Peterhofi loss ja park Asutamine · Peeter 1. valitsusajal · Aastatel 1714 1721 · Umbes 30 km peterburist, Peterhofi linnas · Venemaa Versaille's Peter 1. inspiratsioon · Üle 5000 töölise · Arhidektid: Leblond, Michetti, Zemtsov jt. · Avati ametlikult 1723 aastal · Loss on hiljem ka ümberehitatud Loss · Pärast Peeter I surma hüljatud · Teise terrassi serval · Barokkstiilis palee sise- ja välis kujundus · Palees: Hiina kabinet, valge söögituba, Peeter I kabinet, troonisaal, maaligalerii jt. esindusruumid.
Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (saksa: Schloss Ruhental, lühidalt ka Ruhenthal või Ruhendahl, vene: Рухенталь, läti: Rundāles pils) on barokkstiilis loss Lätis
asus nn vahimaja, põhjasuunal aga puhkemaja. Lossi majandushooned: köök, aidad ja jääkelder asusid lõunasuunal, teiselpool tänapäeva Weizenbergi tänavat. Lossi tallid asusid kunagise Noortepargi alumise sissepääsu lähedal, sepikoda asus vahimaja taga (tänapäevaks hävinenud). Nimi Katharinenthal (Kadriorg) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles 1740. aastatel. 18. sajandi keskel lasi keisrinna Anna Ivanovna viia lossipargist Peterhofi paleei parki viia raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi paremad päevad saabusid pärast keiser Aleksander I külaskäiku Tallinnasse 1804. aastal, pärast mida anti korraldus Eestimaa kubernerile korrastada loss ja ehitati tänapäeva Koidula tänav äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub Eduard Vilde Muuseum, kuid aja jooksul jäi loos jällegi keisriperekonna tähelepanuta. 1837. aastal külastas
Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO Amalienburgi lossi interjöör ROOTSI BAROKK Drottningholmi palee,Tessin vanem Stockholmi kuningaloss, Tessin noorem Roslin VENEMAA BAROKK Peeter Pauli katedraal, Trezzini Peterhofi suveresidents Rundale loss, Rastrelli, Läti Talvepalee, Rastrelli Vaskratsanik, Falconet ja nii ongi
Inglise park muusikasalong gilles DIana pärast kümblust Pesunaine Master Hare leedi sinises moodne abielu Suur kanal püha markus klepatra ja antionius bacchus ja nümf Talvepalee kadrioru peterhofi peeter esinen Palmse mõis st paul queens house Rokokoo nimetus tuleneb pantsus keelsest sõnast racaille, mis tähendab merekarpide ornamenti. Rokokoo sisekujunduses : Loobuti välisarhitektuuride detailide kasutamisest Seinad kaeti pannoodega, mida eraldasid liistud või raamid Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika Materjaliks ülekullatud kips või stukk
Tekst 25 -Täna me sõidame Peterhofi, – alustas hommikut Nataša. – Ma tõin teile pildid. Vaadake, see on „vene Versaille“, purskaevude pealinn! Merelt saab näha Suurt kindlus – 216 meetrit pikkuselt. Kujutad sa ette? - Teil siin venemaal on kõik suur - majad, ja teed, ja linnad. Ma olen juba kõigega harjunud. Mingisugune suurusehullus! – Tuli tahtmatult huulile Andresel. - Kindluselt alla viib grandioosne purskaevude kompositsioon – Suur kosk. Aga all pargis asub veel palju purskkaevusid – „Aadam“ ja „Eva“, „Male mägi“ „Kullamägi“ „Favoriit“ ja paljud muud. Suur loss om ehitatud barokki stiilis. Teda lõpetas võimas Ratrelli. -Seda on tunda. -Aga enne teda ehitusega tegelesid Miketti, Zemtsov... -Nikolo Miketti ja Mihail Zemtsiv? – Küsis Andres. -Jaa, aga mis sind nii üllatas? -Nemad ju ehitasid meie Kadrioru lossi, Tallinnas. -Oh päriselt! Kui huvitavalt mõnikord päimuvad linnade saatused… -Ja inimest...
vanavene ja barokki segastiil. Bartolomeo Rastrelli (1700-1771) Ta on vene baroki Click to edit Master text styles suurmeister aga Second level Third level itaallane. Fourth level Fifth level Rastrelli kuulsamad ehitised,barokse mustern idised on Versailles lossi eeskuju kaudselt jäljendavad Tsarskoje Selo ja Peterhofi ansambel. Küsimused Mis oli kõige tähtsam arhitektuur? (Vene või Rootsi) Kes hakkas arendema Tallinna ja Paldiskit? Mis stiilis on Kadrioru loss? Mis riigid hakkasid levima barokkistiili elemendid Venemaal? Aitäh tähelepanu eest!
