Tallinna Laagna Gümnaasium Pjotr Tšaikovski lavamuusika Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Tšaikovski lavamuusika Pjotr Iljitš Tšaikovski sündis 25 aprill 1840.aastal ja suri 25 oktoober 1893.aastal. Ta oli vene romantistlik helilooja. Tšaikovski oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist ning vene muusika nn. psühholoogilise suuna peaesindajaid. Teda peetakse balleti kui tervikliku sümfoonilise arenguga tantsulis-muusikalise žanri kujundajaks. Paljud tema teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Tšaikovski kuulsus rajaneb suures osas tema ooperitele ja ballettidele. 60ndatel aastatel toimus helilooja väljamurre suurde muusikamaailma. Tšaikovskit
lõpuni. Tema kontsertide graafik pianistina oli väga tihe, mille tõttu ei olnud tal aega tegeleda oma loominguga. Ta käis puhkamas Šveitsis, kus ta sai tegeleda oma loominguga. Tema loomingust jääb sageli mulje, et korraga mängib mitu klaverit. Rahmaninovi muusikat iseloomustab suur meloodilisus, väga pikad arendused ning tugev rütmienergia. Rahmaninov järgis oma loomingus väga palju Tšaikovskit, kuid Rahmaninov ei olnud nii emotsionaalne, kui oli olnud Tšaikovski. Rahmaninovi muusika oli intellektuaalsem. 6. Nimeta 5 vokaalmuusika ja 5 instrumentaalmuusika žanri. INSTRUMENTAAL- sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit VOKAALMUUSIKA- missa, aaria, kantaat, oratoorium, passioon 7. Nimeta 10 tuntud Vene teadusest, kunstist, kirjandusest tuntud nime XIX sajandist ja XX sajandi algusest ( lisades ka tegevusala). Nikolai Gogol- romaanikirjanik Lev Tolstoi- kirjanik Anton Tšehhov- näitekirjanik
Minu muusikaelamus Neljapäeva õhtul 25.novembril käisin ma vaatamas balletti “Pähklipureja”, mis toimus Rahvusooper Estonias. Selle jõululoo teeb eriliseks muusika, mille on kirjutanud Pjotr Tšaikovski, kes oli 19.sajandi romantislik helilooja ja, keda peetakse üheks vene klassikalise sümfoonia rajajateks. „Pähklipureja“ on üks tema kirjutatud kolmest balletist. Lisaks on ta kirjutanud ka sümfooniaid ja oopereid. Estonias on “Pähklipureja” muusikaliseks juhiks Jüri Alperten, dirigendiks Risto Joost ja esitajaks Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester. Jüri Alperten, kes on sündinud 16. juunil 1957 on Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog. Risto Joost, kes on sündinud 22
Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Tema surma põhjustas alkoholism. “Boriss Godunov Ooperi puuduseks peeti asjaolu, et seal puudus keskne naisosaline ning ta pidi selle mitu korda ümber tegema. Libreto kirjutas helilooja ise Aleksander Puškini samanimelise tragöödia põhjal. Analüüsib sügava psühholoogilise kaasaelamisega selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus. Pjotr Tšaikovski 1840-1893 Oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfooniarajajaist. 10 ooperit Tuntuimad teosed “Jevgeni Onegin” ja “Padaemand” Oli väga tundliku närvikava ja keeruka isikliku eluga loojanatuur. Helilooming sügavalt psühholoogilise sisuga, kus esmatähtis on inimese hingeliste elamuste muusikaline väljendamine. “Jevgeni Onegin” Lüüriline ooper Soovi kohaselt olid esimeseks esitajateks
õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski-Korsakovi käe all. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit."Pihkvalanna" "Maiöö" "Lumineid" "Jõuluöö" Pjotr Tšaikovski 7. mai 1840– 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Tšaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel 1850–1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tšaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul
Kontsetiarvustus Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ 20. veebruaril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast
