Veeprotseduurid (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool
Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Marian Ilves
VEEPROTSEDUURID
Referaat
Tallinn 2014

Sisukord:

Higi koostis ja higistamise tüübid. 3
Seep . 3
Saun . 4
Vannid . 11
Dušid. 16
Kasutatud kirjandus: 18

Higi koostis ja higistamise tüübid.

Higistamine on normaalne elutegevuse kaasnähtus, tänu millele saab keha vältida liigset soojenemist. Kui palaval suvepäeval või sporti tehes kõvasti higistate, siis kaotate ka palju vedelikku ja peate rohkem jooma.
Higi koosneb 55–60% ulatuses vedelikust, enamasti veest. Peale selle sisaldab higi soola (naatriumkloriidi) ja muid aineid, nagu kaaliumi, kaltsiumi, piimhapet ja fosforit . Vedeliku koostisosana nimetatakse neid aineid elektrolüütideks. Need aitavad reguleerida organismi vedelikutasakaalu.
Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes naha pinna bakteritega vastutav ebameeldiva lõhna eest. Higi ise on lõhnatu.

Seep.

Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast.
Seepi valmistatakse väga paljude sortidena: majapidamis-, sauna-, tualett-, laste-, kosmeetilised ja ravimseebid. Tualettseepidele lisatakse mitmesuguseid värv- ja lõhnaaineid, ravimseepidele mitmesuguseid ravimeid (tõrv, vaik , glütseriin jt).
Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest.
Seepi valmistatakse erinevatest ainetest. Näiteks seep, mida valmistatakse seebikiviga, glütseriinist seep lisanditega või näiteks aromaatne vedelseep.
Seepi saadakse loomsete rasvade või taimeõlide (estrite) reageerimisel naatrium - või kaaliumhüdroksiidi lahusega. Keedusoola lisamisel jaguneb seebimass kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht, mis koosneb rasvhapete naatriumsooladest (kuni 65%) ja veest. Alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks ning sisaldab 1, 2, 3- propaantriooli, naatriumkloriidi ja liigset leelist.Pärast kuivamist lõigatakse saadud mass laastudeks, segatakse soovitud lisanditega ja vormitakse tükkideks.
Normaalsele nahale sobib seep, milles leelis on väikses ülekaalus. Kuivale nahale on sobivam seep, milles on rohkem rasva ja millele on lisatud lanoliini või spermatseeti. Lasteseepidele lisatakse lanoliini ja boorhapet. Õrna ja kuiva nahka ei ole soovitav liiga sageli seebiga pesta, sest pesu käigus eemaldatakse naharasu täiesti ja võib tekkida nahapõletik, mis väljendub naha kiheluse, punetuse ja kestendusena.

Saun.