vanavene ja barokki segastiil. Bartolomeo Rastrelli (1700-1771) Ta on vene baroki Click to edit Master text styles suurmeister aga Second level Third level itaallane. Fourth level Fifth level Rastrelli kuulsamad ehitised,barokse mustern idised on Versailles lossi eeskuju kaudselt jäljendavad Tsarskoje Selo ja Peterhofi ansambel. Küsimused Mis oli kõige tähtsam arhitektuur? (Vene või Rootsi) Kes hakkas arendema Tallinna ja Paldiskit? Mis stiilis on Kadrioru loss? Mis riigid hakkasid levima barokkistiili elemendid Venemaal? Aitäh tähelepanu eest!
arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. · DOMENICO TREZZINI tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Sveitslane. Tema kavandatud on Peetri maja Suveaias , kõrge torniga Peeter-Pauli katerdaal ja nn kollegiumide hoone. · Kõige barokilikum ehitis oli itaalia arhitektide kavandatud Kunstikamber. · Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega, tsaari soosikule Mensikovile aga pisut lääne poole Oranienbaumi loss. · BARTOLOMMEO RASTRELLI hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid.
Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toimub Louvre lossi edasiehitus. Päikesekuningas Luuis 14s, lasi ehitada 40 km kaugusele Pariisist Versailles lossi.(580m) Kõige uhkem saal Peegligalerii. Losside juurde kuulus alati Prantsuse park- hoolitsetud sümeetriline park. Venemaal. Peeter I alustab Neeva jõe kaldale barokse linna ehitamist. ,,Peterhofi loss". B. Rastrelli ,,Talvepalee", ,,Tsarskoje Selos". Eesti 1630-1780 Narva linn oleks olnud barokne, kui tulekahi poleks seda hävitanud. Säilinud on Narva Rekoda. Peeter I laseb ehitada Tallinnasse suveresidentsi. Enamus Tallinna Vanalinna kirikuid on ehitatud gootiajal, kuid tornikiivrid on nüüdseks baroksed, v.a ,,oleviste kirik". Barokkskulptuur. Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. L.
Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I-le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. pilt 2 Domenico Trezzini on tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss (vt. pilt 1) ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega. Bartolomeo Rastrelli on hilisbaroki arhitekt. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad Talvepalee (vt. pilt 2) ja Smolnõi kloostri kirik Peterburis ning suveloss Tsarskoje Selos. Rastrelli ehitas ka Kuramaa hertsogkonnas, praeguses Lätis Jelgava ja Rundale lossid. pilt 2
• Madridi lähedal • Filipe V võttis eeskujuks oma vanaisa Louis XIV lossid • 1716. aastast • Barokk • Sagrada Familia • 30aastasena asus arhitekt Antoni Gaudi püstitama Barcelonas oma “kivist palvet” • Ootab tänini valmimist Portugal • Amelia Pena suvepalee • Sintra linn • 1840. aastatel • Neogootika Venemaa • Talvepalee • Peterburis • 1754. aastast 10 aastat • Itaaliast Bartolomeo Rastrelli • Peterhofi loss • Peterburi lähedal • Barokk • Veesüsteemid • 1714. aastal Läti • Rundale loss • Bartolomeo Rastrelli • Kuramaa hertsogi Ernst von Bironi jaoks Ukraina • Pääsupesa loss • Krimmi poolsaar • 19.saj Türgi • Dolmabahce palee • Sultan Abdülmecid I lasi 19.saj keskel ehitada • Üle 600 meetri laiune fassaad • Uusbarokk ja klassitsistlik • 260 ruumi, 15 tonni kulda
sealt ei leiagi. Portreede, usu ja mütoloogiateemaliste maalide kõrvale tulid natüürmordid ja olustikupildid. Maalikunst täienes linnavaadete, maastiku ja meremaalidega. Kirevaid lahendusi pakkusid uued villa ja pargitüübid. Barokk kujunes lossiarhitektuuri hiilgeajaks. Eeskuju andis Prantsuse kuningate esindusloss Versailles oma rohkete purskkaevude, raidkujude, pargiga. Hakati hindama itaalia ehitusmeistreid. Näiteks kavandas B. Rastrelli Peterburi Talvepalee, Peterhofi, Katariina lossi.Tallinna Kadrioru lossi arhitektiks sai itaallane Niccolò Michetti. Mitmekesisust lisas muusika. See oli oreli ja keelpillimuusika kõrgaeg.16. sajandi lõpul tekkisid orkestrid. Professionaalsete muusikute põhitööks sai esinemine õukonnapidustustel. Arenes välja kammermuusika. Sündisid ooperizanr,oratoorium, sonaat, süit. Vaimulik muusika taandus. Barokiajastu kuulsamad heliloojad on itaallased A. Corelli, A. Vivaldi ja A. Scarlatti, sakslased J. S. Bach ja G. F
Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Püha pauli katedraal Londonis omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli luues Talvepalee, millest hiljem kujunes Ermitaaz, peterhofi Suure palee, Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku, Carlo Rossi rajades Aleksandri teater, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamus klassitsitlikud), linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning peterburi tsentrum. Eestis Niccolo Michetti kavandatud Kadrioru lossile lisaks olid paljud mõisahooned barokilikud (Palmse, Maardu, Sagadi, Põltsamaa)
· Vene riigimees 1673-1729 · Riigivõimus tähtsal kohal · Katariina I ajal valitses pigem tema riiki · Tihedalt seotud Eestimaa ja Liivimaaga (oli ka kindralkuberner) Niccolo Michetti · Itaalia arhitekt 1672-1759 · Kavandas Kadrioru lossi- lõunamaalane, seega põhjus liigsetes akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse · Rõhus Martin Lutheri õpetustele ka · Õpetas Halles eestlastele pietismist jne Nikolaus Ludwig von Zinzendorf · Saksi krahv 1700-1760 · Propageeris hernhuutlaste liikumist · 36 külastas Riiga ja Tallinnat ning elavdas kohaliku vennastekoguduste liikumist · Propageeris ka valitsuse silmis hernuutlust
6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? 7. Kes oli Itaalia barokkarhitektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma(Vatikani) linna?G.L.Bernini, ta kavandas Vatikanis Peetri kirku esise väljaku koos kolonnaadiga. 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel?Mis rahvusest ta oli?B. Rastelli, itaallane. 9. Nimeta B.Rastrelli kolm tuntumat ehitist. Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik, Peterhofi ja Tsarskoe Selo lossid. 10. Mis on Eesti barokkarhitektuuri silmapaistvam mälestusmärk? 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornkiivrid? Tallinna Toomkirik ja Niguliste kirik. 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime?Peeter I naise Katariina I järgi. 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? G.L.Bernini 15.1
Fourth level seovad alumisega spiraalsed voluudid Fifth level kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Rastrelli Peterhofi Suur palee Bartolomeo Francesco Click to edit Master text styles Rastrelli (1700 Pariis 1771 Peterburi) Second level Itaalia päritolug Venemaa arhitekt Third level Fourth level
·lihtne välisarhitektuur, luksuslik sisekujundus ·Peegligalerii- 73meetrit(ühel pool peeglid, teisel pool aknad) ·lossipark- prantsuse aiastiili musternäide-range kord, sümmeetria, geom. kujundid, pügatud puud ja põõsad. Inglismaal levis inglise pargi stiil- kõik võimalikult looduspärane, ebasümmeetriline, juhuslik ja pügamata. Täis üllatusmomente(paviljonid jms), eeskujuks oli hiina park. VenemaalBartolomeo Rastrelli(1700-1771) Talvepalee, Peterhofi lossi ja Tsarskoje Selos asuva Katariina lossi projekteerija värvikad, rohkete skulptuuridega, sisekujunduses kasutatakse kalleid materjale ja palju sambaid. Skulptuur: Populaarsed olid võitlused, röövimised, pühakute kannatused, teemad mis edastasid äärmuslikke tundeseisundeid. ·Ilmekad, efektsed ja teatraalsed poosid ·Suurim meister Lorenzo Bernini tema loominguskajastub kogu barokkskulptuuri spetsiifika. nt. ,,Taavet" või ,,Apollon ja Daphne" Rokokoo
