Puidu viimistlemine ja viimistlused (0)

TiitellehtSisukord

• Sissejuhatus
  
• Pinna ettevalmistus ja lihvimine
  
• Puidu toonimine ja peitsi pealekandmine
  
• Šellakiga viimistlemine
  
• Lakkimine ja värvimine
  

Sissejuhatus
Järgnevalt on kirjutatud puidu viimistlusest ja viimistlemisel kasutavatest ainetest ja nende pealekandmisest ning nendele eelnevatele töödele.
Puidu viimistlemine
Peaaegu iga puidust eseme viimistlus on väga tähtis mis tahes viimistlusega oleks ka tegu, sest lõpp tulemus peab olema puhas ja ilus.
Kui kvaliteetse värviga õnnestub peida väiksemaid ebatasasusi, siis lakkimisega halvasti töödeldud pinda ilusaks ei tee.
Tavaliselt juba esimene lakikiht paljastab sellised defektid mida enne lakkimist jäid nähtamatuks ja ei tea ka kunagi kui hea materjal võib olla.
Selleks ,et neid ebatasasusi peita siis selleks on palju materjale nagu näiteks puidukitt , šellakipulgad, pahtel ja vahapulgad ning on ka võimalik katta defektne koht spooniga või paigamasinaga paigata ning oksa aukude puhul kas pahteldada või korkida.
Enamik meistreid kasutab töö algtappides põhiliselt lihvmasinaid, kuid tõenäoliselt pead ikkagi mingis staadiumis käsitsi lihvima, eriti juhul kui on tegemist profiilsete pindadega . Alati ei pea just masinaga lihvima pinda võid ka käsitsi pinda lihvida aga selleks kulub lihtsalt rohkem aega.
Lihvida tuleb pikikiudu mitte risti kiudu , sest muidu jäävad kriimustused näha.
Lihvimist alusta alati jämedateralise paberiga ning kord-korralt peenemateralisega üle nii, et iga järgmine lihv eemaldab eelmise paberi tekitatud kriimustused.
Tasast pinda on palju kergem lihvida kui keerad lihvpaberi ümber klotsi.
Kruntimine täidab mitut otstarvet, poorse puidu puhul takistab see viimistlus materjali imendumist. Seda kasutakse sageli ka esimese kihina šellakiga viimistlemisel.
Enne krundi peale kandmist lihvi pind siledaks ning pühi tolm, kanna krunt pintsliga pinnale ja lase sellel üks kuni kaks tundi kuivada.
Kui vaja, et puidu looduslik värv ei muutuks või imiteerida teist puidu liiki siis on hea pleegitada . Pleegitamisega saab puidu värvust muuta märksa heledamaks näiteks peitsimise abil imiteerida teist puiduliiki.
Pleegitamiseks vajaliku ainet müüakse tavaliselt komplektina, milles üks plastik pudel on leelisega ja teine vesinikperoksiidiga.
Ära kunagi komponente kokku sega, sest need kantakse eraldi pinnale ja eraldi pintslitega.
Läbi viimistlus kihi tunginud niiskus võib puidu värvust muuta, moodustades ebakorrapärase kujuga laike. Ainus võimalus on viimistlus kiht maha võtta ja plekk oblika happega pleegitada..
Puitu võib ka lubjata, lupjamist meenutav . protseduur ei muuda otseselt puidu värvust vaid täidab poorid erilise valge vahaga ning muudab materjali väis ilmet väga oluliselt. Vaha takistab lakkide kuivamist. Hea kontraist annaks ka see kui pind oleks eelnevalt peitsitud, poorid puhasta pronks terasharjaga.
Puidu viimistlusel kasutatakse ka peitsi.
Peitse on erinevaid nagu Lahusti ehk õlipeitsid, piirituspeitsid, vesipeitsid ja akrüül peitsid .
Kõige levinumad on läbitungivad peitsid mis koosnevad õlis lahustuvatest pigmentidest, lahustina kasutatakse lakibensiini. Lahustipeitsi on kerge peale kanda, see ei kergita kiude ning kuivab kiiresti. Lahustipeitse saab ka oma vahel segada.
Traditsiooniline piirituspeits koosneb metüülalkoholis lahustatud aniliini värvist. Piirituspeitsi pealmiseks miinuseks on kiirekuivamine mistõttu on peitsi raske ühtlaselt peale kanda, sest kattuvad pintslitõmbed jätavad tumedama pinna.
Vesipeitsid on müügil valmis segudena, võib ka osta pulbrilisi ja kristallilisi peitse ning neid kuumas vees kokku sobitada. Vesi peits kuivab aeglaselt, ning jääb piisavalt aega ühtlase tooni saamiseks. Vesipeits tõstab pinnalt kiud üles mis tõttu peab pinda enne peitsimist niisutama ning tõusnud kiud maha lihvima.
Akrüülpeitsid on kõige uuem peitsid mis põhinevad akrüülvaikudel. Tegu on emulsioonidega, mis jätavad puidu pinnale pigmendi kihi. Akrüülpeits tõstab pinnakiude vesipeitsist vähem ja on pleekimiskindlam. Tiheda lehtpudu peitmiseks peab peitsi umbes 10% lahjendama.
Enne peitsimise alustamist on soovitatav peitsida samast puiduliigist proovitükki, et teada saada kas toon on selline nagu vaja.
Tasapinna peitsimiseks kanna peits pikikiudu pintsli või tampooniga pinnale, kattes jätkukohad enne kuivamist. Liigne peits korja kangas padjaga kokku ja laota ühtlaselt laiali.
