Saun ja saunatamine (0)

Korp ! Sakala
Saun ja saunatamine
Rebasereferaat
Koostaja : reb! Andres Uibo
Juhendaja : ksv! Anton Pünninen
Tallinn 2008

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Sauna ajalugu 4
Erinevad sauna liigid 5
Vastunäidustused 8
Kokkuvõte 10
10
Kasutatud kirjandus 11
Lisa 1 – Soome sauna kasutamise eeskiri . 12
Lisa 2 – 11 tõde saunatamisest. 13

Sissejuhatus

Teemavalikuga olid lood suhteliselt lihtsad. Mulle helistas ksv! Pünninen ja mainis, et seoses tänase saunaõhtuga oleks tore kui oleks ka referaat ja kuna mul oli rebasereferaat veel tegemata, siis pöörduski ta selle teemaga minu poole. Samas oli teema mulle ka päris sobiv, sest just maikuus valmis lõpuks ka kauaoodatud saunakompleks minu vanematekodus, seega olin selle teemaga ka natukene eelnevalt tegelenud . Üritaksingi siis lühidalt kirjutada sauna ajaloost, erinevatest sauna tüüpidest, sauna kasulikkusest ja kogu saunaskäimisega seonduvast, seega pärast minu teoreetilist poolt saate kõik enda uusi teadmisi ka praktikas rakendada.

Sauna ajalugu

Sauna ajalugu arvatakse algavat isegi üle tuhande aasta tagasi. Algselt oli saun muidugi koht, kus ennast pesta, kuid samas raviti seal ka haigeid ja sünnitati lapsi. Rändava eluviisiga Soomes elavad inimesed omasid juba primitiivseid saunu. Nad soojendasid maasse kaevatud auke ja katsid need augud näiteks naha või mnillegi muuga , et neil oleks soe koht, kus ennast pesta. Sellised algelised saunad olid vägagi sarnased indiaanlaste higitelkidele, millest hiljem ka natukene pikemalt juttu tuleb.
Sellised kuumad ruumid arenesid edasi suitsusaunaks, mis on tänapäeva saunadest kõige traditsioonilisem. Suitsusaunad pidasid vastu kuni 1920 aastateni, pärast mida nende ehitamisest loobuti, sest kasutusele võeti uuemat tüüpi ahjud.
Suitsusaunas on väga mugav kuumus, aga probleem oli suitsus. Enne iga saunakorda oli vaja pesta pingid . Tihti juhtus, et need põlesid ka maha, sest sellise sauna kuumust oli üsnagi raske kontrollida. Tänapäeval on suitsusaunad hakanud taaskord populaarsust koguma.
Peagi hakati saunadele ehitama ka korstent, kuid kasutati ikkagi kive, et hoida kuumust. Tänapäeva kerised kasutavad kütteks elektrit, sest see on üpriski lihtne, kuid elektrikerise kuumus erineb puiduküttest, mistõttu puiduküttega kivikerised on läinud viimasel ajal rohkem moodi.

Erinevad sauna liigid

Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun

Hamman (araabia keeles - kuumutama) on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40-50°C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Keha värskendamiseks on mitmeid jahedamaid ruume , kus soovi korral saab end külma veega üle valada.

Soome saun

Soome sauna iseloomustab tuhande aasta pikkune traditsioon ning lihtsus. Õhk saunas on kuum ja kuiv, lühiajalist niiskust lisatakse leili viskamisega kerisekividele. Sauna köetakse seni, kuni temperatuur on 65-95°C kraadi ning astmelisel laval on võimalik valida erinevate temperatuuride vahel. Peale iga laval käimist võib end kasta jaheda veega või jahutada värske õhu käes. Soome saun on ette nähtud pikemaajaliseks lõdvestuseks.

Rooma saun

Erineb kõigist teistest liikidest eelkõige selle poolest, et seda ei köetudki otseselt kuumaks ning seal polnud võimalik leili visata . Rooma saunades oli põrandasse ja seinaõõntesse paigaldatud küte. Väljakaevamised Itaalias Pompeis on toonud päevavalgele astmelised lavad erinevate temperatuuritsoonide tarvis. Rajatud olid sooja ja külma vee basseinid , mis viitab sellele, et ka rooma saunas olid tavaks vahelduvkümblused.

Vene saun ehk leilisaun

Banja on puust majake nagu soome saungi. Vene saun köetakse ahjuga maksimaalselt 50°C ja visatakse siis nii palju leili, et tekivad paksud aurupilved. Soome saunaga võrreldes on vene saunas jahedam, kuid tunduvalt niiskem. Saunaskäimise protseduur on aga sarnane. Keha kuumutatakse mitu korda ja jahutatakse kas külma välisõhu, vee või lumega.

