Juhendaja: Tallinn 2009 1. Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed riigi kohta Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist. Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart. Allikas: http://geology
.......................................................................................................14 Lisad...............................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Gümnaasiumi geograafia kursuses tegeletakse põhjalikumalt maailma riikide majanduse, struktuuri, loodusolude, pinnamoe, maavarade jms. Autor valis referaadi teemaks Venezuela, sest iga õpilane tutvub süvitsi ühe riigi oludega ja tutvustab seda ka oma kaasõpilastele. Tavaliselt teatakse Venezuelat kui üht Kariibimere ääres paiknevat riiki alati on tore ka rohkem teada. Autor tahab teada saada ja tutvustada riigi olusid. Tekstitöötluse alane eesmärk on õppida teksti töötlust, vormindamist, infootsimist jpm. Kindlasti saab autor ka esinemiskogemuse. Antud töö koosneb neljast peatükist milleks on: üldandmed, loodus, arengutase, vaatamisväärsused
avastas joa 14. septembril 1933. aastal ja 1937. aastal maandus sellel tepuil. Seal on asutatud Canaima rahvuspark, mille territoorium on kolmveerand Eestit ja kus elab vaid kümme tuhat inimest, kellest enamus on indiaanlased. Pargi teevad imeliseks tasase pinnaga mäed, mida kutsutakse tepuideks (inglise keeles table mountains). Turistid külastavad juga väikese lennukiga mööda lennates. 20. detsembril 2009 ütles Venezuela president Hugo Chávez telesaates, et joa nimi peaks olema algupärane Kerepakupai Merú, mitte avastaja järgi pandud nimi Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Riigi pealinn: Caracas. Riigikord: föderaalne vabariik
Bolivari Vabariik Venezuela Venetsueela Roman Voisnis Tartu Kunstikool 2009 Lipp Vapp Asukoht Üldinfo Asukoht: LõunaAmeerika põhjaosas Pealinn: Caracas Riigikeel: hispaania Riigikord: föderaalne vabariik President: Hugo Chavez Pindala: 916 445 km² Rahvaarv: 28 199 822 ( 2008) Rahvastiku tihedus: 30.2 in/km² Rahaühik: bolivar Ajavöönd: UTC 4:30 Hümn: Gloria al Bravo Pueblo Religioon: katoliiklus Hugo Chavez Bolivar Tüüpilised Venetsueela autod Caracas on Venetsueela suurim linn ja pealinn asutatud 25.juuli 1567 linnapeaks on Antonio Ledezma
Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal, tekitades pika põua.
Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosa lühike ülevaade looduslikesr tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne) Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal kui see, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga
Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil merepiir, aga lõunas ja idas on maismaapiir. Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama. Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks. Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida- Kolumbia on tiheda jõestikuga madal lavamaa. Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv.
................................................6 4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?................................................................................................6 5.Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? ..........................................................................7 METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS.................................................................7 1.Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasus %)? Kas seda on vähe või palju?...................7 2.Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid?.................................................... 7 3.Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?..............................................................................................................................7 4
moetooted) Suureks probleemiks on narkoäri Pealinn:La Paz Rahvaarv: 7,4 mln Rahaühik: boliviano Riigikeeled: hispaania, ketsua ja aimaraa keel Iseseisvus saavutati 1903 a. LõunaAmeerika vaeseim riik Majanduse tugevad ja nõrgad küljed: Rikkalikult maavaru: Äärmine vaesus on kuld, hõbe, tsink ja tekitanud poliitilise tina ebakindluse Mõni aeg tagasi Ehkki inflatsioon on avastati ka nafta ja vähenenud 10% maagaasimaardlaid piirile, peletab 1980a. hüperinflatsioon endiselt investoreid. Ajalugu: Algasukaist on teada ketsua ja aimaraa hõim, kelle 14. sajandil allutasid inkad. 153238 vallutasid Boliivia alad Hispaania konkistadoorid. 15431776 kuulus B. Ülem Peruu nime all Peruu, hiljem Rio de la Plata asekuningriiki. 19. sajandi keskel hakkasid kujunema
põllumajandusega seotud tegevus seal. (c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus. Hiina asub kolmes kliimavöötmes lõunaosa lähisekvatoriaalses, keskosa lähistroopilises ja põhjaosa parasvöötmes. Jaanuaris on põhja poolsel alal keskmine temperatuur -20°C, lõuna poolsel 10°C. Juunis on põhja poolsel alal keskmine temperatuur 15°C, lõuna poolsel 25°C. Kagu-Hiinas on aasta keskmine sademete hulk 1600 mm, Loode-Hiinas aga 0-100 mm. Saaki saadakse aastas 2 korda. (d) Mullad Hiinas on vihmametsa kolla- ja punamullad, vihmametsa ja savanni punased ferralliitmullad ning alluviaalmullad. (e) Maaparandustööd, mida selles riigis arvatavasti tehakse. Kuna Hiinas toimub enamus põllumajandusest idaosas, kus sajab palju, siis arvatavasti tehakse seal põldude kuivendamist. (f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Hiinas on võimalik tegeleda põllumajandusega ainult idaosas, kuna läänes on pinnamood väga mägine.
