Ajaloo riigieksami teemad 2009 EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tul...
1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida- Euroopa riikide parteijuhid pidid o...
Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina ...
1. Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandi...
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
Nõukogude Venemaa/NSV Liit I osa (Fjodorov, I osa lk 41-48, 67-72, 110-112, 137-140, 146-149; Adamson lk 18-20; 38-45;76-89;) 1. Venemaa 20. sajandi alguses: poliitiline ja majanduslik olukord · Absoluutne monarhia. Maakondades ja kubermangudes olid valitavad omavalitsused (semstvod), kuid kõrgeim võim kuulus Nikolai II, kelle tiitel oli Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst jne · Välispoliitiliselt oli Vene keisririigil sajandi alguses teravaid vastuolusid mitme Euroopa suurriigiga (Inglismaa, Saksamaa, Austria-Ungari). Kaug-Idas ohustas Venemaa positsioone Jaapan · Suur välispoliitiline lüüasaamine kaotus Vene-Jaapani sõjas 1904-1905 (Venemaa osales aktiivselt maailma ümberjagamises. 1900 saadeti Vene väed Hiinasse bokserite ülestõusu maha suruma. Selle tulemusena muutus Hiina kirdeosa ehk Mandzuuria Venemaa mõjusfääriks) · Võimas s...
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis nat...
Majandus EKSAM (lk 199- 217) 1. Mis asjaolud tingisid Austria koolkonna tekke? Eelnenud aastate kiire majandusareng ning ühiskondliku mõtlemise, sealhulgas majandusteaduse mitmekesistumisest. Revolutsioon oli purustanud feodaalkorra ning puhastas teed kapitalismi arenguks. Tekkisid soodsad tingimused tööstuse ja kaubanduse arendamiseks. 2. Mis on piirkasulikkuse teooria? Kauba väärtus oli subjektiivne kategooria, mis tulenes kaupa hindavast tarbijast. Subjektiivsete väärtuste teooria aluseks oli kasulikkuse mõiste, millega tähistati kõigi materiaalsete hüvede omadusi, mis on inimesele kasulikud. Seejuures eristati kasulikke ja hinnalisi asju. Teisisõnu, piirkasulikkus on see, mille määrab antud hüviste hulga puhul kõige madalam rahuldatud või kõige kõrgem rahuldamata jäänud tarve. Seega...
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08.1939- Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmivad mittekallaletungilepingu ehk Molo...
19. Inglise multikultuursus ja Prantsuse assimilatsioon Euroopas on immigrante püütud integreerida mitmeti. Kaks äärmust on järgmised: Inglise multikultuursus. Brittide ellusuhtumise aluseks on põhimõte “ela ise ja lase teistel elada”, lisaks üldiselt aktsepteeritud seaduskuulekus oma riigi suhtes. Sellest johtuvalt on hilisasukate rahvusrühmadel lastud elada “omas kultuuris”, niikaua kui nad järgivad Briti seadusi. Kui vaadata minevikku, siis inglased ei sekkunud ka oma koloniaalvalduste kohalikku kultuuri pea üldse, välja arvatud mõnede kommete keelamine (näiteks lesepõletamine Indias). Prantsuse assimilatsioon. Prantsusmaal peavad kõik muutuma prantslasteks, sõltumata päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua ...
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...