Jutu kõrvale näitas geoloog meile ka enda tehtud fotosid. Põhiliselt oli tegu looduspiltidega, osad neist päris kaunid. · Ekskursioonil käisime ka jäänukmäe otsas. Minu pruunid kingad olid hetkega valged, vesi oli coca-cola värvi. · Edasi suundusime Sillamäele, värskete meretuulte linna. Külastasime sealset kultuurikeskust, kuhu oli üles seatud noorte kunstnike näitus. Kultuurikeskuse eest avanes vaade merele. Kõik meenutas kangesti Peterhofi Venemaal. · Enda Kirde-Eesti reisil külastasime ka vaatetorni, kust oli näha Narva veehoidlat ja ka merd. · Käisime ka Langevoja joa maastikukaitsealal. Juga ise oli väga niru ja kuivanud, nagu väike poiss pissiks. · Järgmise kohana külastasime Valaste juga, mis on Baltimaade kõrgeim, umbes 30 meetrit. Hoolimata sellest oli see samuti üsna kuivanud. Veel saime nautida kaunist
kujundusvõtetest on tugevasti mõjutatud asukohamaa eripäradest. 5. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Eestvaates on korruseid kolm, aga tagantvaates kaks. Seal on kaks tiibhoonet. Aknad on nii ümarad kui ka kandilised. 6. Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud. Peasaali dekoori valmistamine algas 1721. aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks. 7
Lõpu ülevaade Vikipeediast: Päts vahistati 30. juulil 1940 oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baškiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris ta koos poja Viktoriga Vitebskisse, 1943. aastal aga Peterhofi, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal hoopis kinnipidamisasutustes Kirovis. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K
Ideaalmaastikud, mida kunstnik maalis polnud tihtipeale olemaski, maastikke elustas ta mütoloogiliste kangelastega või nt karjasepaariga. Inglise barokk Saint Pauli katedraal, inglise park Inglise parki iseloomustavad metsikult kasvavad puud, salapärased nurgatagused ja varjualused, ebakorrapärased veekogud, looklevad teed. Barokk Venemaal Peterburis mis oli eeskujuks 17.saj, mis 18.saj. Hoonetest tuleb teada Talvepaleed (iseloomusta), Smolnõi kloostrikirik, Peterhofi lossi prantsuse stiilis park ,,Simsoni võitlus lõviga" mida skulptuur sümboliseeris? 17. sajandil hakkasid Poola ja Ukraina kaudu Vene arhitektuuris levima barokkstiili elemendid. Tekkis omapärane vanavene ja baroki segastiil, nn. Narõskinite barokk (nt. Pokrovi kirik Filis Moskva lähedal). 18. sajndi alguses lülitus üleeuroopalisse kunstiellu ka Venemaa. Peeter I püüdis oma reformidega
kuningale uusi losse? Nikodemus Tessin vanem ja noorem 2. Millise linna rajas Neeva jõe suudmesse Vene tsaar Peeter I? Kui vana see linn on? Peterburi, vanust üle 3 sajandi. 3. Loetle sealseid ehitusmälestisi, mis pärinevad Peeter I ajast. Mis rahvusest oli tollal linnas töötanud tähtsaim arhitekt? Peetri maja Suveaias, Peeter-Pauli katedraal, kolleegiumide hoone, Kunstikamber, Peterhofi loss jne. Arhitekt oli sveitslane Domenico Trezzini 4. Millised olulised hooned lõi Peetri järglaste ajal itaallane Restrelli? Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik, Jelgava ja Rundle lossid, Tsarskoe Selos 5. Millise meistriteose lõi Peterburis prantslane É. M. Falconet? Peeter I ratsamonumendi 6. Milline oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn? Narva 7. Kes lõi kõige silmapaistvamaid barokkstiili puunikerdisi? Kus võime tema teoseid näha? Christian Ackerman
I 1845 Pringi Sangaste kihelkond - 20. X 1917 Petrograd), Helilooja. Sündis Sangastes veskirentniku pojana. Õppis Valga algkoolis ja Tartu kreiskoolis. Muusikalise hariduse sai Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1865. aastal. Õppis ka Tartu ülikoolis matemaatikat. 1865. aastal sai kihelkonnakooliõpetaja koha Kanepis, kus organiseeris laulukoori, mis oli Eesti selle aja suuremaid (60 lauljat). 18661870 oli koduõpetaja Vana-Võidu mõisas. 1872 1876 töötas kooliõpetajana Peterhofi saksa kirikukoolis ja koduõpetajana Anton Rubinsteini perekonnas, õppides samal ajal Peterburi ülikoolis matemaatikat. 1876 1917 töötas matemaatikaõpetajana Peterburi/Petrogradi saksa gümnaasiumis. Vaatamata kodumaast eemalviibimisele, ei võõrdunud Thomson oma rahvast. Mitmel suvel käis ta Eestis rahvaviise kogumas ning kasutas neist paljusid oma koorilauludes. Thomsoni looming piirdubki ainult koorilauludega, umbes 70 laulust on säilinud 40.