Õhutemperatuuri amplitud on 12 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 °C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Põhja-Argentinale on iseloomulikud väga kuumad, niisked suved ning leebed, pehmed talved. Kesk-Argentinas on kuumad suved koos äikesetormidega ja jahedate talvetega. Lõuna aladel on soojad suved ja külmad talved koos tiheda lumesajuga, eriti mägede piirkonnas. Loodusvarad : Pliimaak, tsingimaak, vasemaak, tinamaak, rauamaak, volframimaak, mangaan, nafta, uraanimaak, kips, väävel, boraat, abest. Argentina arengutaseme üldiseloomustus Elanike arv aastal 2006 oli 39,0 miljonit, rahvaarvu kasvuks protsentides aastatel 2006-2050 on 38% ning linnarahvastik moodustab kogu riigist 86%. Sündimus on küllaltki suur ehk 18% , samas suremus on selle kohta väikene ehk 8%, kuid imikute suremus on väga suur 16.8%. Lapsi naise kohta on 2,4 , alla 15 aastaseid on 27% ja üle 65 aastaseid on 10% Keskmine eluiga naistel on 78 aastat ning meestel 71 aastat
Põhjenda. a) Sveitsi põllumajanduses on kasutusel 26% territooriumist, põllumaad on 7%. Põllumaad on 36,90%; metsi, puid on 30,80%; ebaproduktiivset maad on 25,50% ja asutusi, linnaalasid on 6,80%. b) Põllumajandust seal hea arendada ei ole, sest seal on väga mägine, kuid leidub ka põllumajanduseks sobivat maad, näiteks Sveitsi platoo, kus on pehme kliima ja viljakad mullad. c) Sveits asub parasvöötmes, aasta keskmine temperatuur on 0-10 kraadi, aastane sademetehulk on 500-2000 mm. d) Sveitsis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega igal pool, sest suur osa on Alpide ja metsade all. 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? a) kapitali olemasolu. b) Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses). c) Valitsuse majanduspoliitika.
Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Maaparandustööd, mida selles riigis arvatavasti tehakse. (Niisutamine, kuivendamine) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus. (Keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Millele on põllumajandus spetsiliseerunud- taime või loomakasvatusele? Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Dominikaani vabariigi ning Kesk-Ameerika vabariikide Honduras, Nicaragua ning Costa Ricaga.Columbia on ainus riik Ladina Ameerikas kellel on loodus niivõrd erinev ja mitmekesine riigipiiridel. Veel on Columbia Vaikse Ringi osa,mis on vulkaani ja maavärinate piirkond.Esineb ka juhuslike vulkaani purskeid,maavärinaid ning perioodilisi põude. Maastik on samuti väga mitmekesine,rannikualad on valdavalt madalad ,Andides kõrge ning riigi keskel mägismaa. Kõrgeim punkt on Pico Cristobal Colon 5 775 m ning madalaim Vaikne Ookean 0 m . Hea geograafilise paiknemise tõttu võimaldab Columbia sealsetele elanikele tegeleda erinevate majandusharudega,kalastamisest kullakaevandamiseni. Geograafilised koordinaadid: 4 00 N, 72 00 W Colombia asukoht Lõuna-ameerika põhjaosas 1.3 Kliima Colombia kliima määrab ekvaatori lähedus kus peamiselt domineerib troopiline
Pampast lõunapool Patagoonias on põllumajandust võimalik arendada ainult kunstliku niisutamise teel, sest seal on kõrbed. Pampas on põllumajanduse arendamiseks kõige sobivam kliima. c) Kliima ja selle iseloomustus. Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Põhjaosas on õhutemperatuur jaanuaris +20 kuni +25 kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Õhutemperatuuri amplituud on 12 kraadi. Aasta keskmine õhutemperatuur on +16 kraadi. Aastane sademete hulk on 500-1000 mm. d) Mullad ja nende iseloomustus. Mullad on ühed maailma viljakamad, mis on kujunenud lössil- kollakashallidel peeneteralistel poorsetel vett hästi läbi laskvatel setetel. e) Maaparandustööd. Maaparandustööd on vajalikud ainult pampast lõunapool Patagoonias, kus on kliima jahe ja kuiv ( sademeid 100-300 mm. aastas, talvel keskmine temperetuur +2kuni +4 kraadi). Seal on põllumajanduse arenguks vajalik kunstlik niisutamine. f) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega
Riigi põllumajanduse iseloomustus Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Tsiilis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Tsiilis on põllumaad kasutada üsnagi vähe, maastiku mägisuse tõttu. b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Pinnamood ei soosi põllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa, mille tõttu on põllumajandusega tegelemine küllaltki raskendatud. c) Mullad. Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi-gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus on keskmisest madalam ja ei soodusta looduslikult põllumaade rajamist.Kuna riik on mägine, on seal ka vulkaanilised mullad,mis ei ole viljakad. Samuti mõnedes osades on mullakiht väga õhuke, sest sinna on tekkinud värske, noor muld. d) Maaparandustööd
ja muid ilmu.Õhutemperatuur suvel Rootsi lõuna osas 16°-24°,põhja osas 8°-16°.Talvel Rootsi lõuna osas külmakraade 0°-8°, põhja osas külmakraade 16°-24°.Aasta sademete hulk 250-1000 mm. Loodusressursid Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressurside poolest. Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiskeja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütt ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60%
Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha). Roomajaist elavad seal alligaatorid ja maod, nende hulgas kuni üheksa meetri pikkune anakonda. Kohati asustavad jõgesid röövkalad piraajad, kes pole küll suured, kuid ründavad ohvrit parvena ning söövad selle oma nõelteravate hammastega välkkiirelt luudeni paljaks. Andidest idas laskub maastik madalikeni, mida läbivad Orinoco ja Amazonase arvukad lisajõed. Rahvaarvult on Kolumbia oma 36 miljoni elanikuga Lõuna- Ameerikas Brasiilia järel teisel kohal, pindalalt aga jääb alla ka Argentinale ja Peruule. Ligi kolmveerand rahvast elab linnades, enamik on koondunud Vaikse ookeani ning Kariibi mere rannikule ja viljakamatesse jõeorgudesse, kus kasvab vili ja muud taimed paremini kui mujal. Suurim linn riigis on 5,6 miljoni elanikuga pealinn Bogota. Bogota koordinaadid on 5º põhjalaiust ja 74º läänepikkust
Küsimused lk 56 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1.Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. a) Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7% kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. b)Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad c)Brasiilia asub lähistroopilises vöödmes, lähisekvatoriaalses vöödmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöödmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhtleliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. d) Brasiilias on peamiselt punamullad. Mullad on väga viljakad.
Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17 Põllumajandustoodete eksport lk 18 Keskkonnaprobleemid lk 18 2 Metsamajandus ja metsatööstus lk 18 - 20 Pindala lk 18 Metsa tüübid lk 19 Suuremate metsamassiivide paiknemine lk 19 Kasutusala lk 19 Metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus lk 19 Puiduvarud lk 20 Metsamaterjali ja puidutoodete eksport lk 20 Metsanduse probleemid lk 20
Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on : Suriname, Prantsuse Guinea, Guyana, Venezuela, Kolumbia, Peruu, Boliivia, Paraguay ja Uruguay. Lisaks on veel Brasiilia ümbritsetud kahe ookeaniga : Põhja-Atlandi Ookeaniga ja Lõuna- Atlandi ookeaniga. Kliima Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas,
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Vali riik oma eesnime või perekonnanime algustähe järgi. Tingimuseks on see, et selles riigi territooriumil peab kasvama metsa. 1. *Riigi asendi iseloomustus + kaart, mis näitab riigi asukohta antud maailmajaos. 2. *Lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood ja kliima) 3. *Kui suurel ,pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse %). Kas seda on palju või vähe? 4. *Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid? 5. *Kus (millises riigi osas) kasvavad suuremad metsamassiivid ( ühtlaselt igal pool, mägedes jne)? + kaart, kuhu on märgitud metsaga kaetud alad 6. *Milleks metsi kasutatakse? 7. *Kas puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? 8. Iseloomusta metsamajandust ( puidu ja puidutoodete eksport-import, metsade istutamine) 9. Millised võiksid olla peamised metsaga seotud probleemid selles riigis?
................................. 11 4.2.3.Tootmine........................................................................................... 12 4.2.4.Metsamajandus.................................................................................12 4.3. Tööstus................................................................................................... 13 4.4. Transport................................................................................................ 14 4.5. Turism..................................................................................................... 15 Kokkuvõte......................................................................................................... 17 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 18 Sissejuhatus Andide rahvad on erilised, sest elavad kõrgetes mägedes, kus ilmselgelt pole tingimused eluks kõige lihtsamad
tarbijale Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti 20 saj algul- leiutati sisepõlemismootor nafta ulatuslik kasutus Hiljem maagaas, tuumaenergia Energiaallikate kasutuselevõtt Energia tootmine maailmas Energia tarbimine maailmas Energiaallikate osatähtsus maailmas 45% 40% 35% tuumaenergia 30% veeenergia 25% tahked kütused 20% maagaas 15% muud 10% nafta 5% 0% 1
Esikohal on ka odra- ja suhkrupeedi ekspordis Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega? Mullastikku on tugevasti mõjutanud inimtegevus. (Sandall, Marlborough, 1999:248-260) METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Metsad kasvavad 147 698 km2 suurusel maaalal. Metsasuse protsent on 27%. Seda päris palju kõrgelt arenenud riigi kohta. Kuna Prantsusmaa on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides.Domineerivad metsatüübid on lehtmets ja segamets. Metsad on väga liigirikkad, võib leida 136 erinevat liiki puud. Peamised puuliigid on kask, haab, lepp, vaher, saar, pappel, kuusk, pärn, kastan ja sarapuu. Prantsusmaal toodetakse 10 mln m3 paberipuud aastas. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, paberi, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks Metsaga seotud
Sademete hulk on külluslik, 1000-2500 mm aastas, kusjuures reeglina on Lõuna-Honsiu sademete rohkem (keskmiselt 3500 mm), kui Põhja-Honsiu (keskmiselt 1000-1500 mm) ning suvel sajab rohkem Vaikse ookeani poolsetel aladel kui Jaapani mere ääres. Aasta keskmine temperatuur varieerub 9,6°C saare põhjaosas kuni 16,2°C lõunas. Jaapanis on pikk vegetatsiooni periood, aastas saadakse 2-3 (lõunas) saaki 8.1.4 Mullad. Honsiu saare põhja osast alates on valdavaks lettmullad. Lettmuldasid iseloomustab horisontide silmnähtav erinevus ning huumuse vähene kogus. Kogu mullakihi keskmiseks paksuseks on 1 meeter, mis on Jaapani oludes üsna kõrge. Lettmuldadel on suhteliselt hea põllumajanduslik potentsiaal, seda tänu oma soodsale niiskustasakaalule ja kõrgele viljakusele. 14
populatsiooni. Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga. ENERGIAMAJANDUS · Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Kuigi Türgi energiatööstus oli 1990. aastate keskel vähearenenud, oli riigil siiski hea energia tootmise potentsiaal olemas. Tähtsaim looduslik energia on hüdroelekter. Teisel kohal on puusüsi, mille varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Siiski sisaldab Türgi puusüsi suures koguses vett ja väävlit ning seda on raske töödelda, mis omakorda saastab tugevalt õhku. Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni.