Kujunes välja klassikalise balleti reeglistik Võeti kasutusele varvastants, balletikingad, kahar tüllseelik Balletikoolkonnad 19. sajandi keskpaigast Euroopas kolm balletikoolkonda: Itaalia, Prantsuse, Vene Prantsuse ballettmeister ja koreograaf Marius Petipale (1819-1910) Teda peetakse Vene klassikalise balletitraditsiooni loojaks Koreograafilisi lahendusi kasutatakse veel tänapäevalgi Pjotr Tšaikovski Vene rahvusliku balletimuusika rajaja Teosed: „Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“, „Pähklipureja“ maailma balletiklassika Hingestatult meeldejäävad meloodiad, erksad rütmid Tegeles ka ooperiloominguga „Luikede järv“ Esietendus Moskva Suures Teatris 1877. aastal Maailma enim lavastatud balletietendus üldse Libreto räägib rohkete sümbolite keeles Kujutluste maailm
"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin
Romantismiasjastu ooperid sel hooajal Eesti ooperilavadel Rahvusooper Estonia: 1. Jevgeni Onegin- Pjotr Tšaikovski Konstantin Stanislavski 1922. aasta lavastuse redaktsioon. Taastatud arhiivimaterjalide põhjal. Aleksandr Puškini samanimelisele värssromaanile loodud ooper „Jevgeni Onegin“ on vaieldamatu meistriteos vene ooperiklassikas. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Aastaid hiljem kohtuvad nad uuesti ja Onegin näeb noort naist hoopis teise pilguga…
6.“Võimsa rühma“ moodustasid Venemaal muusikaelus….? Bussorgski, Balakirevi, Ceasar Cui, Aleksander Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov 7.Modest Mussorgski tuntuimad ooperid on? „Boriss Godunov“ ja „ Hovanštšina“ 8. Mida muutis Mussorgski ooperižanris? Mida ta tõi uut? Oli novaator, tema harmoonia oli uudne ja julge, helikeel piltlik ja kõnekas. Pani kooli laval liikuma ja tegutsema. 9.Venemaa silmapaistvaim ooperiklassik 19. sajandil on? Pjotr Tšaikovski 10. Mitu ooperit ta kirjutas? Nimeta mõni neist! „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“ 11.“Jevgeni Onegini“ süžee lühikokkuvõte? Naispeategelane oli Tatjana, kes armus oma õe Olga austaja Lenski sõpra Oneginisse. Ta kirjutas talle kirja, kuid Onegin oli tema vastu õel ning külm, öeldes, et ta ei usu armastusse. Tatjana nimepäevaks korraldatud ballil lööb Onegin külge Olgale, mille peale läheb ta tülli Lenskiga ja laseb viimase duellil maha
Elina Lainelo 10.a Retsensioon „Pähklipurejast“ Käisin 19. jaanuaril Rahvusooper Estonias „Pähklipurejat“ vaatamas. See on Pjotr Tšaikovski maailmakuulus ballett, mida on etendatud alates 1892. aasta detsembrist, kui toimus esietendus. Etenduse koreograafiks oli ameeriklane Ben Stevenson, kes selle teosega on pälvinud rahvusvahelist tunnustust. Dirigendi roll oli Risto Joosti mängida. Pjotr Tšaikovski sündis 1840. aasta maikuus ja elas 1893. aasta novembrini. Ta oli vene romantismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema tundelist muusikat, kus peegeldusid inimese sisemaailma kõige varjatumad nüansid, mõjutas üpriski tugevasti 14-aastase tundliku loomusega poisikese ema surm. Lisaks tuntud ballettidele on ta loonud ka sümfooniaid, oopereid, klaverikontserte ja –teoseid, viiulikontserdi ning palju muud
Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt. Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis (Mozart – Krahvinna “Figaro pulm”, Donna Anna "Don Giovanni", Pamina "Võluflööt"; Puccini – Mimi “Boheem”, Cio-cio-san “Madama Butterfly”, Tosca “Tosca”; Verdi – Elisabeth “Don Carlos”, Desdemona “Othello”, Violetta “Traviata”, Elvira “Ernani”, Amelia
Laupäevaõhtune kontsert Kadriorus 28.märts 2016 toimus Kadrioru lossis Ülestõusmispühade kontsert „Saladusliku öö vaikuses“. Olen ammu tahtnud Kadrioru lossi minna, kahjuks ei ole siiani jõudnud. Tegu oli väga ilusa ehitise ja peasaaliga, on ju lossi rajaja Vene tsaar Peeter I , kes nimetas lossi Kadrioruks tema abikaasa Katariina I auks. Kontserdi kavas olid aariad ja duetid Mozarti, Leoncavallo, Puccini, Offenbachi,Tšaikovski ooperitest ning Rahmaninovi laulud, esitajateks kolm noort muusikut: kaks lauljat ja pianist. Naislaulja oli sopran Tatjana Romanova, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia Anu Kaalu klassis. Praegu töötab Soome Rahvusooperis. Meeslaulja oli bariton Andrejs Krutojs , kes on sündinud Riias, muusikahariduse sai aga samuti Eesti Muusikaakadeemias Mati Palmi klassis, lisaks Saksamaal Trossingeni Muusika Kõrgkoolis, praegu töötab Saksamaal.
