Vene romantikud (0)

VENE ROMANTIKUD
SISUKORD
 Vene romantikud
 Võimas rühm:
 Mihhail Glinka
  - Modest  Mussorgski  
 Aleksandr 
  - Aleksandr  Borodin
Dargomõžski
  - Nikolai  Rimski -
 Anton Rubinstein
Korsakov  
  Sergei  Rahmaninov
  -  Cesar  Cui 
 Aleksandr  Skrjabin
  - Mili  Balakirev  
 Pjotr  Tšaikovski
Kokkuvõte
VENE ROMANTIKUD
 Hakkas kujunema 18.saj viimasel 
kolmandikul
 Rahvuslikkuse otsingud
 Looming tugevasti lääne mõju all
  1859 – asutati Peterburis Vene  muusika  ühing
  1862 – rajati Peterburi Konservatoorium
 1866 – rajati  Moskva  Konservatoorium
MIHHAIL GLINKA (1804-
1857)
 10-aastaselt hakkas mängima  klaverit  ja 
viiulit
  1818 -1822 õppis Peterburi aadlipansionis
 1824-1828 töötas riigiametnikuna
  1837 -1839 õukonnas laulukapelli juht
 Vene klassikalise koolkonna rajaja
 Loomingus kasutas rahvuslikkust
LOOMING
  Ooperid :
  - Ajalooline “Ivan Sussanin ” (1836)
  - Muinasjutuline “Ruslan ja Ludmilla ”          
(1842)
  1836. a esietendus ooper  “Ivan Sussanin”
  - Peterburi uue ooperimaja avamine
 Orkestriteosed:
 Romansid:
  - “Kamaarinskaja”
  - “Ma meenutan üht   
  - “ Valss -fantaasia”
kaunist hetke”
  - “Öö Madridis”
  - “Lõoke”
  - “Aragonia Jota”
ALEKSANDR 
DARGOMÕŽSKI 
(18
 Ve 13
ne -1869)
  helilooja
 Jääb Glinkale alla nii loomingult, tasemelt 
kui ka mahult
 Jutustab klasside vastuoludest
 Uued laululiigid:
  -  Satiiriline  laul ( nalja , kritiseerivad)
  - Stseenid elust (pildikesed)
LOOMING
 Teemad:
  - Kriitiline realism
  - Sotsiaalne ebavõrdsus (peegeldab ühiskonda)
 Suurem osa loomingust:
  - Laulud
  - Romansid
 Ooperid:
 Romansid:
  -“Näkineid”
  ­“Vana kapral”
  -“Kivist külaline”
  ­“Ussike”
  ­“Titulaarnõunik”
ANTON RUBINSTEIN 
(1829-1894)
 Vene  pianist , helilooja ja dirigent
 Alustas klaveril esinemisi 9-aastase 
imelapsena
 Vene Muusikaühingu(1859) ja Peterburi 
Konservatooriumi(1862) asutamine
LOOMING
 Üks viljakamaid vene komponiste
 Enamik loodud muusikast on aegade jooksul 
unustatud
 Püsima on jäänud:
  -  Ooper  “Deemon” (prantsuse mõjutustega)
  - Romansid “Öö” ja “Pärsia laulud”
  - Klaveriteosed, eriti “Meloodia”
SERGEI RAHMANINOV 
(1873-1943)
 Vene helilooja, pianist ja dirigent
 4-aastaselt ilmutas huvi muusika vastu
 1882-1885 õppis klaverit Peterburi 
Konservatooriumis
 1888.a jätkas õpinguid Moskva 
konservatooriumis
 1897.a alustas tööd  dirigendina
  1904 -1906 oli Moskva Suure teatri dirigent
LOOMING
 Esiplaanil  klaverimuusika
 Kirjutas klaveriteoseid neljale käele
 Tähelepanu keskmes meloodia
 Ei taotlenud oma muusika sarnasust 
rahvamuusikaga
 3 sümfooniat
 4 klaverikontserti
  - Kuulsaim  klaverikontsert  nr. 2
 3 ooperit:
  - “Aleko”
  - “Ihnus rüütel”
  - “Francesca da Rimini”
ALEKSANDR SKRJABIN 
(1872-1915)
 Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja 
komponeerimist
 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi
 Inspiratsiooni sai  Chopin ’i helikeelest
LOOMING
 Muusikas ei ole kuulda vene rahvaviise
 Sümfoonilised poeemid:
  - “Tulepoeem” 
  - “Ekstaasipoeem”
 90 prelüüdi
 10 sonaati
 3 sümfooniat
PJOTR TŠAIKOVSKI 
(1840-1893)
 Vene klassikalise  sümfoonia  rajaja
 Cambridge’i ülikooli audoktor
 Moskva Konservatoorium kannab tema nime
 Vene muusika psühholoogilise suuna 
peaesindaja
 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis
 1866-1878 töötas harmooniaõpetajana 
Moskva Konservatooriumis
 Töötas ka muusikakriitikuna, dirigendina
LOOMING
  Avamäng -fantaasia “Romeo ja Julia”
 10 ooperit (“ Jevgeni  Onegin”, “Padaemand”)
 3 balletti (“Luikede järv”, “Uinuv  kaunitar ”, 
“ Pähklipureja ”)
 Viiulikontsert
 3 klaverikontserti
VÕIMAS RÜHM
 Vene heliloojate rühmitus