Eestlane on saunas käinud juba ajast aega, nautides soojust ja higistamist. Teatakse, et temperatuuri lühiajaline tõstmine mobiliseerib kogu organismi kaitsesüsteemi ja taastab tema looduslikku energeetilist tasakaalu ning parandab selle kohanemisvõimet.
Kuidas mõjub saun meie kehale?
Nahk reageerib kõigile väliskeskkonna muudatustele esimesena. Soojuse mõjul naha uuenemise protsessid kiirenevad, naha ainevahetus paraneb ja inimene näeb noorem välja, sest kudede vananemise esimene tunnus on loid ainevahetus. Higistamine aitab nahka puhastada nii seest kui ka väljapoolt. Saunas olles ja lavalkäikude vahepeal ei tasu juua, sest sel juhul eemaldab organism vaid viimati omastatud aineid, ent mitte küllaldaselt organismi ladestunud vedelikku ja mürkaineid. Küll aga tuleks juua pärast saunaskäimist, et taastada organismi vedelikuvarud.
Kuumade ja külmade ärrituste vaheldudes naha veresooned kord laienevad, kord ahenevad. See nõuab südamelt kohanemist kord väiksema, kord suurema kuni 50% ulatuses muutuva veresoonte vastupanuga. Sel viisil treenitakse saunas nii veresooni kui ka südamelihast. Leiliruumis võib pulsi sagedus suureneda 100-110 löögini minutis, kui aga rohkem, siis näitab see, et südame koormus tõuseb liigselt ja aeg on veidi puhata. Normaalse ja kõrgenenud vererõhuga inimestel kuumuse toimel pindmiste veresoonte laienedes vererõhk langeb. Hüpotoonikutel, kelle vererõhk on tavalisest normist madalam, võib see aga veidi suureneda. Külma toimel tõuseb hüpotoonikutel vererõhk veel veidi, mis neile ainult kasuks tuleb. Normaalne ja kõrgenenud vererõhk võib aga liigagi kõrgele tõusta. Külmkümblusest suurenenud vererõhku aitab normaliseerida kuum jalavann. Hüpertoonikud pidagu sauna asjus ikka arstiga nõu.
Närvisüsteem saab leevendust, sest naha ja lihaste verevarustuse paranedes voolab osa verd ajust ära ning emotsionaalne aktiivsus selle tõttu väheneb. Psüühilise pinge nõrgenemisega kaasneb lihaste lõtvumine, mis annab organismile võimaluse taastuda . Saunaravile alluvad närvipõletik, pleksiit, radikuliit, neuroosid, düstroofiline müotoonia jne.
Samuti parandab saun kõigi organite verevarustust , paneb tööle vere reservi . Inimesel on 5-6 liitrit verd südames ja veresoontes ning 1 liiter reservis. Just see veri hakkabki tööle. Alguses tõuseb saunas ka vererõhk, aga 10-15 minuti möödumisel, kui veresooned laienevad, vererõhk läheb normi või langeb. Isegi kõrgvererõhu haigetel vererõhk langeb 20-30 mm võrra. Leiliarmastajate vererõhk on tavaliselt normaalne ja pulsisagedus peaaegu ei muutu. Uustulnukal on pulsi suurenemine 70lt 90ni normaalne.
Kõige efektiivsemalt mõjutab soojus hingamisteede limaskesti. Saunakuumusest on kasu nohu, kõripõletiku, kroonilise bronhiidi ja bronhiaalastma korral, ning hingamisteede haiguste ennetamisel. Soojuse mõjul lõdvestub rinnakorvi sideaparaat ning sisse- ja väljahingamine muutuvad kergemaks, paraneb hingamisteede läbitavus ja suureneb vere hapnikusisaldus.
Väga hea toime on ka neerudele. Kuumuse toimel neerude tegevus aktiviseerub, hiljem eritub suur hulk vedelikku higina ning neerud saavad veidi puhata. Kui arvestada mitmesuguste mürkide, ravimite või alkoholi hulka, mis meie neerudest läbi käib, tuleb selline puhkus neile kindlasti kasuks.
Saun aitab hästi ka külmetus- ja hingamissüsteemi haiguste, angiinide, bronhiitide puhul. Need omakorda võivad aga põhjustada palju tõsisemaid haigusi nagu reuma, neerupõletik, südamelihaste põletik jne.
Hästi aitab saun kontraktuuride, kõõluste ja lihaste venituse puhul, vere- ja lümfisoonte ummistuste, nefriidi ja krooniliste liigesepõletike puhul. Suhkruhaigetele on saun samuti saun hea.
Saun koos viha, kuumuse ja kareda masseerimisharjaga toestavad tõhusat naha eneseuuendust. Tänu sellele on võimalik hoida palju aega kokku naha hoolduse arvelt. Saun mõjub suurepäraselt. Ka raha hoitakse kokku, sest pole vaja osta hirmkallist kosmeetilist naha hooldusvahendit.
Saun on karastamine , keha harjutamine nii külma kui kuumaga. Just sauna kontrastsed temperatuurid on väga tugevad ärritajad, mis soodustavad organismi mobiliseerimist. Refleksid elavad aastaid, kuid nad vajavad treeningut. Saun tõstab meie immuunsussüsteemi jõudu.
Sauna vastunäidustused on kõrge palavik , kroonilise haiguse ägenemine, värske infarkt, südame lihaste põletik, ajutraumad, aneemia , epilepsia, Botkini haigus.
Sauna ei tohiks külastada ka järgmiste näidustustega:

• Halvaloomuliste kasvajatega;
  
