Looming Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Üks tema tuntumaid tselloteoseid on variatsioonid rokokoo teemal. Balletid · "Luikede järv" · "Uinuv kaunitar" · "Pähklipureja" Ooperid · "Vojevood" · "Opritsnikul" · Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") · "Jevgeni Onegin" · "Padaemand" · "Jolanthe" Sümfooniad · 1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" · 4. sümfoonia f-moll · 5. sümfoonia e-moll · 6. sümfoonia h-moll "Pateetiline" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" · Aprill - "Lumikelluke" · November - "Troikal" · Detsember - "Jõulud" · Märts - "Lõokese laul" Klaverikontserdid · Klaverikontsert nr 1 b-moll
Loobunud pedagoogilisest tst, phendus ta nd tielikult loomingule. Olles vaba tkohustustest, saatis Taikovski talved mda enamasti vlismaal, suviti aga klastas sugulasi ja spru kodumaal.1879 kirjutas ta ooperi "Orl?ansi neitsi", 1885. aastal kolis Taikovski Klini lhedale. Samal aastal valiti ta Muusikahingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule kis ta dirigeerimas Venemaal ja Lne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta niteks ooperid "Masepa", "Vlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Phklipureja". "Phklipurejas hendab Taikovski ooperlik-smfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Taikovski nende aastate looming oli eelnevaga vrreldes dramaatilisem, seda mjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1891. aastal viibis ta Ameerika hendriikides. 1893. aastal valiti ta Cambridge'i likooli audoktoriks.
Rimski-Korsakovi loomingu tipuks on sümfooniline süit "Seherezade", mis avas uue tee sümfoonilisele muusikale. "Seherezade" idee on seotud "Tuhande ühe öö" muinasjuttudega ning see on fantaasiarikas ja kirev, kohati idamaise koloriidiga. Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Paljud Tsaikovski teosed põhinevad vapustavate elamuste ja õnneunistuste vastuolul. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsemad teosed 5. ja 6. sümfoonia, ning ooperid ,,Padaemad", ,,Jolanthe", balletid ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja". Viimaste aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Ta on kirjutanud kümme ooperit, kolm balletti, orkestriteoseid, kuus sümfooniat, ning teoseid sooloinstrumentidele nende hulgas 72 oopust klaverile. Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin" (1877). Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperitest tundud on veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Orleansi neitsi", ,,Mazepa".
Moskva piirkonnas, kus nüüd on tema memoriaalmuuseum. Suri 6. novembril 1893 koolerasse oma venna korteris. Looming Balletid Ooperid "Vojevood" "Luikede järv" "Opritsnikul" "Uinuv kaunitar" "Kuldkingakesed" "Pähklipureja" "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe" Looming Sümfooniad Klaveripalade tsükk el "Aastaajad" 1. Sümfoonia g- moll "Talveunelmad" Aprill - "Lumikelluke" 4. Sümfoonia f-moll November - "Troikal" 5. Sümfoonia e-moll Detsember - "Jõulud" 6. Sümfoonia h- Märts - "Lõokese laul moll "Pateetiline" " TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
audoktoriks. 6 Aeg Peterburis Jõudnud 1888 aasta novembris Peterburi alustas ta õhinal uute teoste loomisega. Sel korral oli ta süvenenud muinasjutumaailma. Teda köitis selle teema juures eelkõige hea ja kurja võitlus, mison elu reaalne probleem. Erakordselt mitmekülgne oli ka helilooja viimase kolme aasta looming. 1891-1892 valmisid helge ja päikseline kammerlik-lüüriline ooper ,,Jolanthe" ja ballett ,,Pähklipureja". Samuti jätkas ta romansside ja kammerlike instrumentaalteoste kirjutamist. 7 Surm Tsaikovski viimaseks tööks jäi 1893 aastal loodud Kuues sümfoonia, mida loetakse tema sümfoonilise loomingu tippteoseks. Tsaikovski oli oma eluajal hõivatud täielikult uue loomingu kirjutamisega. Ta küll reisis palju ning elas siin ja seal, kuid ei loobunud päevakski intensiivsest loometööst
soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tu-levikulootustele ning rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on 6 sümfooniat, avamäng-fantaasia ,,Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,ltaa-lia capriccio", 10 ooperit (Jevgeni Onegin", ,,Padaemand", Jolanthe" jt), 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", «Pähklipureja"), viiulikontsert, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose (tsüklid «Aastaajad", «Lastealbum")
Nimelt tol aastal lõpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin". Ta reisis palju. 80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, mis asub 90 km kaugusel Moskvast. Loomingulise töö kõrvalt käis ta siiski dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 1891. aastal viibis ta Ameerika Ühendriikides. 1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsed 5.- ja 6. sümfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja" jpm. Nende aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tsaikovski teoste sisu. Tsaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Kogu Tsaikovski loomingu üldiseks suunitluseks on inimelu tähtsate probleemide kehastus ja avamine. Tema balletid
Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Ooperid "Vojevood", "Opritsnikul", ,,Sepp Vakula", "Jevgeni Onegin", "Padaemand", "Jolanthe" . Sümfooniad 1. sümfoonia gmoll "Talveunelmad" , 4. sümfoonia fmoll, 5. sümfoonia emoll, 6. sümfoonia hmoll "Pateetiline" . Modest Petrovits Mussorgski (18391881) sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. M
loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi jaSaint- Saënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini seal asub ka helilooja majamuuseum. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid : "Masepa" "Võlutar" "Padaemand" "Jolanthe" Balletid: "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja" südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Tsaikovski soovis, et inimesed leiaksid tema muusikast rasketel aegadel tröösti ja tuge. Ja seda tema muusika pakub tõepoolest. Helilooja suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tsaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone. Näiteks on arvatud, et ta tegi kas enesetapu või teda mürgitati, ja veel mitmeid teisi variante
rahvadraamadeks, näitas minevikusündmuste kaudu olevikku. [,,Boriss Godunov" (ooper), ,,Pildid näituselt" (klaverisüit), ,,Öö lagedal mäel" (programmiline orkestripilt)] Nikolai Rimski-Korsakov [,,Lumivalgeke" (ooper), ,,Seherade" (sümfooniline pilt)] Pjotr Tsaikovski Kirjutas oma elu VI sümfooniasse, [,,Jevgeni Onegin" (ooper, sümfoonia), ,,Pähklipureja" (ballett), ,,Jolanthe" (ooper), ,,Uinuv kaunitar" (ooper), ,,Padaemad" (ooper)] Franz Schubert [,,Ilus möldrineiu" (soololaul), ,,Talvine teekond" (soololaul), ,,Lõpetamata sümfoonia" (sümfoonia)]. Robert Schumann [,,Karneval" (klaveriteos), ,,Kevadsümfoonia" (sümfoonia), ,,Reini sümfoonia" (sümfoonia)]. Ferenz Liszt [,,Rännuaastad" (klaveripala), ,,Fausti-sümfoonia" (sümfoonia), ,,Dante-sümfoonia" (sümfoonia), Ungari (sümfooniline
koolerasse.Tema auks kannab Moskva Konservatoorum praegu Tšaikovski nime, konservatoorumi ees asub ka helilooja mälestusmärk. Tšaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse.Balletid"Luikede järv" "Uinuv kaunitar" "Pähklipureja"Ooperid"Vojevood" "Opritšnikul" Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") "Jevgeni Onegin" "Padaemand" "Jolanthe"Sümfooniad1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad"Aprill - "Lumikelluke" November - "Troikal" Detsember - "Jõulud" Märts - "Lõokese laul"KlaverikontserdidKlaverikontsert nr 1 b-moll. Mihhail Glinka 1. juuni 1804–15. veebruar 1857 oli vene helilooja. Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu.1817. aastal tõid vanemad Mihhaili Peterburgi
fantaasiad ,,Torm", ,,Francesca da Rimini", ,,Itaalia capriccio". Üheks tema tippteoseks on ooper "Jevgeni Onegin". Ooperis säilib Puskini idee - aadli sisutu eluviisi hukkamõist. Ooper on lüürilise põhikarakteriga. Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. Tema ooperid olid veel ,,Padaemand", ,,Jolanthe", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Kuldkingakesed" jpt. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg. Tsaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Oma balletis ,,Pähklipureja" ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega
· umbes 100 koorilaulu Kammermuusika: · 7 vokaal-orkestrilist teost · ,,Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · 3 sonaati viiulile ja klaverile (op.78, op.100 ja op.108) · 2 sonaati tsellole ja klaverile (op.38 ja op.99) jpm. Pjotr Iljits Tsaikovski (7. mai 1840 Votkinsk 6. november 1893 Sankt-Peterburg) oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Looming: Lavamuusika: · 10 ooperit (,,Jolanthe", ,,Padaemand", ,,Jevgeni Onegin", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Sepp Vakula" (hiljem ,,Kuldkingakesed") · 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja") Sümfoonilised teosed: · 6 sümfooniat (1. sümfoonia g-moll ,,Talveunelmad", 4.sümfoonia f-moll 5.sümfoonia e-moll
üle 100 klaveriteose (seal juures 2 sonaati, tsüklid “Aastaajad” ja “Lastealbum”), 4 kantaati (seal hulgas “Moskva” 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks “Mälestusi Haapsalust”), romansse, 3 balleti (“Luikede järv”, “Pähklipureja” ja “Uinuv kaunitar”) ja 10 ooperit. “Vojevood”, “Opritšnikul”, “Kuldkingakesed”, “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” ja “Jolanthe” – need on tema ooperite pealkirjad. Ooperi libretto loomisel sobisid talle väga hästi Puškini tekstid. Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt on Tšaikovski ooperites vokaalne külg. Tšaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem žanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte
Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. 1885. aastal kolis Tsaikovski Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule käis ta dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid "Masepa", "Võlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". "Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks.
Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. 1885. aastal kolis Tsaikovski Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule käis ta dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid "Masepa", "Võlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". "Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1893
läbielamisi õnnepüüdlusi, kaotusevalu, unelmaid. Kõigest kumab läbi soov rebida enda kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Ta on kirjutanud et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ja rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub tema loomingus. Tähtsamad teosed- 6 sümfooniat, avamäng fantaasia "Romeo ja Julia", sümfoonilised fantaasiad "torm", "francesca da Rimini" , " Raalia capriccio" , 10 ooperit ( Jevgeni onegin, Jolanthe), 3 baletti( luikede järv, uinuv kaunitar, pähklipureja), viiulikontsert, 3 klaverikontserti , üle 100 klaveriteose ( tsüklid Aastaajad, lastealbum) Tema noorem vend Anatoli Tsaikovski oli Eestimaa asekuberner 18911892.Puhkas Haapsalus.. Tsaikovski esimene helitööde kirjastaja: Tallinna kaluri poeg Peeter Jürgenson Rahmaninov ( 1873- 1943) Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Pere oli väga musikaalne ja 4 aastaselt hakkas ta klaverit õppima
Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. 1885. aastal kolis Tsaikovski Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule käis ta dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid "Masepa", "Võlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". "Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks.
Sellesse ooperisse valas helilooja oma tunded ja hinge. Ooperi esietendus toimus 29. Märtsil 1879 Moskva Väikeses Teatris. Huvi ooperi vastu oli suur, kuid menu jäi kesiseks. 1885. aastal kolis Tsaikovski Klini lähedale. Samal aastal valiti ta Muusikaühingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule käis ta dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta näiteks ooperid "Masepa", "Võlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja". "Pähklipurejas ühendab Tsaikovski ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Tsaikovski nende aastate looming oli eelnevaga võrreldes dramaatilisem, seda mõjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedaseim zanr on talle sümfoonia
18911892 Eestimaa asekuberner ja Modest oli tuntud näitekirjanik, Ootamatult saabub tundmatu külaline.See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on tõlkija ja teatrikriitik. Ta kirjutas libretod Tsaikovski ooperitele "Padaemand" ja "Jolanthe". ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus Odette´iga. Muusika oli selles peres aukohal. Tsaikovski ema mängis klaverit ja Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt laulis, õhtuid veedeti kohalikke rahvamuusikuid kuulates. armutõotus. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda
sümfooniaga ja ooperiga "Jevgeni Onegin". Loobunud pedagoogilisest tööst, pühendus ta nüüd täielikult loomingule. 80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, kus loomingulise töö kõrvalt sai ta käia ka dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. 1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsed 5.- ja 6. sümfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja" jpm. Nende aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tsaikovski teoste sisu. 4 Ooper Jevgeni Onegin A. Puskini samanimelisele värssromaanile loodud ,,Jevgeni Onegin" (1893) on meistriteoseks nii Tsaikovski kümne ooperi hulgas kui ka vene ooperiklassikas
rokokoovariatsioonid tsellole ja orkestrile, 3 keelepillikvartetti, üle 100 klaveriteose (seal juures 2 sonaati, tsüklid "Aastaajad" ja "Lastealbum"), 4 kantaati (seal hulgas "Moskva" 1883.aastal), lavamuusikat, instrumentaalpalu (näiteks "Mälestusi Haapsalust"), romansse, 3 balleti ("Luikede järv", "Pähklipureja" ja "Uinuv kaunitar") ja 10 ooperit. "Vojevood", "Opritsnikul", "Kuldkingakesed", "Jevgeni Onegin", "Padaemand" ja "Jolanthe" need on tema ooperite pealkirjad. Ooperi libretto loomisel sobisid talle väga hästi Puskini tekstid. Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites vokaalne külg. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem zanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3.
