Referaat Kolumbia kohta

xx, kersti

Kolumbia
referaat
2009, Tallinn
Sisukord
Kolumbiast üldiselt............................................................lk 1- 2
Kolumbia departemangud .....................................................lk 3
Populatsioon..........................................................................lk 4
Inimarengu indeks.................................................................lk 5
Maa kasutus...........................................................................lk 6
Majanduslik aktiivsus.............................................................lk7
Faktid.....................................................................................lk 8
Pildid................................................................................lk 9-10
Kasutatud kirjandus..............................................................lk 11
Kolumbiast üldiselt
Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid , mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi , vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril , valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi.
Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir . Idanaaberriik on Venezuela , kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu , edelas Ecuador ja loodes on Panama . Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ².
Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks. Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida- Kolumbia on tiheda jõestikuga madal lavamaa . Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets , lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao - ja melonipuud, hevead, liaanid , orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid . Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid , kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar , puuma, taapir , sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad . Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod , nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda. Kohati asustavad jõgesid röövkalad piraajad, kes pole küll suured, kuid ründavad ohvrit parvena ning söövad selle oma nõelteravate hammastega välkkiirelt luudeni paljaks. Andidest idas laskub maastik madalikeni, mida läbivad Orinoco ja Amazonase arvukad lisajõed.
Rahvaarvult on Kolumbia oma 36 miljoni elanikuga Lõuna- Ameerikas Brasiilia järel teisel kohal, pindalalt aga jääb alla ka Argentinale ja Peruule. Ligi kolmveerand rahvast elab linnades, enamik on koondunud Vaikse ookeani ning Kariibi mere rannikule ja viljakamatesse jõeorgudesse, kus kasvab vili ja muud taimed paremini kui mujal. Suurim linn riigis on 5,6 miljoni elanikuga pealinn Bogota. Bogota koordinaadid on 5º põhjalaiust ja 74º läänepikkust. Kuigi kogu Kolumbias räägitakse hispaania keelt, on maa rahvastik rassiliselt väga kirju: ligi 60% mestiitse, 20% valgeid, 15% mulatte; ülejäänud on neegrid ja indiaanlased. Bogota paikneb riigi mägedes, keskosas. Peale Bogota on veel ka teisi linnasid. Kariibi mere ääres asub Barranquilla, mägedes asuvad linnad: Medellin, Manizales, Ibague, Cali, Neiva.
Hispaania konkistadoore meelitas Kolumbiasse küll kuld , kuid õige kiiresti said riigi oluliseks toodanguks puuvill, suhkruroog , kakao ja kohv. Majanduslikult on riik võrdlemisi vähe arenenud. Suurema osa riigi tuludest ongi traditsiooniliselt andnud kohvioa väljavedu- selles on ta Brasiilia järel maailmas teisel kohal. Ekspordiks kasvatatakse peale kakaooa ja suhkruroo ka banaani , tubakat ja lõikelilli. Toiduks kasvatavad kolumbialased riisi, kartulit , maniokki ja maisi. Kuigi metsa on Kolumbias ülikülluses, seda eriti ei kasutata, sest selvasse on ehitatud vähe teid ja seega on metsa väljaveo tingimused viletsad. 1990- ndate aastate alguses hakkas Kolumbia pealinna Bogota lähedal toodangut andma suurte varudega naftamaardla. Nafta eksport on viimaste aastate jooksul riigile rikkust toonud ja majanduslikku olukorda parandanud. Banaan on üks tähtsamaid toidutaimi troopikas. Pärast ainsat viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb . Mitmel pool Lõuna- Ameerikas kasvab kokapõõsas, mille lehtedest saab valmistada narkootikumi- kokaiini. Sellepärast kasvatatakse kokapõõsast ka kultuurina. Kolumbias on narkootikumikaubandusel eriti suur mõju. Seal on viimaseil aastakümneil peetud lausa kodusõdu politsei ja kokaiinikaupmeeste vahel. Kolumbia tööstus on nõrk, kuigi maavaradelt on riik rikas: siin leidub naftat, maagaasi, sütt ja mitmeid metallimaake ( ka kulda ja hõbedat ). Kuulus on ta aga eelkõige rikkalike smaragdide leiukohtade poolest. Kogu maailma smaragdidest on 90% pärit Kolumbiast. Päikese käes kuivatatud kokalehtedega kaubeldakse tänaval, sest paljud Lõuna- Ameerika rahvad on ajast aega kasutanud neid ergutus - ja uimastusvahendina.