• Akuutsete hingamisteede viirushaigustega (näiteks ägeda nohuga on saunaminek vastunäidustatud);
  
• Aktiivse tuberkuloosi ja haigustega, mis on seotud kopsutursega;
  
• Maohaavandite ja maksapõletiku korral;
  
• Kõrgenenud silmarõhu korral;
  
• Ägeda neerupõletiku (akuutse nefriidi) ja kaugelearenenud neerupuudulikkuse korral;
  
• Ägeda suguteedes esineva põletikuga ja kohe pärast suguelundite kirurgilist ravi;
  
• Insuldijärgse ajuhalvatusega ega akuutsete närvisüsteemi põletikega;
  
• Akuutse liigesepõletikuga ja põletikuvastaste hormonaalsete ravimite (kortikosteroidide) ravikuuri ajal;
  
• Pärast liigeseoperatsiooni ei tohiks enne sauna minna, kui kõik õmblused on korralikult paranenud ;
  
• Parkinsoni tõve ja psühhoosi korral.
  

Erinevad sauna liigid:

• Soome saun
  Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk
  saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele.
  Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 65-95°C kraadi ning astmelisel laval on
  võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta
  jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud
  pikemaajaliseks lõdvestuseks.
  

• Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun
  Hamman (araabia keeles - kuumutama) on suur massiivne hoone paljude
  ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40-
  50°C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub
  õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume , kus
  soovi korral saab end külma veega üle valada.
  

• Rooma saun
  Erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki
  otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata. Rooma saunades oli
  põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on
  toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud
  olid sooja ja külma vee basseinid , mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks
  vahelduvkümblused.
  

• Vene saun ehk leilisaun
  Banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga
  maksimaalselt 50°C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved.
  Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem.
  Saunaskäimise protseduur on aga sarnane. Keha kuumutatakse mitu korda ja
  jahutatakse kas külma välisõhu, vee või lumega.
  

• Iiri saun
  Selle sauna liigi arendasid eelmisel sajandil välja kaks arsti. Erinevus teiste
  võrreldes on, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse udupiiskade teket.
  Temperatuur on 50-55°C, seega pisut kõrgem kui mõne muu saunaliigi puhul.
  

• " Indiaani saun" ehk higistamistelk
  Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga .
  Indiaani kultuuris "saun- kirik ". Higistamistelk (inglise keeles sweat lodge) on mõnede
  pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige vanem tseremoonia, mida kasutas enamus
  hõimusid. Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Selle mõnede pärimuste järgi
  indiaanirahvaste kõige esimese tseremoonia juures on ühendatud saun ja kirik .
  Istutakse külg-külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse
  lõkkel kuumaks aetud kivid. Telgis luuakse tingimused, mis sarnanevad emaüsaga.
  Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse ka palveid ja laule.
  Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema
  tundega.
  

• Aurusaun
  

Temperatuur aurusaunas on umbes 43- 46 kraadi ning õhuniiskus 100%. Mõju: naha aurutamine aitab vabaneda argipingetest, lõdvestuda ja taastuda. Leevendab lihaspingeid ning kuiva ja pragunenud nahka. Hävitab bakterid ja viirused. Võib kombineerida paljude ilu- ja naha noorendamisega seotud hooldustega. Soojus ja niiskus intensiivistavad protseduuri mõju organismis.
Soovitatakse nahaprobleemide, unehäirete, hingamisteede vaevuste korral. Vastunäidustatud südame- ja kopsuhaigetele.
Aurusaun on mugavaimaid viise, kuidas vabaneda kehasse kogunenud mürkidest, sest kuumus kiirendab kehas toimuvaid protsesse. Saun on nahka puhastava toimega: kuumuse käes naha poorid avanevad, surnud rakud eemalduvad koos mustusega ning seetõttu paraneb ka naha jume, tekstuur ja elastsus .

