, järelikult eksisteerib see ka lõikuri ja puidu vahel. 12 Hõõrdejõud Sõltub järgmistest teguritest: 1. Laastu survest lõikuri esitahule ja puidu survest lõikuri tagatahule- järelikult eespool märgitud jõududest ja neile mõjuvatest teguritest. 2. Puidu niiskusest - niiskuse kasvades hõõrdetegur lõikuri pinna ja

Puidutöö

30

odt

Puidu viimistlemine

5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud, et saada sobiva siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas tolmust, rasvast, õlidest ja silikonist jne. Puidus sisalduv vaik võib kaa põjustada probleeme (peits ei märga pinda ja lakk ei nakku korralikult) ning ilma viimistluseta võib vaik imbuda pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale lihvimist ja puhastamist. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus Osa viimistlusmaterjale imbub puitu ja teine osa kaitseb seda

Antiik mööbel ja restaureerimine

82

odt

Ehitusviimistleja eksamipiletite küsimused ja vastused.

Aluspind peab olema puhas, ühtlase niiskusega, stabiilne ja mitte külmunud. Pinnad puhastatakse tolmust ja lahtistest osakestest. Kui pind pole piisavalt niiske, tuleb seda niisutada. Kui aluspinnal esineb teraselemente, tuleb need eelnevalt töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Aluspindade ettevalmistamiseks vajalikud tööriistad on hari või tolmuimeja, millega eemaldada tolm pindadelt; pintsel, juhul kui vaja teraselemente töödelda korrosioonikaitse vahendiga. Kõrgemal asuvate pindade krohvimiseks on vajalik telling. Töö tegija peab olema varustatud kinnaste, tööriiete/jalanõude, respiraatori, vajadusel kaitseprillidega või mütsiga. 2. Pahtlite liigid ja omadused. On kahte liiki pahtleid- vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist.

Ehitus

59

doc

Tisleri eriala eksam

Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, rakuõõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahel väga õhukese liimikihi. Kõvastudes seob see pinnad suure arvu üli peente niitidena. Liimliite tugevus oleneb, kui sügavale ja ühtlaselt tungib liimliimitavatesse pindadesse ja kui tihedalt need pinnad ühtivad. Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid.

Tisleri eriala

168

pdf

E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid

..........................58 3.2.2 Plaan ja teavitamine ................................................................................59 3.2.3 Tähelepanu nõudvad asjaolud.................................................................59 3.2.4 Kliendi informeerimine ............................................................................60 3.2.5 Tähelepanu ..............................................................................................61 3.2.6 Pindade kahjustuste ennetamine ..............................................................61 3.2.7 Pindasid kahjustavad tegurid ...................................................................62 3.2.8 Niiskuskahjustuste vältimine...................................................................63 3.2.9 Mustuse eemaldamine.............................................................................63 3.2.10 Neutraalsed ja aluselised puhastusained...........................

Puhastusõpetus

Kommentaarid (0)