Ajalugu

Riigi põlisasukad on mitmed indiaani hõimud, kellest mõjuvõimsaimad olid tšibtšad. Lõunapoolsed alad kuulusid inkade riiki 1525 algas hispaanlaste konkista. Colombia kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks 20.juuli 1810, seda tunnustati 1819. aastal. 1831 . aastani hõlmas Colombia Vabariik (Suur-Colombia) tänapäeva Colombia, Venezuela, Ecuadori ja Panama ning väiksemaid osi Costa Ricast, Peruust, Brasiiliast ja Guynast.1830. riik lagunes ja tänapäeva Colombia alal asunud Uus- Granada muutis 1863 oma nime Colombia Ühendriikideks ning 1886 Colombia Vabariigiks.1903 lõi Colombiast lahku Panama.Colombias kaotati orjus 1851 . aastal.
Departemangud
Riik jaguneb 32 departemanguks (departamento) ja pealinnaringkonnaks.

Amazonase departemang

Antioquia departemang

Arauca departemang

Atlántico departemang

Bolívari departemang

Boyacá departemang

Caldase departemang

Caquetá departemang

Casanare departemang

Cauca departemang

Césari departemang

Chocó departemang

Córdoba departemang

Cundinamarca departemang

Guainía departemang

Guaviare departemang

Huila departemang

La Guajira departemang

Magdalena departemang

Meta departemang

Nariño departemang

Norte de Santanderi departemang

Putumayo departemang

Quindío departemang

Risaralda departemang

San Andrés, Providencia y Santa Catalina

Santanderi departemang

Sucre departemang

Tolima departemang

Valle del Cauca departemang

Vaupési departemang

Vichada departemang

Pealinnaringkond (Bogotá)
Departemangud jagunevad valdadeks (municipios).
Populatsioon
Inimarengu indeks
Maa kasutus
1. põllumajandus
2.ajutine karjamaa
3. farmid ,viljelus, rohumaa
4.mets
5.soo
6.mägismaa
7. kõrb
Majanduslik aktiivsus
Tootmine ja tööstus:
tekstiil , ravimid ,suhkur,toidutöötlus, petrooleum ,raud, teras, tsement , nafta ,kivisüsi, rauamaak ,smaragdid,kuld,hõbe ja plaatina.
Põhilised tooted: kohv,banaanid,suhkruroog,puuvill.
Faktid
Juhtlause Libertad y Orden (Vabadus ja kord)
Riigihümn Oh Gloria Inmarcesible!
Pealinn Bogota
Pindala 1 138 910 km2
Riigikeel (ed) hispaania
Rahvaarv 46 620 100
Rahvastiku tihedus 40 in/km2
Riigikord presidentaalne vabariik
President Alvaro Uribe Velez
Iseseisvus 20. juuli 1810
SKT 208 mld dollarit(2007)
SKT elaniku kohta 4377 dollarit (2007)
Rahaühik peeso (COP)
Usklikud katoliiklased(90%)
Maailmaaeg -5
Tippdomeen .co
ROK-i kood COL
Telefonikood 57
Pildid
Kolumbia lipp Kolumbia vapp
Kolumbia rahatäht 500pesot Kolumbia president Alvaro Uribe Velez
Kolumbia pealinn Bogota Kolumbia kohviistandus
Kasutatud kirjandus:

Geograafia õpik

Kooliatlas

ENE, köide 4

http://et.wikipedia.org/wiki/Colombia

http://static1.money.pl/i/pieniadze/pieniadze-swiata/thumb_2590.jpg

http://www.passportstamp.com/ref/maps/co-map.gif

http://2.bp.blogspot.com/_7Se7iswAanA/SdzV6YbCMHI/AAAAAAAAGrk/7mZBjhwpWD0/s400/colombia-map.gif

http://www.nativewiki.org/images/e/ee/RECs_of_the_AEC.png

http://realadventures.com/listings/1024190_Background-Notes-Republic-of-Columbia

http://en.wikipedia.org/wiki/Colombia

http://encyclopedia.farlex.com/Republic+of+Columbia

http://www.worldatlas.com/webimage/countrys/samerica/conewzz.gif