• Soolasaun
  

Temperatuur: toatemperatuuri lähedane. Mõju: mõeldud eelkõige valutavatele liigestele, mille valu muutub väiksemaks, ja nahale, mis muutub pärast soolateraapiat siidpehmeks. Soola toimel nahk puhastub, taastub , nooreneb ning niiskub. Sool stimuleerib immuunsüsteemi, viies välja jääkained.
Soovitatav: suitsetajaile või tolmuse tööga tegelevatele inimestele, et vältida krooniliste haiguste kujunemist. Efektiivne kopsuhaiguste ja allergiliste nahapõletike korral. Aitab neid, keda vaevavad krooniliste hingamisteede haigused, sealhulgas astma , krooniline bronhiit , krooniline põskkoopapõletik, krooniline nohu või krooniline kurgumandlite põletik.
Rahvameditsiinis tuntud ravim on sool. Selles saunas tuleb end meresoolaga kokku hõõruda, mis toimib koorivalt ja eemalduvad surnud naharakud . Soola toimel nahk puhastub, taastub, nooreneb ning niiskub piisavalt.
Soojal kivi toolil istudes algab higistamine. Sellega avanevad nahapoorid ning veresooned laienevad. Paraneb verevarustus ja tursed vähenevad. Saunale on iseloomulik toatemperatuurile lähedane temperatuur. Tõeline pärl neile, kes ei armasta kuumust. Ühe seansi pikkus võib olla kuni üks tund.

• Aroomisaun
  

Mõju: tõstab tuju ning aitab leevendada haiguseid ja lõõgastab, lõhnu haistes ainevahetus ja immuunsüsteem ergastuvad, saun toidab nahka ja vabastab pingetest, lõdvestab hingamisteid. Mõju sõltub õlist: on ergutavaid ja rahustavaid, samuti ravivaid õlisid.
Lõhnad hoiavad endas salapäraseid ja mitmetähenduslikke sõnumeid. Aroomisauna erilisus on, et tervist tugevdatakse taimedest ja ürtidest saadud looduslikke eeterlikke õlisid kasutades. Lõhna sissehingamisel töötleb neid aju piirkond, mis kontrollib emotsioone. Teine viis, kuidas aroom saunalisele mõjub, on imendumine naha kaudu verre, avaldades füsioloogilist mõju.
Tavaliselt lahjendatakse kaheksa tilka õli leilivette või tilgutatakse lavale või põrandale. Õigete vahekordade puhul saab saunaline tõelise elamuse osaliseks .

• Infrapunasaun
  

Temperatuur on madal, umbes 35 kraadi.
Mõju: valguslainete kiirgus tuleb otse kehale, soojendades nahka ja selle all asuvaid kudesid sügavuti. Sellega paraneb ka naha jume ja väljanägemine, sest aitab kaasa rakkude uuenemisele. Organismist transporditakse välja jääkained ning paraneb lihaste toonus . Põletab rasva. Selle sauna eesmärk on mürgistest jääkainetest vabastamine., tselluliidi lammutamine , potentsi tõstmine. Vähendab stressi ja tugevdab immuunsussüsteemi. Kasutatakse liigesepõletike, nahahaiguste ja veresoonkonnahaiguste korral. Soovitatakse neile, keda vaevab krooniline väsimus ja lihasevalu.
Vastunäidustused: ei sobi kunstliigeste puhul, ägedate põletikega, vigastustega, südame- ja veresoonkonnahaigustega, vere hüübimishäiretega, kasvajatega ning suurte armide puhul.
Infrapunasaun on 21. sajandi saun. Infrapunasaun ehk IP-saun on vähe aega nõudev saunaliik, mis sobib suurepäraselt tänapäeva kiire elutempoga. Saunale on iseloomulik väga madal temperatuur, juba 35 kraadi juures hakkab higi voolama ja kolm korda intensiivsemalt kui tavalises saunas.
Infrapunakiirgus kandub nähtamatute valguslainetena kehale, sauna erilisus peitub selles, et ümbritsevat õhku ei soojendata ega auru ei kasutata ja sellisel juhul ei kuumene ka näiteks ehted . Teistest saunadest eristab IP-sauna seegi, et see ei tekita pärast seanssi väsimustunnet.
See saunaliik leiab kasutamist väga tihti spordimeditsiinis ja taastusravis. Näiteks enne treeningute alustamist soojenduseks ja pärast treeningut lõdvestuseks.