Pulmapeol on kehastutud muinasjututegelasteks nagu Saabastega kass ja Kassike, printsess Florina ja Sinilind, Punamütsike ja Hunt, Tuhkatriinu ja prints Fortune. Külalised tervitavad õnnelikku noorpaari ja Sirelihaldjat, kes murdis oma võlujõu abil kurja maagia. Kujundus on fantaasiaküllane, see teeb balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Muusikavalik oli kirev ning sobis iga muinasjututegelase tausta ja tegudega. Kõlas Tšaikovski klassikaliselt kaunis muusika. Balleti lõpustseenis astuvad lavale mitmed armastatud tegelased. „Uinuv kaunitar“ on Tšaikovski kolmest balletist üks armastatumaid, mistõttu on see paljude teatrite püsirepertuaaris tänaseni. Lavateoste helipilt tuli küll CD-lt, kuid oli siiski väga võimas ja elav. Dekoratsioonid esimese vaatuse ajal olid minimaalsed, laval oli kolm pinki ning see oli kõik, aga teise vaatuse ajaks oli lava täielikult muutunud
Muusikaretsensioon Pjotr Tšaikovski balett „Luikede järv“ Karin Korobeinikov Käisin vaatamas Pjotr Tšaikovski baletti „Luikede järv“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias 28. veebruaril 2015. Etenduse kestvuse aeg oli 2 tundi ja 30 minutit. Koreograafias kasutati Marius Petipa ja Lev Ivanovi fragmente. Balett oli meeldejääv ning ajas mõndades kohtades ka nutma. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Galina Lauš, Maksim Tšukarjov, Aleksandr Prigorovski, Nanae Maruyama, Olga Rjabikova, Sergei Upkin, Anatoli Arhangelski, Heidi Kopti ja Andrus Laur. Esietendus toimus 1877
Finlandia, Kurb valss, Viies sümfoonia Grieg – norra helilooja ja pianist. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga .Kuulsam teos on Peer Gynt Bizet - prantsuse helilooja, ooper : Carmen – dramaatiline lugu Tšaikovski – vene helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Balettid : Luikede Järv, Pähklipureja. Ooper : Padaemand. 8. Kuulmise järgi kohustuslik ära tunda ja osata iseloomustada: tunnused-kurb või rõõmus, ilmalik või vaimulik, autor, lisada juurde tekkiv meeleolu: Mozart: Ah kui juba mürgel (Figaro pulmast) Mozart Rondo a`la turca – rõõmus, ilmalik. Tekitab rõõmsa ja humoorika meeleolu.
2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
Balett „Uinuv kaunitar'' ,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht
Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle NõukogudeLiidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Lauljakarjäär Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut. Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "Eesti kullafond". Mälestuse jäädvustamine Georg Otsa auks anti 1996. aastal väikeplaneedile "1977 QAI" nimi "3738 Ots". Tema nime kannab ka Georg Otsa tänav Tallinnas, mis asub Estonia teatri ja Tallinna Reaalkooli vahel. 2005. aastal lavastati Georg Otsa eluloo teemal muusikal "Georg". 5
klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Heliloojad. Niccolo Paganini Franz Shubert Hector Berlioz Robert Shumann Felix Mendelssohn-Bartholdy Fryderyk Chopin Ferenz Liszt Giuseppe Verdi Richard Wagner Johannes Brahms Georges Bizet Modest Mussorgski Pjotr Tšaikovski Bedrich Smetana antonin dvorak Edvard Grieg Jean Sibelius
kroonimist’’(1643). Kui varem oli ooperite esitamine nende kulukuse tõttu rangem seotud jõukate õukondadega, siis 1637.aastal avati Veneetsias esimene avalik ooperi teater- Teatro San Cacciano. Tuntumaid ooperiloojaiad Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Gioachino Rossini (1792-1868) Giuseppe Verdi (1813- 1901) Richard Wagner (1813- 1883) Giacomo Puccini (1858-1924) Pjotr Tšaikovski (1840- 1893) Mõned ooperi lood ka https:// www.youtube.com/watch?v=rAJsSHwCFns https:// www.youtube.com/watch?v=t4_ZiGMjtV4 https:// www.youtube.com/watch?v=YSV_kjLnfTI https:// www.youtube.com/watch?v=TsUlYU549no AITÄH ,ET VAATASITE
Proosa • 1830 võttis loomingus valdava osa. • Üldtuntuks sai “Padaemand” 1833 • Ilmusid ajaloolised jutustused “Kapteni tütar” ja “Dubrovski”. Draamateosed • 1825 valmis tragöödia “Boriss Godunov” • 1830 lõpetas Puškin neli väikest tragöödiat: “Mozart ja Salieri”, “Ihne rüütel”, “Pidu katku ajal” ja “Kivist külaline”. Ooper • “Jevgeni Onegin” on Pjotr Tšaikovski üks kahest kuulsamast ooperist ning tuntuim Puškini-aineline ooper. • Seda romaani on paljud teatrid etendanud, nt. Vanemuine, Estonia jne. “Jevgeni Onegin” • Teose kirjutamiseks kulus üle seitsme aasta. • Konkreetne aeg (1819–1825) ja ruum. • On nimetatud “vene elu entsüklopeediaks” – annab mitmekülgse ülevaate ühe ajastu oludest ja ühiskonnakihtidest.
kaasa tuntu- maadesse, palju häid heliloojaid. kes hakkasid operette kirjutama. maailmasõda meediakanalite kaudu. sele, levikule? Kuulsamaid Wolfgang Amadeus Mozart „Figaro Jacques Offenbauch „Orpheus põrgus, Richard Rogers „Oklahoma“, „Helisev etendusi: Pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“, „Ilus Helena“, Johann Strauss noorem muusika“, Jim Jacobs, Warren casey „Grease“ Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, „Nahkhiir“, „Viini veri“. „Padaemand“.