Iiri saun

Selle sauna liigi arendasid eelmisel sajandil välja kaks arsti. Erinevus teiste võrreldes on, et spetsiaalse värske õhu juurdevoolu abil välditakse udupiiskade teket. Temperatuur on 50-55°C, seega pisut kõrgem kui mõne muu saunaliigi puhul.

" Indiaani saun" ehk higistamistelk

Tegemist on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paigaga . Indiaani kultuuris "saun- kirik ". Higistamistelk (inglise keeles sweat lodge) on mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige vanem tseremoonia, mida kasutas enamus hõimusid. Toimub väikeses kuplikujulises telgis. Selle mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige esimese tseremoonia juures on ühendatud saun ja kirik. Istutakse külg-külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu , millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid . Telgis luuakse tingimused, mis sarnanevad emaüsaga. Sügava puhastumisprotsessi soodustamiseks kasutatakse ka palveid ja laule. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged , jätkata elu puhtama ja kergema tundega.

Aurusaun

Kaasaegne aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40-45°C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav .

Suitsusaun

Seda on nimetatud ka sauna algvormiks. Koht, kus sadu aastaid sünnitati lapsi. Lisaks usuti , et suitsusaunal on raviv toime ning saunas käimine teeb puhtaks nii ihu kui hinge. Suitsusaunal puudub korsten ja ka vajadus selle järele. Tavaliselt sauna nurgas asuvat suitsukerist köetakse 4-5 tundi. Põlemisel tekkiv suits ei välju saunast korstna kaudu, vaid jääb esialgu ruumi sisse ning siis läheb väljub kas uksest või katuse suitsuavast. Kerise peale on asetatud pada , kust saab kuuma vett pesemiseks. Võetakse leili, viheldakse ja pestakse samas ruumis. Suitsusauna ei minda kütmise ajal, kui see on suitsu täis. Alles siis kui saun on kuum, söed tuhaks põlenud ning üleliigne suits välja läinud, minnakse lavale ja pesema. Suitsusaunas olles peab meeles pidama , et nõgise seina vastu end ära ei määriks. Muidu võib juhtuda, et saunast tulles oled mustem, kui sinna minnes.

Infrapunasaun

Organismi kuumenemine infrapuna saunas stimuleerib higistamist ja mürkainete eraldumist. Infrapuna saunas käimist võib vaadelda, kui ühte osa dieedist, mis viib organismist välja jääkained, programm organismi süvapuhastuseks. Ühe seansi kestvuseks on 30 minutit temperatuuril 45-50°C. Infrapunalained soojendavad keha 4 cm sügavuselt, kudede soojenemine kutsub esile loomuliku higierituse. Keha temperatuur tõuseb kuni 38,5°C , imiteerides loomulikku organismi reaktsiooni infektsiooni suhtes, sellele lisandub vastutegevus haigust tekitavate bakterite ning haiguste vastu. Infrapunasaunas erituvas higis on 80% vett ja 20% tahkeid aineid, selliseid nagu rasv , kolesterool , toksiidid, happed . Võrdluseks: Tavalises saunas keha kuumeneb umbes 3-5 mm sügavuselt aga higi sisaldab kusagil 95% vett ja 5 % tahkeid aineid.

Vastunäidustused

Vastunäidustusi ei ole tegelikult väga palju. Madala vererõhuga ei soovitata sauna minna. Palju küsitakse alkoholi tarbimise kohta saunas. Alkoholi tarbimisega ei kaasne otseseid vastunäidustusi saunas ja saunamõnusid see ei sega. Tõsiste südamehaigustega ei ole loomulikult soovitav sauna ronida, aga mõõdukas koguses sauna vastu ei tohiks kellelgi midagi olla. Võib jus istuda ka alumisel istmel, kus temperatuur on madalam. Isegi rasedatel naistel on lubatud saunas käia. Kui varem pole sanas eriti palju käidud, siis rasedana on halb aeg alustada, aga muid vastuväiteid ma kuskilt ei leidnud. Probleemide vältimiseks tuleks kas siis saunas, või siis mahajahtumise ajal kindlasti midagi juua, et taastada kehas vedeliku tasakaal. Eriti hea pidi olema peale sportimist saunas käia, sest see lõdvestab lihaseid ja pärast tuleb selline uni, et maga või hommikuni.
Sauna kasulikkus
" PÕLETAB KALOREID - Tänu kiirenenud ainevahetusele ja higistamisele kuluvale energiale võib ühe saunaskäiguga kulutada kuni 300 kalorit (see on enam-vähem võrdne 2-3 miili jooksmisega).*
" MÕJUTAB SÜDANT - Kõrge temperatuuri korral Südame löögikiirus tõuseb, mis parandab ka vereringet.
" TOOB SÜGAVAMA JA RAHULIKUMA UNE - Saunas võib käia enne magamaminekut, et sügavam uni tagaks parema väljapuhkamise. Saun võib kergendust tuua ka ninakinnisusele.
" PUHKUS JA SUHTLUS - Saunakogemus võib olla vägagi isiklik nauding , aga seda võib jagada ka perekonna ja sõpradega. Koos mõne erilise inimesega saunas olles jääb aega avameelsuseks, vaikseks vestluseks ja läheduseks.
" LÕDVESTAB LIHASEID - Saun võib ajutiselt leevendada ka liigesepõletikku ja reumat.
" PUHASTAB MÜRKAINETEST - Läbi higistamise aitab saun sul vabaneda sellistest mürkainetest nagu plii, nikkel ja elavhõbe.
" PUHASTAB NAHKA - Annab nahale nooruslikuma jume. Pooride avamise ja naha puhastamisega ei saa sa mitte ainult puhtama naha vaid ka ilusama jume.
" LEEVENDAB STRESSI - Saun aitab meil end lõdvaks lasta ja vabastab meid igapäevaelu stressist ja ärevusest.