• Suitsusaun
  

Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi.
Lisaks usuti , et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu
kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna
nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast
korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või
katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada , kust saab kuuma vett pesemiseks.
Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise
ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning
üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab
meeles pidama , et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et
saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.
Temperatuur 50- 70 kraadi. Mõjub pingeid ja stressi maandavalt, muudab naha pehmeks ja siidiseks. Jätab nahale veidike suitsuse aroomi.

Vannid.

Meie igapäevases elus on kasutusel mitmesugused vanniprotseduurid, mis on erinevad nii vee temperatuuri, veesurve, vanni liigi kui vanni lisatud toimeaine järgi.
Vannis käimine tagab hea enesetunde ja lõõgastumise. Just soojad vannid on tõhusa lihaseid lõdvestava toimega. Langeb lihaspinge, paraneb verevarustus, intensiivistub ainevahetus, tugevneb organismi kohanemisvõime. Vannihoolitsused ergutavad närvi- ja südame- vereringesüsteemi talitlust ja vähendavad stressi.
Sobiv aeg vanni minemiseks on hommikune aeg, kuna keha on siis veel ühtlaselt soe. Unehäirete korral sobib ka õhtune vanniskäik.
Vanni ei tohiks minna, kui keha on jahe. Vanni ei tohiks minna täis kõhuga, samuti ei tohi ohtralt juua enne vanni minekut.
Optimaalseks veetemperatuuriks on 36,5-37 kraadi, kindlasti peab soe olema ka vannituba – vähemalt 20 kraadi.
Soovitatakse 20-30-minutilist vannisolekut. Esmalt tuleks vannis veidi istuda, siis siruta jalgu , seejärel liigutada käsi ja ülakeha. Pärast vanni on kasulik korraks külma või jaheda duši all käia. Peale vanniskäiku heita hommikumantliga pikali .
Tervendava toime tugevdamiseks lisatakse vanni erinevaid aromaatseid aineid, soolasid, gaase jne.
Kodus kasutamiseks on vanniõlid tõhusa toimega ka mitme haiguse vastu.
Vannid jaotatakse vastavalt vee temperatuurile:

• Külmad vannid – alla 20 kraadi
  
• Jahedad vannid – 20-33 kraadi
  
• Leiged vannid – 34-35 kraadi
  
• Soojad vannid – 36-38 kraadi
  
• Kuumad vannid – 39 + kraadi
  

Vannis käigu efektiivsust tõstab masseerimine veejugadega ning mullivanni puhul ka õhumullide masseeriv toime.
Veeprotseduurides kasutatakse erinevaid vanne :

• Ürdi- pärlivann
  

Sooja vee ja ravimtaimedest valmistatud erinevate ürdikontsentraatide koostoimel ürdi-pärlivannis parandatakse vereringet, lõdvestatakse lihaseid ning vaigistatakse valu. Soe vesi koos ürdiekstraktiga lõõgastab ja maandab stressi, nahk muutub pehmemaks, elastsemaks, siledamaks, paraneb soolemotoorika, närvisüsteem tasakaalustub, uni paraneb, ainevahetus intensiivistub, paraneb hapnikuga varustatus kogu kehas, alaneb vererõhk, paraneb käte- jalgade verevarustus. Pärlivanni valimisel arvestatakse erinevate ürtide erinevate toimetega (rahustav, ergutav, valuvaigistav, ainevahetust stimuleeriv). Vannivee temperatuur on 36-38 kraadi. Kombineeritult teiste vesi- ja soojaravidega sobivad vannid krooniliste südame- veresoonkonna haiguste korral, koos võimlemise või vesivõimlemise ja massaažiga vähendavad ravivannid vaevuseid ja liigesjäikust erinevate liigeshaiguste puhul. Ürdi- pärlivann on vastunäidustatud ägedate põletike, raseduse ning rasked südamehaigused.