jaanuar Vanemuise kontserdimaja 30.Jaanuaril käisin vaatamas-kuulamas keelpillikvartetti „Asturia“ Vanemuise kontserdimajas, mis oli tõeliselt huvitav ja omapärane kogemus, minujaoks küll mitte kõige meeldivamas võtmes, kuid iga kogemus annab ju midagi juurde. Kvarteti liikmed Vera Valijeva (viiul), Jekaterina Golovko(viiul), Jelena Moskalenko(altviiul) ja MiroslavaTsibka(tšello) on noored säravad muusikud, kes on saanud muusikalise kõrghariduse Ukraina Tšaikovski-nimelises muusikaakadeemias.Asturia esitab klassikalisi ning ka tuntud välisartistide (ABBA, Lady Gaga, Madonna jt) muusikapalu uues töötluses. Kõik pillid millel mängiti olid elektripillid ning seega oli kõla minu jaoks suhteliselt metallne ja ebameeldiv. Taustale mängis väga kõva tümps, mis oli kohati liiga üle „krutitud“ ning raske oli kuulata. Enamus lugudest olid esitatud väga kiiresti ning seega oli õhkkond pidevalt närviline ja raske.
lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos
lavamuusikas – operetta 4. Iseloomusta romantismiajastu ooperit. Heliloojad. Ooper muutus aariate ja retsitatiividega numbriooperist läbikomponeeritud muusikadraamaks, kus muusika ja lavategevus arenesid lakkamatult. Harmooniasse ilmusid pingestatumad ja kirevamad kooskõlad. Rütmika ja tempod vaheldusrikkamad Eriline tähelepanu dünaamikal – inimliku tundeskaala kõiki nüansse. Tähtsamad heliloojad: Jean Sibelius, Edvard Grieg, Antonin Dvorak ja Pjotr Tšaikovski 5. Mis on kammerlaul? klaverisaatega soololaul.(Salongikultuuri tekkimine ja kodune seltskondlik musitseerimine peredes). Tunnusjoon – soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus.Tähtsaim helilooja – Franz Schubert (ü 600 laulu). Koondas esimesena oma laulud tsüklitesse. 6. Nimeta klaverimuusikavorme ja žanreid. Nokturn – õhtust, öömeeleolust inspireeritud muusikaline miniatuur. Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos
“ Onegin” “Onegin” on John Cranko ballett, mis on tehtud Aleksandr Puškini ainetel. Ballett maailmaesietendus 13. aprill 1965, kuid Estonia Rahvusooperis esietendus ballett 19. märtsil 2015. Balletis kõlas Pjotr Tšaikovski muusika, ning arranžeerijaks oli Kurt-Heinz Stolze, Saksamaalt. Koreograaf ning lavastaja oli samuti John Cranko. Ballett kestis 2 tundi ja 30 minutit, millega kaasnes kaks vaheaega. “Onegin” on väga ilus ning südamlik ballett, mida on väga huvitav vaadata. Ballett räägib üsna kurjast ja kadedast armunelinurast. Noor Tatjana läheb oma sõbrannaga peole, kus kohtab Oneginit, kellesse ta silmapilgselt armub. Oneginil pole aga Tatjana vastu mingeid tundeid
eluaastasse, kirjutas ta selle aja jooksul kümme klaverisonaati ja klaverikontserdi, kolm sümfooniat ning mitmeid lühemaid klaveripalu. Sarnaselt Skrjabiniga omas ka Sergei Rahmaninov nii helilooja kui ka pianistiannet ning Moskva konservatooriumis olid nad õpingukaaslased. Rahmaninov lõpetas konservatooriumi klaveri erialal esimeses kuldmedaliga, Skrjabin teisega. Kui Skrjabin läks kaasa 20. sajandi uute suundumustega, siis temast ligi 30 aastat kauem elanud Rahmaninov jätkas Tšaikovski jälgedes ning Joamets pidas teda suureks vene romantikuks. Saalis istudes avaldas muljet, kuidas ühelt teoselt teisele üleminek toimus justkui muuseas, märkamatult nagu oleks pianisti tuju sõrmenipsu peale muutunud, kas siis halvemuse või paremuse poole. Usun, et kõiki kuulajaid lummas klaveripalades ise nii sees oleva esineja mängimise ajal teose autorist kõnelemine. Eelnevalt olen käinud kontserdil kus esinejad
ja klaver. Romantismi ajal oli tüüpiline kangelane õnnetult armunud mees. Paljud väike rahvad hakkasid arendama oma kultuuri romantismi ajal. Tekkinud žanrid: sümfooniline poeem, süit, operett, etüüd(harjutusvõte), prelüüd(eelpala), ballaad(jutustav), nokturn(ööpala), humresk(naljapala), soololaul Heliloojad: Niccolo Paganini – Itaalia Fryderyk Chopin – Poola Ferenc Liszt – Ungari Giuseppe verdi – Itaalia Richard Wagner – Saksamaa Pjotr Tšaikovski – Venemaa Jean Sibelius – Soome Kuulamine: huvitavad harmooniad, klaver ja kontrabass soolopillidena Kaasaeg(20.saj) Kaasaeg on mõistuse ajastu. Kaasajal tekkis palju kunstivooge. Tekkinud kunstivoolud: hilisromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism, avangardism, minimalism Heliloojad: Igor Stravinski – Venemaa Dmitri Šostakovitš – Venemaa Sergei Prokofjev – Venemaa Claude Debussy – Prantsusmaa
Leedu muusika Leedu on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu kuulsamad muusikud on: 1)Mūza Rubackytė (sündinud 19. mail 1959 Kaunases) on leedu pianist ja muusikapedagoog. Juba 7-aastasena tegi ta debüüdi professionaalse pianistina. Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist, klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist.
