Pindade ettevalmistus (0)

TALLINNA EHITUSKOOL
TISLER
Kadi Esken
PINDADE ETTEVALMISTUS
Referaat
Juhendaja : Raivo Moks
Tallinn 2014
SISUKORD
Sissejuhatus.............................................................................1
Ettevalmistus viimistlemiseks..................................................2
Laudsepaettevalmistus..............................................................3
Viimistluseettevalmistamine.....................................................4
Eelviimistlus.............................................................................5
Korkimine , plommimine ...........................................................7
KOKKUVÕTE.........................................................................8
Ettevalmistus viimistlemiseks
Viimistlusviisid ja -vahendid valitakse selle järgi, millist tulemust soovitakse saada. Viimistletud puit peab olema kaitstud üldise kulumise, hõõrdumise, niiskuse ja kuumuse eest ning suurendab pinna ilu. Kui ei teata, kuidas viimistlusmaterjalid pinna tekstuuri mõjutavad, siis tuleb eelnevalt katsetada proovitükil.
Viimistluskatte kvaliteet sõltub sellest, kuidas on pind viimistlemiseks ette valmistatud. Pinna ettevalmistamine jaguneb kahte etappi:

• laudsepaettevalmistuseks ehk valgeviimistluseks
  
• viimistluseettevalmistamiseks ehk eelviimistluseks
  

Kõigepealt teostatakse laudsepaettevalmistus. Laudsepaettevalmistusele järgneb viimistluseettevalmistamine.
Laudsepaettevalmistus
Viimistletava pinna laudsepaettevalmistus on vajalik nii läbipaistva kui ka läbipaistmatu viimistluse puhul ja seisneb järgmises:

• Oksad, praod , väljarebitud kohad jne. tuleb läbipaistmatu viimistluse puhul täita kiudude suunalt põhimaterjaliga kokkulangevate korkide, kiilude, lappidega ( korgid võivad olla ka oksakorgid, sel juhul pole kiudude suund oluline)
  
• Läbipaistval viimistlusel on korkimist ja lappimist lubatud ainult mitteesipindade juures (viimane oleneb tellijast ja tarnijast ehk soovist näha puidus läbipaistval viimistlusel korgitud pindu)
  
• Viimistlemisele kuuluvail vineeritud pindadel ei tohi esineda lahtisi kohti, pragusid, vuukide laialinihkumist, liimi läbitungimist, muljutusi ja kriimusid
  
• Viimistlemisele minevad pinnad peavad olema siledad, sest isegi mikromeetrise suurusega ebatasasused on läikiva viimistluse korral nähtavad (viimistletud võivad olla ka saetud , tahutud pinnad)
  
• Käsitsi silutakse viimistletavat pinda poolpikkhöövli, siluhöövli, kaaplehe või abrasiivmaterjaliga
  
• Masintöötlemisel lihvitakse pindu mitmesugustel lihvseadmetel vastavalt vajadusele ja otstarbele
  
• Lihvitakse pikikiudu (äärmisel juhul eelnev peenlihvimine võib toimuda ka ristikiudu karvkiulisuse eemaldamiseks ja karestamise vajadusel).
  

Viimistluseettevalmistamine
Viimistluseettevalmistamises teostatakse järgmisi operatsioone:

• Enne pinna peitsimist tuleb kiud mahalihvida. Selleks niisutatakse pinda sooja veega, lastakse kuivada ning seejärel lihvitakse üleskerkinud kiud maha. Naha- ja kondiliimiga vineeritud pinda ei ole vaja eraldi niisutada
  
• Okaspuidul on vaigulaikude puhul vajalik vaik eemaldada lahusti ja harja abil. Vaigu eemaldamiseks sobivad tärpentin, bensiin , atsetooni- ja soodalahused. Lahustatud vaik pestakse pinnalt sooja veega maha
  
• Pinna valgendamiseks ning naha- ja kondiliimi mahapesemiseks hõõrutakse pinda vesinikperoksiid või oblikhappe ning harja abil. Hiljem pestakse pind sooja veega üle
  
• Puidule soovitud värvitooni või tekstuuri andmiseks toonitakse või värvitakse pind erinevate värvainetega
  
• Puidupinna pooride täitmiseks ning laki ja emaili kulu vähendamiseks pinnad krunditakse. Kruntimisel moodustub aluskiht millega viimistluskate paremini nakkub
  
• Läbipaistmatu viimistluse korral kasutatakse aluspinnal olevate ebatasasuste ja puidupooride täitmiseks pahteldamist. Pahteldamiseks kasutatakse õlivärvide all õlipahtlit, nitroemailide all nitropahtleid, polüesteremailide all polüesterpahtleid, polüuretaanpahtlit jne (pahteldamist võib kasutada ka läbipaistval viimistlusel, kui tellija seda lubab. Sel juhul kasutatakse vastavale puiduliigile ja selle värvile lähedast pahtlit või liimpahtlit).
  