 Kujunes 1860.aastatel
 5 heliloojat:
    - Modest Mussorgski
    - Aleksandr Borodin
    - Nikolai Rimski-Korsakov
    - Cesar Cui
    - Mili Balakirev
 Eesmärgiks kaitsta vene kultuuri
 Vene rahvusliku muusika arendamine
 Muusika sisu tähtsam, kui esitamise võimalused
 Rühm põlastas “puhast muusikat”
 Eeskujuks Mihhail Glinka looming (ooper “Ruslan 
ja Ludmilla”)
 Eriline tähelepanu rahvamuusikal, 
vokaalmuusikal, programmilisel muusikal
MODEST MUSSORGSKI 
(1839-1881)
 Suurim uuendaja “Võimsas rühmas”
 M. Mussorgski: “Elu tuleb kujutada ilma 
kassikullata”
 Vaenulik ilustamise ja idealiseerimise vastu
 Looming põhineb rahvalaulu elementidel
 Helikeel uudne ja julge, eirates rangeid 
harmoonia  reegleid
LOOMING
 Sageli pärineb ainestik ajaloost
  Domineerib  vokaalžanr
 Satiiriline laul “Kirp”
 Ooperid:
  - “Boriss Godunov ”
  - “Hovanštšina”
 Klaverisüit “Pildid näituselt”
 Orkestripilt “Öö lagedal mäel”
ALEKSANDR BORODIN 
(1833-1887)
 Andekas keemik ja suur  muusik
 29-a liitus Balakirevi ringiga
 Teoste arv üliväike, kuid kõik on tuntud
 Meloodiad voolavad ja laulvad
 Lemmikteemad: rahvakangelased ja 
vägilased
 Eeskujuks Mihhail Glinka looming
 Eratundides õppis muusikat
LOOMING
 Muusika viib kuulaja  vene muistsetesse 
vägivallaaegadesse 
 Ooper “ Vürst  Igor”
 Sümfoonia nr 2 (“Vägilassümfoonia”)
 Sümfooniline  poeem  “Kesk- Aasia  steppides”
  Keelpillikvartett  
NIKOLAI RIMSKI-
KORSAKOV 
(18
 19.44-1908)
saj populaarsemaid vene heliloojaid
 Lapsena tahtis saada meremeheks
 1871.a õppejõud Peterburi 
Konservatooriumis
 1874.a töötas dirigendina
 1883-1894 õukonnakapelli dirigent
 Peterburi Konservatoorium kannab tema 
nime
LOOMING
 Rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad
 Poeetiliselt programmiline
 Huvitavad orkestri- ja kõlavärvid
 Meelisteemad:
   - Muinasjutud
   - Eksootiliste maade kõlavärvid
   - Sümfoonilised meremaalingud
 Ooperid:
 Ooper- ballett :
  - “Lumivalgeke” 
  - “Mlada”
  - “Muinasjutt  tsaar  
 Süidid:
Saltaanist”
  - “Šeherezade” 
  - “Sadko” 
  - “ Hispaania  capriccio”
  - “Tsaari mõrsja” 
  - “Maiöö”
  - “Lumineid”
CESAR CUI (1835-1918)
 Prantslane, kes emigreerus Venemaale
 Hariduselt sõjaväeinsener
 Heliloojana ebahuvitav, ebakvaliteetne
 Tegutses kriitikavallas
MILI BALAKIREV (1837-
1910)
 Vene klaverimängija ja helilooja
 Kaaslaste meelest oli ta despootlik, 
domineeriv ja reaktsiooniline
 Rühmituse ideeline juht, vaimne liider
 Teravaim konservatooriumi kritiseerija
 Ainus liige, kes oli muusikat õppinud
LOOMING
 Kaks sümfooniat
 Kaks klaverikontserti
 Sümfooniline poeem “Tamara”
 Klaverimuusikast  kerkib  esile “Islamei”
KOKKUVÕTE
 Oluline panus vene rahvusliku muusika 
arendamises
 Inspireerisid paljusid heliloojaid
 Loomingud uudsed ja omapärased
Täname 
            tähelepanu 
                             eest!

Document Outline

• Vene romantikud
• Sisukord
• Slide 3
• Mihhail Glinka (1804-1857)
• Looming
• Slide 6
• Slide 7
• Aleksandr Dargomõžski (1813-1869)
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Anton Rubinstein (1829-1894)
• Slide 13
• Slide 14
• Sergei Rahmaninov (1873-1943)
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Aleksandr Skrjabin (1872-1915)
• Slide 20
• Slide 21
• Pjotr Tšaikovski (1840-1893)
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Võimas rühm
• Slide 27
• Modest Mussorgski (1839-1881)
• Slide 29
• Slide 30
• Aleksandr Borodin (1833-1887)
• Slide 32
• Slide 33
• Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908)
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Cesar Cui (1835-1918)
• Slide 39
• Mili Balakirev (1837-1910)
• Slide 41
• Slide 42
• Kokkuvõte
• Slide 44