BALLETT 19. SAJANDIL Carolin Stalmeister 11. klass • Ballett on Itaaliast pärit Euroopa klassikalise tantsu vorm. • Kasvas koreograafia, muusika ja lavalise tegevuse ühtsus. • Aluseks on libreto, mille järgi kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. • Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid • Tekkis klassikalise balleti reeglistik. • Iseloomulik: varvastants, balletikingad ja kahar PJOTR ILJITŠ TŠAIKOVSKI • 1840-1893 • Vene romantistlik helilooja. • Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. • Vene rahvusliku balleti rajaja. • Kirjutas kokku 10 ooperit, 6 sümfooniat, 3 balletti, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose ning ühe viiulikontserdi. • Muusikas kasutas erksaid rütme ja meeldejäävaid meloodiaid. ELUKÄIK • Sündis metallurgiatööstuslinnas Vo...
Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18. saj I pool Klassitsism: 18. saj II pool-19. saj I veerand Renessanss: 14.-16. saj 7.Nim. 5 romantismiaja heliloojat. Schubert Wagner Verdi Sibelius Grieg 8.Nim. 3 vene heliloojat . Šostakovitš Mussorgski Tšaikovski 9. Nim. 3 nn. asjaarmastajat heliloojat Eestis. Kunileid Hermann Saebelmann 10.M.Härma loomingu iseloomustus, 2 koorilaulu . Kirjutas üle 100 koorilaulu ja palju soololaule. Armastas kasutada rahvaviise. „Tuljak“ „Ei saa mitte vaiki olla“ 11.Tobiase tähtsus eesti muusikas, nim. 2 teost. Tõi ja arendas eesti muusikas uusi žanre; tema looming paistab silma kunstiküpsuse ja kompositsioonimeisterlikkuse poolest.
Samuti meenutas klaverikontsert mulle vahepeal filmi „Kariibi mere piraadid“. Esimese osa lõppedes sai Mihkel Poll tohutu suure aplausi publiku poolt. Samuti oli tal üks suur fänn, kes plaksutas nagu segane rõdult, ning hüüdis „Braavo, braavo!“. Pianist ei saanudki lahkuda saalist, kuna aplaus ei lõppenud, ning kõigi üllatuseks pani ta lilled klaveri kõrvale maha ja istus uuesti klaveri taha. Istudes maha, jäi saal vaikseks, ning ta ütles: „Tšaikovski „Mõtisklus“ ,“ ja hakkas mängima. Mängis üksi, ilma orkestrita ja terve saal oli lummatud. Peale seda lugu, sai ta uuesti tohutu aplausi ja paljud trampisid ka jalgu vastu maad ja see sama härrasmees rõdult hüüdis kohe peale viimast nooti „Priima!“, ning kogu saal nõustus sellega. Kontserdi teises pooles mängis orkester Claude Debussy „Meri“, mis isiklikult meeldis mulle selle kontserdi juures kõige rohkem, kuna olen ise Debussy loomingu kuulaja.