1721. aasta visiit, mis vältas 25. maist 16. juunini, oli aga vast pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist. Viimast korda, 1723. aasta juulis, külastas Peeter Tallinnat juba keisrina. Peetrile meeldisid mered ja ta võttis endale missiooni muuta Venemaa mereriigiks. Tema teine ambitsioon oli muuta Venemaa euroopalikumaks. Ta oli käinud Versailles' lossis Prantsusmaal ning soovis seda jäljendada. Nii lasi Peeter I Tallinna ja Peterhofi Versailles' lossi koopiad rajada. Kuna Peetrile nii väga meri meeldis, ehitati lossid mere äärde ning kuna arhitekt Niccoln Michetti oli itaallane, lähtub loss itaalia villatüübist. Milanos asuva lossi Palazzo Litta fassaad meenutab Kadrioru lossi oma. Milanost pärit, praegu Eestis elav õpetlane Andrea Bochese võrdleb kahte lossi nii: "Meenutan ülikoolipäevi, mil vahetevahel olid meil loengud ja seminarid barokses-rokokoolikus Palazzo Litta saalides. Missuguse mulje jätaks see
organiseerivat alget. Inglismaa *palladionistlik laad( nt Püha Pauli katedraal Londonis) *pargikujundus: 18 saj- kõik võimalikult looduspärane-ebasümmeetriline, juhuslik, pügamata *üllatusmoment:teekäänaku tagant ilmus järsku nähtavale romantiline paviljon või kaarjas sild *Inglise pargistiili eeskujuks oli hiina park. Püha Pauli katedraal Venemaa *levima hakkas 18.saj *suurimad õukondlikud tellimused anti itaallastele Rastrelli- Talvepalee,Peterhofi loss ning Tsarskoje Selos asuva Katariina lossi projekteerija. Tema hooned on värvikad ja kaunistatud rohkete skulptuuridega. Sisekuj iseloomustavad kallid materjalid ning sammaste küllus, Talvepalee ülevoolav toredus aga ületab koguni Versailles'd. Peterhofi loss Talvepalee Skulptuur *populaarsed võitlused,röövimised,pühakute kannatused-teemad,mis eeldasid dünaamikat ja äärmuslikke tundeseisundeid(raev,ekstaas,valu,naer)
Ta juhatas mitmeid hooaegu kõiki Vene Muusikaühingu sümfooniakontserte, tegutses Viini Muusikasõprade Ühingu juhina, korraldas ,,Ajalooliste kontsertide" sarju Peterburis, Viinis , Berliinis, Leipzigis, Pariisis, Londonis. 1870.a. esines ta ka Tallinnas (Revalis). 1871-72 viibis ta koos viiuldaja H. Wieniawskiga kaheksa kuud kestnud turneel Ameerikas, andes ligi 200 kontserti. Ameerikas teenitud raha eest laskis ta endale ehitada Peterhofi maja (aastal 2005 avati Peterhofis Rubinsteinile mälestussammas), kus ta reisidelt naastes puhkas ja komponeeris ja kus ta lõpuks ka suri. Anton Rubinstein oli 19.sajandi suurimaid klaverivirtuoose. Imetlusväärse tehnilise meisterlikkuse kõrval hinnati tema esituste monumentaalsust, tõlgitsuste ainulaadsust ja isiksuse lummavat maagilisust. Ta oli kaasaegsete hinnanguil ainus, kes võis tõusta Ferenc Lisztiga samale pjedestaalile.