• Aroomivannid erinevate õlidega
  

Looduslikel vanniõlidel on raviv toime, mille tagab õlis sisalduv naturaalne toimeaine. Erinevate õlide toimed:

• Sojaõli-
  

näidustused: tundlik, kuiv ja sügelev nahk, kontaktdermatiit , psoriaas, allergilised nahahaigused, nahahaiguste toetav ravi, raseduse ajal;

• Rosmariin-
  

näidustused: üleväsimus, vereringehäired, naha vereringe ergutamine , lihasvalud ja –pinged, tselluliiti toniseeriv, värskendav, parandab verevarustust nahaaluskoes ja lihastes.
toime: leevendab lihasvalusid, stimuleerib ainevahetust, toetab närvisüsteemi. Omab teotahet ja mõttetegevust stimuleerivat toimet. Soodustab juuste kasvu. Ei soovitata epilepsiahaigetele.

• Lavendel, tüümian ja salvei-
  

näidustused: degeneratiivsed liigeshaigused, reumaatilised ja tugi liikumissüsteemi vaevused, valuvaigistav, üldtoniseeriv, lõdvestav, pehmendav, lihas- ja liigesvalusid vähendav, sobib närvilisuse, stressi ja unehäirete korral.
toime: on antiseptiliste omadustega, vähendab aknet ja psoriaasi, leevendab külmetushaiguseid.

• Meliss-
  

näidustused: põletikuvastase, lõõgastava toimega. Sobib närvilisuse ja unehäirete korral.

• Männiokkaõli-
  

näidustused: tugiliikumissüsteemi vaevused, degeneratiivsed liigeshaigused, vereringehäired, lihas- ja liigesvalud.

• Kummel -
  

näidustused: tundlik, kuiv ja sügelev nahk, allergia - või  põletikunähtudega nahk, raseduse ajal
toime: lõdvestav, nahka pehmendav, sobib erinevate nahahaiguste ja  naistehaiguste korral.

• Merevannid
  

Merevannid karastavad orgnismi ja hoiavad ära mitmeid haigusi- eelkõige nahahaigusi, infektsioone ning allergilisi hädasid. Peale selle toidavad need protseduurid hästi nahka. Aitavad ka vabaneda mitmesugustest häirivatest nahapõletikest, kui need pole just allergilise või patoloogilise iseloomuga.
Talassovanni tegemisel tuleb kasutada meresoola ja vetikaid. Vesi ei tohi olla liiga kuum, vastasel juhul põhjustab see veresoonte järsku laienemist , mis võib organismile halvasti mõjuda, tõstes järsult vererõhku, ja säärases seisundis pole vannivõtmine üldse mitte soovitatav. Sobiva soojusega vanni tegemiseks peaks varustama ennast veetermomeetriga. Mervanni kõige sobivam temperatuur on 37 kraadi. See mõjub organismile kõige paremini. Jahedama vee korral ei saavuta te vajalikku raviefekti.
Talasso vanni tuleks kindlasti jääda 15- 20 minutiks. Pärast vanni loputada end ilmtingimata jahedama veega üle, sundimaks veresooni pisut kokku tõmbuma ja pesemaks maha meresoola. Halvasti mahapestud ja nahale jäänud sool ärritab nahka.
Merevannis ei maksa ennast pesta. Kõige õigem oleks end seebi ja nuustikuga puhtaks pesta enne merevanni minekut. Seejärel loputada vann puhtaks, lasta sinna uus soe vesi, lisada meresoola ning lesida veerand tundi tervistavas vees ja siis loputada dušiga end üle.
Lisaks meresoolale ja vetikatele võib vanniveele lisada erineivaid aromaatseid lisandeid. Nende abiga saab ravida külmetust, vältida nahakuivust, vabaneda vistrikest jne. Ravikosmeetika seisukohast on merevannid koos ravimtaimedega vägagi mõjusad. Soovitav on kasutada vannis poekeemia asemel ravimtaimi, mis on kahjutud ning mõjuvad seejuures tervistavalt ja nahale hästi.
Hea on võtta mitme ravimtaime tõmmist korraga. Ravimtaimetõmmistega vanni on soovitav võtta 1-2 korda nädalas. Vannis peaks viibima vähemalt 20- 30 minutit. Üheks vannikorraks kulub umbes 200- 300 g ravimtaimi. Täita vann soolase veega, lisada ravimtaimede tõmmis ja saabki protseduuriga alustada. Hoolitsema peab selle eest, et südamepiirkond jääks veest välja.
Enne vannivõtmist pesta end korralikult putaks, eemaldamaks nahapinnalt kaitsvat happelist rasvakihti ja kergendamaks aktiivainete nahka imendumist. Pärast soola- taimevanni oleks parem end voolava veega mitte loputada.
Mõningaid taimi, mida erinevate vannide puhul kasutada ja nende toimeid:

• Vanni rahustav mõju on tugevam, kui lisada veele lavendli -, nõmm- liivatee-, kummeli või pärnaõisi või mõne okaspuu ekstrakti;
  
• Nahka pinguldavalt mõjuvad männipungad, põldosjavõsud, rosmariinilehed ja kuiva naha korral võib veel vette lisada pärnaõisi;
  
• Bakteritevastane toime on kadakamarjadel, männipungdel ja takjajuurtel;
  
• Tromboflebiidi (ummistava veenipõletiku) profülaktikaks võib vanniveele lisada kummeli-, saialille-, pärnaõie-, lavendliõietõmmist, männipungi, põldosjavõrseid, nõmm- liivateed .
  

Erinevaid retsepte ja kombineerimisvõimalusi on väga palju. Selleks tuleb teada üht- teist ravimtaimedest ja nende põhitoimest.
Mõned näited:

• Mee- vaarikavann
  

Vaarikalehed soodustavad higieritust, see omakorda aitab vabaneda üleliigsest kehakaalust. Mesi pehmendab nahka.

• Okkaekstraktivann
  

Mõjub eriti rahustavalt, stimuleerib ainevahetust, aitab vabaneda üleliigsest kehakaalust. Sageli soovitatakse inimestele, kes kannatavd neurooside ja teiste närvisüsteemi funktsionaalsete häirete all. Kasu on ka üleväsimuse korral. Okkaekstraktides sisalduvad eeterlikud õlid mõjuvad hästi nii nahale kui ülemistele hingamisteedele.

• Apelsinimahlavann, sidrunikoorevann
  

Tsitruseliste mahl aitab organismist välja viia jääkaineid ning mõjub hästi nahale, muutes selle siledaks ja kauniks. Sidrunivanni oivaline aroom rahustab omakorda närve ja annab tõelise energialaengu.

• Kliivann
  

Vanniveele lisatud erinevad kliid (nisu-, kaera-, maisi- või mandlikliid) mõjuvad väga hästi nahale. Selliste vannide toime on põletikuvastane, sügelusevastane ja nahkapehmendav
Erinevad vannid veel toimepõhiselt:

• Higistamist ja poore ahendavad vannid saab näiteks tammekoore ja kikkaputkejuure tõmmisest, nõgese- ja süstlehise teelehe lehtedest ning lodjapuumarjadest. Paljuhigistavale inimesele on kasulikud ka vannid pähklipuulehe ning leedriõie- ja marjatõmmisega. Liigse higistamise vastu on veel erakordselt mõjusad vannid salvei ja tammekooretõmmisega.
  
• Kuiva ja praguneva naha muudab kauniks meresoolavann raudrohutõmmisega. Pärast seda vanni on nahk pehme ja sile.
  
• Vereringele mõjub hästi kastan . See tugevdab nahakapillaaride seinu.
  
• Saialillevannid kiirendavad haavade paranemist, neil on organismile toniseeriv mõju.
  
• Põletikuvastane toime on kaselehel, teekummelil ja võilille maapealsel osal.
  
• Tselluliidivastase toime annavad meresoolavannidele vetika-, põldosja-, luuderohu-, hobukastani -, salvei- ja rosmariiniekstraktid. Kõik need taimed muudavad saledamaks ja kaunimaks.
  

Dušid.

Erinevad dušid ja protseduurid nendega on osa veeprotseduuridest. Dušši peetakse oma olemuselt mitu korda tõhusamaks kui vanni, tema masseerivate omaduste tõttu.
Dušiprotseduurid sobivad mitmete probleemide puhul:

• Liigeseprobleemid, liigesjäikus
  
• Südame- ja veresoonkonna haigused
  
• Vereringehäired
  
• Kõhukinnisus
  
• Soolte spasmid
  
• Unetus
  
• Stress
  
• Rasvumine
  
• Tselluliit
  
• Õlavöötme ja seljavalud
  
• Närvisüsteemi probleemid
  

Vastunäidustused dušile:

• Ägedad põletikud
  
• Haavandid, nahalõhed
  
• Palavik, külmetushaigused
  
• Südameprobleemid
  
• Rasedus
  
• Pahaloomulised kasvajad
  
• Neeru- ja sapikivid .
  