Operett: Prantsusmaa 19. saj; kergesti meeldejääv meloodia; sõnadel suurem osatähtsus; tants väga olulisel kohal Romantismiajastu muusikaelukeskus – Pariis Iseloomulik G.Verdi ooperitele: kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks, tähelepanu pööratud ansamblitele ja kooristseenidele, tegelaskujud psühholoogiliselt keerulised, elutruud isiksused. „Traviata“ „Nabucco“ Mis liiki teosed kuuluvad P.Tšaikovski loomingusse? - ooperid „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“, ballet „Luikede järv“, sümfooniad „Pateetiline“ ja 1. Klaverikontsert b- moll, väikevormid klaverile: valsse, masurkasid ja ekrprompte. Sünnimaad: Shubert – Austria Chopin – Poola Liszt – Ungari Verdi – Itaalia Wagner – Saksamaa Tšaikovski – Venemaa Sibelius – Soome Grieg – Norra
Esimene rajati 1637.a. Veneetsias Ooperi “isaks” peetakse helilooja Claudio Monteverdit (1567-1643). MAAILMAKUULSAID OOPEREID. Claudio Monteverdi, “Orfeus” Georg Friedrich Händel, “Julius Caesar”, “Herxes” Wolfgang Amadeus Mozart, “Figaro pulm”, “Võluflööt” Gioacchino Rossini, “Sevilla habemeajaja” Richard Wagner, “Lendav hollandlane” Mihhail Glinka, “Ruslan ja Ludmilla” Modest Mussorgski, “Boriss Godunov” Pjotr Tšaikovski, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” Georges Bizet, “Carmen” Giuseppe Verdi, “Traviata”, “Rigoletto”, “Aida” Giacomo Puccini, “Boheem”, “Tosca”, “Madame Butterfly” KUULSAID OOPERILAULJAID. Miliza Korjus (1908-1980) Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- “Estonia” teater Tallinnas ning “Vanemuine” Tartus.
Ooper kestis kokku 3 tundi ja 20 minutit. Esimene vaatus oli kõige pikem. Õnneks oli 2 vaheaega, mille ajal sai end turgutada. Need kulusid väga marjaks ära. See on kõige pikem teatritükk, mida ma vaatamas olen käinud. „Carmen“ põhineb samanimelisel novellil, mis valmis aastal 1846. Ooper ise valmis aastal 1875 helilooja Georges Bizet poolt. Esietendus ei läinud hästi, publikule ooper ei meeldinud ja kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Pjotr Tšaikovski, mõistes teose suurust, ennustas ooperile hiilgavat tulevikku: „Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas.“ Ja tal oli õigus. Tänapäeval on "Carmen" üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Oma sisult on ooper väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal
teistes Tõnu Kõrvitsa ooperites „Tuleaed“ ja „Mu luiged, mu mõtted“, ning on nende eest saanud ka auhindu. Mees peaosa täitjaks oli August, ehk tenor Andres Köster. Andres Köster on mänginud mitmes väga tuntud ooperis, näiteks on tal olnud rolle ooperites nagu: Bizet´ „Carmen“, Printsi roll Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“, Sextuse roll Händeli ooperis „Julius Caesar“´, ja mulle äratundmisrõõmuks on ta olnud Lenski Tšaikovski ooperis „Jevgeni Onegin“. Ooperi süzee ning tegelaskujud olid keerukad. Näiteks ei saanud ma kuni ooperi lõpuni aru, kas peategelane Erika on lind või liblikas. Seda ooperit oli juba sellepärast raske jälgida,et läksin antud ooperit suure hurraaga vaatama ning polnud selle sisuga tutvunud. Maja kunagisele avaetendusele „Hamletile“ vihjati väga palju, õnneks olin ma vähemalt Hamletit lugenud, ning sain tõmmata Erika saatusega ühiseid jooni Hamleti Opheliaga.
Kirjanikud: Balzac, K.J. Peterson, A. Puskin. 3. Muusikas valitses romantism 1820-1880. Avardas teoste sisulist ja tunnetuslikku külge. Mitmekesistati harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann, Brahms, Wagner. Rahvuslikud koolkonnad: Poola (Chopin), Ungari ( Liszt, Kodaly, Bartok), Tšehhi (Dvorak, Smetana), Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida. 4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus kaob, asendub koloristikaga. Oluliseks saavad harmoonia ja orkestratsioon. 5. Franz Schubert (1797-1828) Looming: üle 700 soololaulu, 9 sümfooniat, ekspromtid,
iseloomustab väga väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, muutused rütmipildis, orkestrikäsitluses ning värvikas harmoonia. Romantikute muusikal on tihe side kirjanduse, kunsti ja fantaasiamaailmaga. Väga palju kasutati legende, muistendeid, saagasid, eeposeid lavateoste ja instrumentaalteoste loomisel. Romantismiajastu kuulsaimad heliloojad on Schubert, Chopin, Schumann, Liszt. Tšaikovski, Grieg. Romantism on vaieldamatult minu lemmik klassikalise muusika ajastu. Romantismi muusika on minu arvates väga emotsionaalne, väljendusrikas, harmooniline. Minu lemmik helilooja selles ajastus on Chopin. Tema teosed kõnetavad mind alati ning ei jäta kunagi külmaks. Teost ‘Nocturne in C sharp minor’ võin ma lõputult kuulata ja