muusikaklassik.Looming on ta stiilil romantiline.Tema meloodiad mõjutasid tundeid. Paljud Tsaikovski teosed põhinevad õnneunistuste vastuolul ja vapustavatel elamustel. Balletid:Luikede järv" ,"Uinuv kaunitar" ,"Pähklipureja" Ooperid:"Vojevood" ,"Opritsnikul" ,Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") ,"Jevgeni Onegin" ,"Padaemand" "Jolanthe" Sümfooniad: 1. sümfoonia gmoll "Talveunelmad" 4. sümfoonia fmoll 5. sümfoonia emoll 6. sümfoonia hmoll "Pateetiline" Klaveripalade tsükkel "Aastaajad":Aprill "Lumikelluke" November "Troikal" Detsember "Jõulud" Märts "Lõokese laul" Klaverikontserdid:Klaverikontsert nr 1 bmoll 17.
Kõigest kumab läbi soov rebida end kõrgemale ratsionaalse maise elu vintsutustest. Tsaikovski on kirjutanud, et kogu tema elu kulus möödunu kahetsemisele, tulevikulootustele ing rahulolematusele olevikuga. See murelik hoiak peegeldub kogu tema loomingus, kasvades elu lõpupoole traagikaks. Tsaikovski tähtsamate teoste hulgas on ,,Romeo ja Julia" ,,Torm" ,,Francesca da Rimini" ,,Itaalia capriccio" ,,Jevgeni Onegin" ,,Jolanthe" ,,Luikede järv" ,,Uinuv kaunitar" ,,Pähklipureja" tsüklid ,,Aastaajad" ja ,,Lastealbum" Edward Grieg : (1843-1907) Grieg sündis ja suri Bergenis. Ta õppis varakult selgeks klaverimängu, 1858. Aastal kuulis teda Norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull ning soovitas poisil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858-1862 õppiski Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Varasel loomeperioodil olid tema suurimateks eeskujudeks Schumann ja Mendelssohn.
1885-1893 uuesti Venemaal. Elupaikadeks valib Moskva lähedased väikelinnad, milles tähtsam on Klin, kus asub praegu Tsaikovski muuseum ja käsikirjade hoidla. Samas jätkusid kontsertreisid paljudesse Lääne Euroopa linnadesse (Leipzig, Hamburg, Berliin, Praha, Pariis, London,Viin) ja 1891 Ameerikasse. Tsaikovskile omistatakse Cambridge´i Ülikooli audoktori tiitel. Viimase perioodi olulised teosed: 5.ja 6. sümfoonia. Ooperid ,,Padaemand ,, ja ,,Jolanthe",balletid ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja", 3.klaverikontsert. Oktoobris 1893 juhatas Peterburis 6.sümfoonia (Pateetiline) esiettekannet ja 9 päeva hiljem suri. Tsaikovski matusetalitus toimus Peterburi Kaasani peakirikus ja ta on maetud Aleksander Nevski suurkloostri kalmistule. Moskva Konservatoorium kannab Tsaikovski nime. 1958.aastast toimuvad Moskvas iga nelja aasta tagant rahvusvahelised interpreetide konkursid. Tsaikovski sidemed Eestiga
"Aastaajad". Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esile raske närvivapustuse. Aasta lõpul saatsid sõbrad ta välismaale, kus looming aitas tal kriisist üle saada. Nimelt tol aastal lõpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin". 1891. aastal viibis ta Ameerika Ühendriikides. 1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsed 5.- ja 6. sümfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja" jpm. 7 Nende aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tsaikovski teoste sisu. Tsaikovski pole maailma muusikakultuuri ajalukku läinud mitte üksnes suure sümfonistina ja ooperi heliloojana, vaid ka balletireformaatorina. Kogu Tsaikovski loomingu üldiseks
annaabi.ee 