Eelviimistlus
Eelviimistlus järgneb laudsepaettevalmistusele. Selle käigus tehakse järgmisi tööoperatsioone:

• kiudude mahalihv (karvkiulisus)
  
• vaigu eemaldamine
  
• kruntimine
  
• pinna värvimine värvainetega (toonimine)
  
• pahteldamine
  

Pahteldamise osa võib laias laastus jagada kolmeks:

• paranduspahtliga pahteldamine
  
• aluspahtliga pahteldamine
  
• kattepahtliga pahteldamine ehk lauspahteldamine .
  

Kiudude mahalihvimine
Selleks, et tagada hea pind viimistlus materjalide peale kandmiseks on vajalik puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes (näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO.
Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220.
Mida suurem on lihvapaberi number, seda peenemate terakestega ta on.
Alustada lihvimist suuremateralise lihvpaberiga (nr120). Niisutada puidu pind ja lasta kuivada. Kui puit on täielikult kuivanud, lihvida pind uuesti peenemateralise lihvpaberiga (suurem number nt 180). Lihvida alati pikki puidusüü suunda.
Vaigu eemaldamine
Vaiguplekke saab oluliselt vähendada, kui pesta oksakohtade ümbrust vee ja piirituse 1:1 lahusega niisutatud pehme lapiga ja seejärel pestud koht puhta veega üle loputada. Teine võimalus on aga noaga välja kraapida ja hiljem ära täita kahekovalentse pahtliga.
Kruntimine
Enne krundi peale kandmist tuleb lihvida pind siledaks ning pühikida tolm, kanaa krunt pintsliga pinnale ja lasta sellel üks kuni kaks tundi kuivada.
Kui vaja, et puidu looduslik värv ei muutuks või imiteerida teist puidu liiki siis on ka teine võimalus: pleegitamine,
Pahteldamine
Kasutatakse väikeste lõhede ja pragude katmiseks ning tuleb kasutada vastavat pahtlit.
Pahtlid on pastad mida saadakse pulbrilise täiteaine segamisel kile moodustajatega. Ülesandeks on pinna tasandamine enamuses läbipaistmatul viimistlusel. Laus ja kohtpahteldusel on pahtli viskoossuse erinevus. Kõige kiiremini kuivab nitropahtel. Neid võib pinnale kanda valamise või pneumaatilise pihustusmeetodiga. Avatud süüga puidu korral (näiteks tamm) peaks pahteldamisel olema ettevaatlik, et pahtlit ei satuks liiga palju puidu pooridesse, sest selle tagajärjeks võib olla viimistlusmaterjali (näiteks peitsi või laki) ebaühtlane imbumine.
Korkimine
Korkimisel peab kork ära katma ilusti oksa koha. Oksa koha välja puurimisel peaks sügavus olema 8-10mm, uus kork puuritakse välja 12-13mm paksusest materjalist.
Plommimine
Sarnane tegevus nagu korkimine. Suuremad vigastused tuleb parandada plommimise teel. Siis ei pea materjali raisku laskma . Peitelda või võta spetsiaalse masinaga vigastatud koht välja. Kõige vähem on silmale nähtav ebasümmeetriline parandus. Ümmargused ja kandilised kohad leiab silm kohe üles. Ovaalseid ja muid korrapäratud parandusplomme aga mitte nii lihtsalt. Paigalda (liimi) välja võetudkohta plomm (soovitatavalt vana puit). Plomm peab auku kergelt sobituma, muidu hakkab aja jooksul paigaldatud plomm kerkima. Kui liim on kuivanud, lihvi liimitud plomm materjaliga tasa.
KOKKUVÕTE
Antud referaadis on käsitletud materjalide ja töövahendite valiku põhimõtted. Nõuded töödeldavate pindade ettevalmistamisel (lihvimine, vaigu eemaldamine, korkimine ja pahteldamine jms). Kui valmistada materjalid korralikult ette, saab ka parima töötulemuse.