1994 reorganiseeriti "Aeroflot" aktsiaseltsiks ja erastati osaliselt. Logo "Aerofloti" logo oli kujutatud tiivuline sirb ja vasar. Lennukid 15 Airbus 319-100 51 Airbus 320—200 23 Airbus 321—200 5 Airbus 330—200 17 Airbus 330—300; 4 Boeing 777-300ER 5 Boeing 767-300ER Airbus 330—300 1 Boeing 737—800 6 Ил-96-300; 10 Sukhoi Superjet 100-95B ]. Airbusid nimetati kuulasate vene helilojade järgi (Prokofjev, Tšaikovski…) Boingid nimetati kirjanikute, teadlaste ja kindralide järgi (Tolstoi, Dostojevski, Puškin, Kutuzov, jne) IL ja Sukhoi kuusate pilootide järgi (Chakalov, Vodopjanov) Lennud "Aeroflot" teeb reisid Moskvast (airport "Sheremetyevo") 52 riigise. kaubanduslik istutamine viiakse läbi 122 sihtkohtades. sealhulgas 75 välismaal: kaks Aafrikas,6 Põhja-ja 2 Kesk- Ameerikas, 12 Aasias, 49 Euroopas, 11 SRÜ riikides ning 36 sihtkohta Venemaal. Standart lennud
ainetel Lenfilmi stuudios valminud film "Mister X". Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Venemaa, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära. Eesti kinoajalukku kirjutas Georg Ots ennast filmiga“Kolme Katku vahel“ (Jaan Kross samanimelise romaani ainetel), mängides selles Tallinna kroonikut ja pastorit Balthasar Russowit. Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski ja paljude teiste heliloojate loomingut. Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta Soomes. Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "Eesti kullafond" Töö Estonia koorilaulja 1944–1945 Estonia solist 1945–1975
sündmusi või esemeid esindavad lühikesed karakteersed muusikalõigud, mis ideaalis jäävad kuulajale meelde juba esimesel kõlamisel ja korduvad alati, kui tegelane ilmub või tähtsale objektile (näiteks mõõgale "Nibelungides") viidatakse. Wagneri harmoonia, mis eriti "Tristanis ja Isoldes" hakkas omal müstilisel moel kuulutama atonaalsust, avaldas hilisematele heliloojatele ülisuurt mõju. 16. Mis liiki teosed kuuluvad P.Tšaikovski loomingusse? Too näiteid. Tšaikovski loomingusse kuuluvad näiteks balletid, ooperid, 6 sümfooniat, klaverikontserte. - Kuulsaimateks on ballett "Luikede järv", ballett „Pähklipureja". 17. Lühikokkuvõte FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Austria Soololaulud, sümfooniad, klaverisonaadid, lühipalad klaverile, ooperid, missad. Lemmik instrumendiks saab klaver, üheks populaarsemaks žanriks laul. Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste žanridega, muutes selle kontsertteoseks
Kasutas esimest korda progressiivset tonaalsust – teos algas ühes ja lõppes teises helistikus. Lõi ka oopereid ja kantaadi 'Kevad Fynis' Jean Sibelius – Soome helilooja, sümfoonik. Viini klassikute eeskujul. Hea vormitunnetusega, rafineeritud. 'Finlandia' & 'Saaga' MÕISTED diapasoon – hääle ulatus impressario - see, kes üüris teatri, koostas koosseisu, tellis ooperi verism – tõepärane, julm, elupärane suund grand opera – suur ooper Ballett 19. sajandil Pjotr Tšaikovski – Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Lõi sümfooniaid, avamäng-fantaasia, sümfoonilised fantaasiad 'Torm', balletid 'Luikede järv', viiulikontserdi, klaveriteosed. Adam, Pugni, Alexander Glazunov
Kuid jäi haigeks ja suri seal. Looming: 2 ooperit: “Elu tsaari eest“ ehk „Ivan Sussanin” (1836) – ajalooline ooper, “Ruslan ja Ljudmilla” (1842) – muinasjutuline ooper kangelastest ja võluritest, Puškini samanimelise poeemi põhjal. Sümfoonilised teosed: 2 Hispaania avamängu “Aragoonia jota” ja “Öö Madriidis”. “Kamarinskaja” (1848) – orkestriteos, mille aluseks on 2 vene rahvaviisi: lüüriline pulmalaul ja temperamentne tantsuviis (Tšaikovski meelest oli „Kamarinskaja“ vene sümfonismi tõru) . “Valss- fantaasia” – esimene valss vene sümfoonilises muusikas. Kammermuusikat: sonaat aldile ja klaverile, “Pateetiline trio”, klaverile variatsioonid ja miniatuurid. Kokku üle 70 romansi, laulutsükkel “Hüvastijätt Peterburiga”. Glinka tähtsus ja helikeele iseloomustus: Glinkat nim esimeseks vene rahvuslikuks heliloojaks, vene rahvusliku koolkonna rajajaks. Selles mõttes paralleelnähtus Puškiniga