Vesiravis kasutatakse mitmeid erinevaid dušiliike:

• Survedušš
  

masseerib kogu keha survestatud veejugade abil. Avaldab tugevat mõju just liigse kaaluga inimeste puhul. Survedušš toniseerib nähtavalt nahka, nahaaluseid kudesid ja lihaseid, stimuleerib seedimist ning aitab organismist väljutada jääkaineid. Esmase efekti saavutamiseks on vaja 10-20 protseduuri;

• Tsirkulaarne dušš
  

aitab tõsta nahaelastsust, vabaneda lihaskrampidest peale füüsiliselt koormavat tegevust ning ülesaada igapäevasest stressist. Selle protseduuri juures kasutatakse tavapärase survega dušše, mis pritsivad erinevatest suundadest ning igast ilmakaarest;

• Veealune massaaž
  

protseduuri ajal lebab patsient sooja veega täidetud vannis, massaaži teostab medtöötaja. Naha kapillaarid suurenevad, paraneb kudede toitumine ning naha elastsus. Vaja läheb 15-20 protseduuri naha silumiseks. Veealune massaaž omab mõju ka rasvkoele;

• Charcot dušš ehk juga dušš
  

Tugeva, suunatava 2- 3 atm survega veejoaga tehtav massaaž püsti seisvale inimesele. Väga intensiivne vesiprotseduur. On tugeva, ergutava ja üldtoniseeriva toimega, parandab naha ja nahaaluskoe verevarustust, toimib suurepäraselt tselluliidimassaažina, sobib hästi istuvast eluviisist tingitud turja- ja alaseljavaevustele. Kombineeritult dieedi ja võimlemisega sobib hästi neile, kes soovivad kehakaalu langetada.
Ei sobi veenilaiendite ja tromboosiohu puhul, südame rütmihäirete, kõrgvererõhutõvega, südamepuudulikusega. Neeru- ja sapikivide puhul võib tugeva joaga massaaž esile kutsuda valuhoo. Ja ei sobi ka rasedale.

Kasutatud kirjandus:

Higistamine, http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/kehahooldus/?KEHA_ANAL%DC%DCS:HIGISTAMINE

Higistamisest, http://www.higistamine.ee/higistamisest/

Liighigistamine, http://www.derma.ee/articles.php?id=106

Seep, http://et.wikipedia.org/wiki/Seep

Seebi tüübid ja nende valmistamine kodustel meetoditel, http://tagatargemad.blogspot.com/search/label/seebi%20tegemine

Seep, http://www.annaabi.ee/download.php?i=12666

Kuidas reageerivad saunakuumusele erinevad kehaorganid?, http://www.terviseakadeemia.ee/et/node/492

Sauna mõju tervisele, http://www.nokitse.ee/hea-tervise-valemid/sauna-m%C3%B5ju-tervisele

Saun ja saunatamine, http://www.annaabi.ee/Saun-ja-saunatamine-m99898.html

Hüva leili neile, kes tahavad olla terved , http://www.terviseleht.ee/200127/27_saun.php

Saun, pesemiseks- aga mitte ainult, http://www.mooska.eu/suitsusaun-haanjas/sauna-uudised/105-saun-pesemiseks

Vee tervendav mõju, http://cantervilla.ee/saunad/vee-tervendav-moju/

Tervislikud elukombed, http://www.annaabi.ee/kehaline-referaat-m89707.html

Vesiravi, http://www.spatervis.ee/loogastus_raviet/loogastused_ravidet/vesiraviet

Talasso, Mere tervistav jõud 2004/ Toim K. Liivas. 2004. Tallinn: Odamees OÜ

Vesiravi, http://www.teraapia.com/?topic=15&info=1

Veeprotseduurid, http://www.kergemaks.ee/public/31442.html