Louis 14.ostustas rajada uue residentsi Versailles' külla.Versailles' loss kujunes prantsuse rahva uhkuseks.Lossi ümbritsev park sai nn prantsuse aiastiili musternäiteks.Pargistiili aluseks on range kord ja sümmeetria.Inglismaa arhitektuuris pidi kõik olema looduspärane-ebasümmeetriline,juhuslik,pügamata.Inglise pargistiili eeskujuks oli hiina park.Venemaal hakkan barokkstiil levima alles 18.saj.Itaallasest skulptori poeg Rastrelli lõi Talvepalee,Peterhofi lossi ja Katariina lossi.Rastrelli hooned on värvikad.Skulptuuris muutusid populaarseks võitlused,röövimised.Portreede puhul kasutati ilmekaid ja efektseid poose.Barokkskulptuuri suurimaks meistriks oli Bernini.Vägagi barokne on tema ,,Apollon ja Daphne". Rokokoo- 18.saj asendus eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal barokkstiil rokokooga.Rokokoo suurimad saavutused puudutasid sisekujundust,mööblit,tarbe- ja moekunsti.18
kirikuga. Enne seda oli venemaa täiesti suletud. 18.saj muutus venemaa avatuks tänu Peeter I. Ta asutas ka Peterburi linna. Linna ehitamisele kutsuti läänest mitmeid kunstnikke, arhitekte ja spetsialiste. Peeter I oli esimene vene tsaar kes tegi tiiru ümber euroopa. Talle meeldis tagasihoidlik baroklik ehitus nagu Hollandis. Baroklik klassitsism. Domenico Trezzini ehitas Peetri suvemaja, Peeterpauli katedraali. Kõige baroklikum hoone oli Kunstkammer, mis ehitati itaallaste poolt. Peterhofi loss. Bartolomeo Rastrelli tõmbenumbriks oli barokk ja hilisbarokk. Tema kavandatud oli Talvepalee, Smolnõi klooster, Tsarskoje tselo merevaigutuba, Rundale loss. Skulporitest Falconet, kes tegi Peeter I vaskratsaniku. Ta oli rokokoolik kunstnik. Eesti Põhjasõda jagas eesti baroki kaheks. 17. Saj oli eesti rootsi all, ehituses olid esindatud kaitseehitised. Narva bastionid, Tallinna bastionid. Siin arendas bastioniarhitektuuri Erik Thalberg
küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger. Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Londoni Püha Pauli katedraal omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus Venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli, luues Talvepalee, millest hiljem kujunes Ermitaaz, Peterhofi Suure palee, Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku; Carlo Rossi, rajades Aleksandri teatri, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamik klassitsistlikud); linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud on Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning Peterburi tsentrum. Skulptuuri iseloomustab liikuvuse mulje ja dramaatilisus, rohkelt voogavat kangast, keerulised poosid. Kuulsaim oli L. Bernini, kelle loomingusse kuuluvad "Püha Tereesa ekstaasis", "Apollon ja
linnalähilosside ( ka kaugemate ) pargiansamblid ( Petrhof Peterburi lähedal, Kadriorg Tallinnas ). 82 Kõrgbaroki juhtivaks meistriks sai itaalia päritolu arhitekt B. Rastrelli ( 1700- 71 ), kelle tuntumad ehitised on Talvepalee ( 1757- 1762 ), smolnõi kloostrikompleks ja katedraal ( 1748- 64 ) ning Katariina loss Tsarskoje Seloos ( 1752-57 ). Rastrelli ehitas ümber ka Peterhofi Suure lossi ( 1747- 52 ), viies selle vastavusse grandioosse pargiansambliga. Talnepalee on keskne tsaari residents, mille Rastrelli lahendas nelja erineva fassaadi ehitisena. hoonet kaunistavad sambad, murtud viilud ja katuse äätrele paigutatud skulptuurid. Peafassaad on pööratu väljaku poole, selle kompositsioonolist keskust rõhutab pandustega paraadtrepp. Smolnõi katedraal on lahendatud traditsioonilise viiekuplilise ristkuppelkirikuna,
Suured ümberkujundused tehti 1935.-40. aastail ning ka praegu kavandatakse suuri ümberkorraldustöid soovitakse park taastada oma esialgsel kujul, mis on kaasa toonud mitmeid diskussioone ajakirjanduses (loe erinevatest väljaannetest). MAAPARKIDE KUJUNDUS 18. SAJANDI I POOLEL 18. sajandi algul rajati Kadriorule lisaks veel mitmeid regulaarses stiilis parke Venemaal, mille hulgast teistele eeskujuks said Suveaiad Peterburis, Kadriorg (oli tollal ju Venemaa all), hiljem ka Strelna ja Peterhofi aiad. Nimetatud parkidel oli suur mõju Eesti maaparkide kujundamisele ning tasapisi hakati ka mõisate juures aedadest regulaarseid parke laiendama. Järk-järgult hakati istutama sirgeid puuderidu mõisast väljuvate teede äärde - tekkisid puiesteed. Veel edasi, aia laienemisega, hakkasid kujunema ka juba lihtsad pargid. 18. sajandi mõisapargid olid algul väikesed ja piirdusid tihti vaid nelinurkse ruumiga mõisamaja taga. Puud istutati tavaliselt pargi äärde korrapäraste ridadena
annaabi.ee 