sümfooniast. 19. Kuidas nimetatakse Beethoveni 5. sümfooniat ja miks? Beethoveni 5. sümfooniat nimetatakse “Saatusesümfooniaks”, sest teos algab saatuse koputuse motiiviga. 20. Kirjelda romantismi kui vaimset liikumis ühe lausega! Romantism on vaimne liikumine, mis seab tundelise palju olulisemaks mõistuslikkusest. 21. Nimeta romantismiajastu heliloojaid! (min 5) Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenc(Franz) Liszt, Edvard Grieg, Pjotr Iljitš Tšaikovski, Giuseppe Verdi, Johannes Brahms, Jean Sibelius. 22. Kuula Chopini etüüdi E-duur! Kirjelda muusikat! Ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www.youtube.com/watch?v=82okhQiaPs0 Chopini etüüdi E-duur on emotsionaalne ja tundeline teos klaverile, kus romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned avalduvad dünaamikas ehk helitugevuse muutumise ja
eksimisele oma eluteelt ja püüdlusele taas leida üles oma koht ühiskonnas ning lootust helgemale tulevikule. Etenduse lõpus, kui mõningad probleemid on leidnud lahenduse, kuid siiski ripuvad õhus veel vastamata küsimused, ilmub Tommy ja Amiee taaskohtumisel nähtavale kaunis tähistaevas. Ilmselt peitub siin sõnum: kuigi olukord on keeruline ja probleemid näivad lõputud, on siiski alati olemas mingi lootuskiir, mis sunnib edasi tegutsema ja hoiab alla andmast. Heli. Etendus algab Tšaikovski "Luikede järve" muusikaga. Järgnevaid etenduse käigus toimuvaid pause saadavad pop- ja rokkmuusika palad. Valju muusika saatel peavad Amiee, Tommy ja Doc keset ööd maha ka meeleoluka pisikese peo, mis näitab, et ka kõige raskemates olukordades peab jõu ammutamiseks leidma rõõmu väikestest asjadest, et oleks võimalik edasi liikuda. Lugu, mis jutustatakse, on järgmine. Dublini äärelinnas üürib oma onu Maurice’i majas tuba, elu hammasrataste
näiteks, Narvas- silmapaistev vene keele ja kultuuri teoreetik Aleksej Šahmatov (1864- 1920) ja kunstnik Vladimir Gau (1816-1895). Eestis töötasid sellised väljapaistvad isikud nagu teadlane-kirurg Nikolai Pirogov(1810-1881), loodusteadlane ja akadeemik Aleksand Middendorf (1815-1894), sõjaväe insener ja kindral Abram Gannibal (1696-1781, Puškini esivanem), slaavi filoloog Žan Boduen Kurtene (1845-1929) ja paljud teised. Eestis puhkasid, pidasid loenguid ja andsid kontserte heliloojad (Tšaikovski) ja muusikud (David Oistrahh), baleriinid (Anna Pavlova) ja kunstnikud (Vasili Kandinskij), luuletajad (Vasili Žukovski) ja proosakirjanikud (Nikolai Leskov). Esimese maailmasõja ajal Toilas elas üks oma aja kuulsaimatest vene poeetidest Igor Severjanin (1887-1941), kes sai „Luuletajate kuninga“ tiitlit. Pärast oktoobrirevolutsiooni keeldus ta Venemaale tagasi minemisest, eelistades jääda „suvitajana“ Eestisse. Tallinnaga on seotud veel üks vene kirjaniku nimi:
1926 asutas Rahel Olbrei Estonias püsiva tantsutrupi. Olbrei juhtis Estonia balletitruppi kuni 1944. aastani. Ta oli õppinud klassikalist balletti Sessy Smironina- Sevuni ja Eugenia Litvinova juures ning täiendanud end moderntantsu alal Saksamaal Mary Wigmani ja Rudolf Labani juures. Just Olbrei andis Estonia balletitrupile isikupärase näo XX sajandi esimesel poolel. Lavale tulid Adami „Giselle” (1926), Tšaikovski „Pähklipureja” (1936) ja „Luikede järv” (1940), Glieri „Punane moon” (1939), esimene eesti algupärane ballett , Tubina „Kratt” (1944) jt. Teise maailmasõja keerises põgenesid Eestist mitmed naissolistid ja ballettmeister Rahel Olbrei, õnneks säilis trupi tuumik. Aastail 1944—1951 juhtis truppi Litvinova stuudiotes õppinud ja Antverpenis tantsinud Anna Ekston, kes asutas 1946 ühtlasi Eesti esimese riikliku balletiõppeasutuse — Tallinna Riikliku
mõjul. • Kapp hindas muusikas polüüfooniat ja vormiselgust – see on iseloomulik ka tema teostele. Tema loomingut iseloomustab keskendunud, tõsine mõttelaad, kontrastiderohke, jõuline, dramaatiline väljendus. • Kapi lemmikheliloojaks oli J. S. Bach, kelle loomingut ta hindas ja armastas üle kõige, mis avaldus ka mitmel pool tema oreliloomingus. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tšaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. • Koos Rudolf Tobiasega pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. • Sümfoonilised heliteosed – 26 • Vokaalsümfoonilised heliteosed – 4 • Orelile – 20 • Klaverile – 5 • Kammermuusika – 4 • Puhkpilliorkestrile – 6 • Soololaulud – 29 • Koorilaulud – 60 • Vaimulikud laulud – 25 • Lastekoorile - 30
annaabi.ee 