Valitsevad usundid. Enamik tsiillasi (75%) on katoliiklased. III PÕLLUMAJANDUS 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks? Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on kesised. a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Pinnamood ei soosi eriti põllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa. c) Mullad. Tsiili põhjaosas on lähistroopika ja troopika kõrbemullad, keskosas kuivade metsade ruskmullad, mägi-gleimullad ja kastanmullad, lõunaosas pruunid metsamullad ja ka kastanmullad. Muldade viljakus pole just kõige parem. d) Maaparandustööd Maade niisutamise ja kuivendamisega Tsiilis eriti ei tegeleta. e) Millistes piirkondades on võimalik tegeleda põllumajandusega? Põhjenda.
Etioopia Demokraatlik Vabariik referaat 1. Asend 1.1 Mandri kaart 1.2 Geograafiline asend Etioopia asub Aafrika mandril ja Aafrika maailmajaos. Riigi naabermaadeks on põhjast Eritrea, loodest ja läänest Sudaan, edelast ja lõunast Keenia, idast ja kagust Somaalia ning kirdest Djibouti. Põhjas ja läänes kõrgub Etioopia ehk Abessiinia mägismaa, mis võtab enda alla üle poole riigi pindalast. Lõunas laiub veidi madalam Galla platoo ning neid kahte eraldab keskalang. Riigi keskosa lõhestab Ida-Aafrika alang, mis jaotab platoo diagonaalselt kaheks ning peidab endas arvutult orge. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Riigi põhjaosas, Etioopia mägismaal, asub Tana järv, kust saab alguse Sinine Niilus. Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash.Merepiir riigil puudub. 1.3 Pikkus- ja laiuskraadid
..........................................................................10 4.2 Linnastumine...................................................................................................................12 5.Energiamajandus....................................................................................................................13 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus......................................................................................14 7. Metsamajandus ja metsatööstus............................................................................................16 8. Tööstuse areng......................................................................................................................17 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samunti viiendal kohal.
linnas, sealjuures 40% elab Santiagos. Enamus linnu paikneb riigi keskel, sest see on riigi viljakaim piirkond. (Joonis 23) 13 Joonis 23: Suuremad linnad ENERGIAMAJANDUS Tsiilis leidub toornaftat, maagaasi ja vähesel määral ka kivisütt. (Joonis 3) Lisaks oma energiavaradele impordib riik toornaftat, maagaasi ja kivisütt. Ainsaks eksporditavaks energiavaraks on nafta. Elekter toodetakse suures osas hüdroelektrijaamades. (Joonis 3) Elektrienergia toodang inimese kohta on 3060 kWh aastas. Selle näitaja järgi võib riigi jaotada keskmiselt arenenud riikide hulka. Energiamajanduse tõhustamiseks peaks Tsiili oma kiirevoolilisi, kärestikulisi jõgesid kasutama rohkem energia tootmiseks. Samuti võiks kaaluda tuuleenergia kasutuselevõttu. Kuna Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama äärealal, siis oleks tõenäoliselt võimalik kasutada ka
vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas). Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjausas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600..800 mm/a. 4. Mullad (peamised mullad, muldade viljakus). Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. 5. Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine). 19. sajandi keskpaigas kuivendati põhja Saksamaal soiseid alasid, mille tõttu on seal maapinnas sooldunud. · Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele?
.................................. 12 11. METSAMAJANDUS ................................................................................... 13 12. TÖÖSTUS ...................................................................................................... 13 13. EKSPORTIMPORT .................................................................................... 14 14. TRANSPORT ................................................................................................. 15 15. TURISM ......................................................................................................... 16 16. KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................... 18 ÜLDANDMED Pindala 449 964 km² Rahvaarv Üle 9 miljoni (2007) Pealinn: Stockholm Elanike arv 1 269 100 (2007) Stockholmis Keel Rootsi keel Rahaühik kroon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
