Essee/referaat vene muusikast (0)

Anni Larin 11B

Essee

Vene muusika

Professionaalse vene muusika algus
Professionaalne muusika sai hakata arenema siis kui Peeter I rajas Peterburi linna. Tuues sinna arhitekte, näitlejaid, heliloojaid. Kõike mis oli seotud kultuuriga . Ta tõi inimesi sinna Itaaliast , Prantsusmaalt, Bütsansi riigist
Esimesed professionaalsed vene heliloojad olid mõjutatud Itaalia muusikast, kuna nende õpetajateks olid itaallased . Sealt sai alguse koorikontsertide ja soololaulude kirjutamine.
Professionaalse muusika arengus aitas kaasa ka konservatooriumite avamine . 1862 avati Peterburis esimene Venemaa konservatoorium , ning 1866 avati Moskvas teine konservatoorium. Konservatooriumid asutasid vennad Rubinsteinid. Moskvas Nikolai ja Peterburis Anton.
Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu kasutatakse vene muusikas palju koori. Väga palju kasutatakse vene muusikas ka kirikukellasid.
Võimas rühm
„Võimas rühm“ oli Vene heliloojate rühmitus, mis kujunes 1860. aastatel Peterburi noorte muusikute ringina, kuhu kuulusid järgmised heliloojad Modest Mussorgski ,Aleksandr Borodin , Nikolai Rimski - Korsakov , César Cui ja Mili Balakirev. Nad pöörasid tähelepanu rahvamuusikale, vokaalmuusikale ja programmilisele muusikale. Nende eeskujuks oli M. Glinka ooper „Ruslan ja Ludmilla “.
See rühm andis lühikese ajaga suurepärase panuse vene muusikasse ja selle professionaalsele arengule.
Mihhail Glinka (1804-1857)
Tema teosed kajastavad ühiskondlike probleeme. Kirjutas oopereid, mis olid seotud rahvusliku teemadega ja muusikaga. 1836. a kirjutas esimese vene rahvusooperi, mis oli ajaloolise sisuga „Ivan Sussaanin“ ehk „Elu tsaari eest“. Ooperiga „Elu tsaari eest“ avati Peterburi ooperimaja. 1842.a kirjutas teise ooperi, mis oli muinasjutuline „Ruslan ja Ludmilla“
Samuti kirjutas ta veel laule, romansse, sümfoonilisi teoseid, orkestri teoseid. Orkestri teostest tähtsamad on „Öö Madriidis“, „Aragonia Jota“. Romansid on laulvad ja romantilised ja neist tuntumad on „Lõoke“ ja „Ma meenutan üht kaunist hetke“
Modest Mussorgski (1839-1881)
Tema muusika teemad on seotud talupoegadega ja rahvalauludega. Kasutab palju kõneelemente muusikas ning enamasti on teosed läbi komponeeritud. Vokaalžanr on domineeriv žanr, ning laulud on sotsiaalsete sisudega, kuid satiirilised. Kujutab palju ka lihtsaid inimesi. Ta teravmeelitses kõrgema seisuse nürimeelsuse üle. Ta oli vaenulik idealiseerimise ja ilutsemise vastu.
Tema helikeel oli uudne ja julge ning eiras rangeid harmoonia reegleid.
Ta on kirjutanud mõned ooperid nagu „ Boriss Godunov“, „Naisevõtt“, „Hovanštšina“. Kuid tema kuulsaim teos on instrumentaal klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“, mille ta kirjutas 1874 . aastal. Satiirilistest lauludest tasub ära märkida teose „ Kirp “, milles on välja toodud õukonna rumalust ja lipitsemist.
Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908)
Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldav väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud , eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
Rimski-Korsakov on tuntud ka rikkalike orkestrihelide kokkusulatamise tõttu, mis avaldub eriti  “ Hispaania  cappriccio`s” (1887). See orkestripala on poeetiline muusikaline jutustus hispaanlastest ja lõunamaisest loodusest, milles instrumentide väljenduslikud ja virtuooslikud omadused on täiuslikult ära kasutatud.
Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid,  kammermuusikat,  romansse, sümfoonilise süidi ,  süite ning 15 ooperit, milles kasutas sageli süžeena vene folkloori ja ajalugu. 
1978. aastal kirjutas ta ooperi "Maiööl", mille süžee on võetud Gogoli jutustusest ja mille ta pühendas oma abikaasale. Veel on ta kirjutanud ooperid „Jõuluööl“, „Lumineid“, „Kuldkikas“.
Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Šeherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Šeherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev , kohati idamaise koloriidiga.
Pjotr Tšaikovski (1840-1893)
Paljud Tšaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul .
Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsemad teosed 5. ja 6. sümfoonia, ning ooperid „Padaemad“, „ Jolanthe “, balletid „ Uinuv kaunitar“, „Pähklipureja“. Viimaste aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks.
Ta on kirjutanud kümme ooperit, kolm balletti, orkestriteoseid, kuus sümfooniat, ning teoseid sooloinstrumentidele nende hulgas 72 oopust klaverile.
Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni  Onegin " (1877). Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperitest tundud on veel „Padaemand“, „Jolanthe“, „ Orleansi neitsi“, „Mazepa“.
Balletid „Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“, „Pähklipureja“. Teosed klaverile „Mälestusi Haapsalust“, „ Aastaajad “ – mis sisaldab iga kuu kohta eraldi pala ehk 12 karakterpala. Samuti kirjutas klaverile ka lastele lugusid „Laste album“, mis koosneb 24 kergest palakesest.
6. sümfoonia h- moll „Pateetiline“ on sümfoonia, kus Tšaikovski kasutab II osas Eesti rahvalaulu „Kallis Mari“, mille ta kirjutas üles olles oma venna juures Haapsalus .
Minu enda arvamus Vene muusikast
Minule väga sümpatiseerib 19. saj vene muusika. Minu lemmik heliloojaks sellel ajastul on Tšaikovski. Miks just tema? Sellepärast, et tema muusikas on huvitavad, kuid samas klassikalised kõlad. Tema muusika on mõtlema ja kuulama panev. Erinevates teostes võib leida sarnasusi teiste teostega, seda sellepärast, et ta kirjutas mitut teost korraga. Samuti Tšaikovski seos Eestiga on auväärt. Eriti see, et ta sai oma teoste kirjutamiseks inspiratsiooni Eestist. See tekitab tunde, et maailmakuulus helilooja pani tähele väikse Eesti eripära, ilusat loodust ja asju millest inspiratsiooni koguda.