Kokkuvõte

Saun on olnud eestlaste elus üks pidepunkte. Kui hakati ehitama uut talu, ehitati kõigepealt valmis suitsusaun, seejärel laut ja alles siis elumaja. Väheste vastunäidistuste tõttu sobib ta enamikule inimestest. Saunaga kaasneb ju alati ka mõnus seltskond ja enamasti ka kerge õlu, mis teeb olemise eriti heaks, kui saab rüübata külma õlut kuumas saunas.

Kasutatud kirjandus

Näripea, L. “Saun soojaks ”, Bioneer 09.11.2008
http://www.cankar.org/sauna/origins/sauna_e.html
http://www.saunaexpert.ee/saunast.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Saun

Lisa 1 – Soome sauna kasutamise eeskiri.

Alustuseks tuleks ennast pesta. See aitab hoida ruumi puhtana.

Sisene sauna ja istu kõige ülemisele pingile. Võid kasutada väikest käterätikut istumise alla panemiseks.

Lõõgastu paar minutit ja lase kuumusel enda keha läbi immutada ja naha poorid avada.

Võid reguleerida õhuniiskust visates vett kerisele. Veeaur paneb sauna kuumemana tunduma.

Jahtu vahepeal maha. Võid selleks niisama istuda, käima väljas, ujumas, või niisama dušši all.

Korda eelnevat nii palju kui soovid. Lõõgastu ning naudi kuumust.

Lõpuks pese kogu higi korralikult maha.

Jahtu rahulikult maha ja kuivata ennast, enne riidesse panekut.

Maga ennast rahulikult välja ja joo kindlasti midagi ( vett, õlut, mahla ), et rahuldada keha vedelikuvajadust.
Parima elamuse saamiseks vajad

Vähemalt 30, eeldatavasit 60 minutit aega, et oleks rahulikult aega lõdvestuda

Korralikku ja suurt saunalina
Kaalu ka järgnevate kasutamist

Väiksem rätik istumiseks.

Niisutav kreem peale sauna

Hommikumantel, mida mahajahtumise ajal kanda.

Lisa 2 – 11 tõde saunatamisest.

1. Suurel osal inimestest kergendab saunatamine uinumist ning suurendab sügava une määra.
2. Saunatades eritab organism stressihormoone ja heaolu hormoone.
3. Vindise peaga saunatamine on ohtlik, kuna siis on vererõhk madalam kui tavaliselt. Madalam vererõhk võib põhjustada minestamist.
4. Inimese süda pumpab verd umbes 5 liitrit minutis , kuumas saunas aga võib see olla kuni 13 liitrit minutis.
5. Ei ole mingit teaduslikku tõestust selle kohta, et saun kiirendaks kuidagi pohmelli möödumist.
6. Tavaliselt tehakse saunavihad kaseokstest, kuid selleks võib kasutada ka tammeoksi, kadakat ja kõrvenõgeseid.
7. Kui saunavihtasid tahetakse säilitada kas kuivatatuna või külmutatuna, siis tuleks vihad valmis teha jaanipäeva aegu.
8. Saunatamine koos jääaugus ujumisega läheb aina rohkem moodi, kuna selle tegevuse on nüüd avastanud ka noored.
9. Mõned psühholoogid ütlevad, et saunatamise aegsed ja selle järgsed positiivsed tunded on seotud lapsepõlve soojuse ja turvatundega.
10. Infrapunasaunas on kuiv soojus . Seal higistamine ei teki sauna niiskusest vaid keha siseselt nagu sportides .
11. Seest külma veega niisutatud saunamüts lisab saunatamise naudingut ning võib pakkuda leevendust isegi migreeni puhul.