Otsapinna peitsimisel tuleks seda enne peitsimist valge šellakiga või krundiga.
Spoonitud plaate võid töödelda sama moodi nagu täispuitu. Vana mööbel aga tuleb peitsida piiritus - või lahustipeitsiga. Spoonist paigad kasta peitsi sisse enne liimimist.
Treitud detailide kanna peits lapiga või mittekootud poleerpadjaga. Hõõruda peits korralikult pikikiudu nii kumeratele kui ka nõgusatele pindadele.
Nikerdatud profiilsete pindade peitsimiseks kasuta pehmet pintslit , liigne peits eemalda lapi või majapidamispaberiga.
Metüülalkoholis lahutatud šellaki pealekandmise traditsioonilise meetodi omandamine on hädavajalik juhul kui kavatsetakse antiikmööblit restaureerida, sest 19. sajandil oli šellak sama tavapärane nagu polüuretaanlakk tänapäeval.
Lisaks sellele, et šellak on hea lõppviimistlusmaterjal, kasutatakse seda ka krundina mis moodustab alus ja lõppviimistluse vahele tõhusa tõkkekihi .Šellakiga kruntimine hoiab ära peitsi segunemise seda katva lakiga. Šellakiga valmistatakse kiiresti kuivavat oksalakki, mida kasutatakse okste ka otspindade katmiseks, et takistada vaigu segunemist viimistlusmaterjaliga. Kui kasutad viimistluseks katalüütlakki, kasuta krundina üksnes vahavaba šellakit.
Tänapäeva tehnoloogia võimaldab toota väga paljusid erinevaid lakke , igaühel on tugevad muljed nagu vastupidavus, ilmastikukindlus, pealekandmise lihtsus, kuivamis kiirus ja palju teisi. Valik on mitmekesine , et kindlasti õnnestub iga töö jaoks sobiv lakk leida.
Vanasti liigitati lakid kahte erinevasse kategooriasse, ühte krupi kuulusid kiirelt kuivavad lakid teise grupi kuulusid vaikude, õlide ja lahusti segud.
Tänapäeval on aga lakke erinevaid ja keeruka koostisega.
Lakkimisel peab pind olema sile ja puhas. Korralik ventilatsioon on väga tähtis, kasuta rohket lakki aga lakk ei tohi jooksma hakkata. Lakk on puute kuiv umbes 15 minutiga, teise kihi võib peale kanda kahe tunni pärast, kolmandat korda laki järgmisel päeval. Kui pind on peale lakkimist kare või vigade parandamiseks tuleb teha vahelihvi. Läikiva kihi saamiseks peab lakk kuivama paar päeva ning läikima saamiseks tuleb lihvida märja paberiga. Poolmati pinna saamiseks tuleb pinda töödelda 000-terasvilla ja pooleervahaga ning poleeri õrnalt lapiga üle. Mati viimistluse saamiseks kasuta jämedamat terasvilla.
Enamikke lakke võib peale kanda pihustiga aga siiski odavam ja mugavam on lakkidad pintsliga. Kui kasutad kvaliteetset pintslit ja oled kannatlik on tulemus hea.
Värvid koosnevad samadest vaikudest ja lahustitest nagu lakid ning neil on palju sarnaseid omadusi. Värvide ja lakkide ainus erinevus on see, et värvid sisaldavad
Pigmente mis varjavad puidu süü ära.
Enne esimese värvikihi katmist kontrolli, kas pind on puhas ja korralikult lihvitud. Kui kasutad veepõhist akrüül krunti , pead eelnevalt kiud niisutamisega üles kergitama ja maha lihvima.
Pintsel on värvimisel aga kõige eelistatuim töövahend, sest pihustus seaded on kallid ning pintsli kasutamine on igaühele jõukohane.
Erinevalt värvist ja lakist mis jäävad puidu pinnale, tungib õli sügavale puitu, moodustades elastse kihi, mis ei pragune ega kooru maha. Üld juhul vajab õlitatud pind hooldust kord aastas.
Õlisid on erinevaid on olemas linaseemne õli, tunga õli, tiigiõli, õligeel ning paljud teised õlid.
Traditsioonilist linaseemne õli kasutatakse tänapäeval harva puidu viimistlemiseks, sest selle kuivamine võib kesta kuni kolm päeva kuid tänapäeval on suudetud kuivamis aega lühendada kuni 24 tunnini lisades sinna kuivamist kiirendavaid aineid.
Tungaõli või teise nimega Hiina puiduõli valmistatakse Hiinas ja Lõuna – Ameerikas kasvaatest pähklitest. Tungaõliga viimistletud pind on vastupidav veele ja hapudele puuviljadele. Õli kuivab umbes päeva ning sobib sise ja välistingimustesse.
Viimistlus õlid koosnevad pealmiselt tungaõlist millele on lisatud kulumiskindlust parandavaid sünteetilisi valke. Kuivaine kestab umbes kuus tundi (sõltub temperatuurist ja niiskusest. Neid õlisid nimetatakse sageli ka tiigiõliks ja Taani õliks. Need sobivad hästi igasugusesse keskkonda ja ka krundiks õlivärvile või lakile.
Õligeel on looduslike õlide ja sünteetiliste vaikude segu. Õligeeli võib kanda puitpinnale ning erinevalt teistest õlidest ka lakitud pinnale.
Kokkuvõtte
Puidu viimistluses tuleks kasutada sellist viimistlust mis sulle meeldib ja on sulle jõukohane.
Kasutatud allikad

• Puutöömeistri käsiraamat
  

Autorid: Albert Jackson ja David Day