Lennutranspordi kordamisküsimused (0)

Q: Milline on erinevus IATA ja ICAO vahel lennuettevõte seisukohalt?

Vastus leiad õppematerjalist: Lennutranspordi kordamisküsimused

Q: Miks LCC suudavad lennata odavam?

Vastus leiad õppematerjalist: Lennutranspordi kordamisküsimused

Q: Miks turpoproppellegiga lennukite optimaalseks lennukauguseks peetakse 600- 850 km?

Vastus leiad õppematerjalist: Lennutranspordi kordamisküsimused

Tallinna Tehnikaülikool - Logistika - Lennutransport

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milline on erinevus IATA ja ICAO vahel lennuettevõte seisukohalt?
Miks LCC suudavad lennata odavam?
Miks turpoproppellegiga lennukite optimaalseks lennukauguseks peetakse 600- 850 km?

1. Nimetage ja seletage õhuveo vabadused (Freedoms of the Air) 1-9.

Õigus lennukis lennata üle teise riigi territooriumi.

Õigus peatada teises riigis tehnilistel eesmärkidel (näiteks tankimiseks). Pole õigust peatamisriigist/sse teostada vedu.

Õigus reisijate veoks omast riigist teise riiki.

Õigus reisijate veoks teisest riigist oma riiki.

Õigus reisijateveoks kahe võõra riigi vahel kui lennuliini alg- või lõpp-punkt asub omas riigis.

Õigus reisijate veoks kahe võõra riigi vahel kui kaks lennuliini ühendatakse omal riigil (kodu lennuväljal ).

Õigus reisijate veoks kahe võõra riigi vahel kolmanda riigi lennuettevõte poolt.

(kabotaaž) Õigus veoks ühe riigi lennuettevõtel teisel riigi territooriumil. Liin võib omada algus- või lõpp-punkti lennuettevõte päritolu riigis.

Õigus veoks ühe riigi lennuettevõtel teise riigi territooriumil.
2. Seletage lühendid (ASK, ATK, RPK, RTK, LF).
ASK – istmete arv * kaugus
ATK – näitab saadaval kogu kaubaveomahtu
RPK – kaugus*reisijate arvestades
RTK – näitab tegelikku kaubaveomahtu
LF – täituvus ehk (RPK/ASK)*100%
3. Milline on erinevus IATA ja ICAO vahel lennuettevõte seisukohalt?
IATA on loonud clearing house’i ehk tsentraalpanga lennuettevõtete arvelduste lihtsustamiseks omavahel ja IATA reisibüroodega . Koostöö lennuettevõtete vahel (interline, koodijagamine jne, sh tariifide väljakujunemise reeglistik)
4. LCC vs traditsioonilised lennuettevõtted, miks LCC suudavad lennata odavam?
5. Ryanair, miks nii odav?
Maksimeeritud istmete arv lennukis ja minimiseeritud tasuta teenuste loetelu pardal ning kõikvõimalike lisateenuste müük lisatasu eest.
Minimiseeritud reklaami eelarve.
Intensiivne lennukite kasutamine tagab lennukiparki kõrge tootlikkuse.
Personali efektiivne kasutamine. Ei ole IATA liige.
6. Seletage: maapealne teenindus – ülesanded.
Maapealne teenindus pakkub :

reisijateveo teenused - reisijate registreerimine ja lennukisseminek;
rambiteenused – õhusõiduki saabumis ja väljumis protseduurid, õhusõiduki pagasi maha- ja pealelaadimine ning vee- ja tualetiteenus;
lastimise kontroll– lasti ja tasakaalu lehe valmistamine ja toimetamine.

Lisaks veel:

puhastusettevõtte – lennukisalongi puhastus;
kütusefirma – lennukikütuse tankimine ettenähtud ajal;
toitlustusfirma – uute galeeride pealelaadimine ja tühjade mahalaadimine;
lennujaam – trapiteenus, v.a juhul kui seda teenust pakub maapealse teeninduse firma.

7. Ühe perekonna lennukid : eelised ja nõrgad kohad ( Boeing 737 näitel).
MRO ja meeskonna jaoks ühtne tüübipädevus. Varuosade sobivus( elektroonika , mootor). Paindlikus lennuliinide opereerimisel.
8. Miks turpoproppellegiga lennukite optimaalseks lennukauguseks peetakse 600- 850 km?
20% suurema liikumapaneva efektiivsusega kui ntks Turbofan. Turboprop saavutab oma optimaalsuse 300 Kts kiiruse juures väikeste vahemaade puhul.
9. Seletage mõiste „ road feeder “, miks see kasutakse.
Õhusõiduki asemel võib kaup liikuda ka veoautoga (RFS). Näiteks juhul kui on vaja tagada teenus Door – airport või airport - door teenus.

Juhul kui kaubavoolu maht sihtkohta uletab regulaarlende teenindavate lennukite kaubaruumi mahtu
Juhul kui kauba hulk on tagasihoidlik ja eraldi kaubalennuki rakendamine ei ole otstarbekas
Juhul kui lennutransport on kättesaamatu
Juhul kui liikumine veoautoga mõnel etappil kiiruse poolest ei kahjusta oluliselt „lennutranspordi“ teenuse“väärtust

10. Nimetage lennutranspordi kaubaveo kasvutegurid ja takistused.
Kasvutegurid:

ekspordi edendamine,
uued kaubandussuhted ,
just in time mõiste,
riikliku vahelesegamise vähendamine,
uued kaubad .

Takistused:

keskkonnaalased eeskirjad,
juurdepääsu puudumine lennuväljale,
õli ja kütuse hinnad ning saadavus,
terrorism ja relvastatud konfiktid.

11. Varssavi konventsioon vs Chicago konventsioon.
Varssavi konventsioon (koostatud 12. oktoobril 1929. a. Varssavis) on rahvusvaheliste õhuvedude reeglite ühtlustamise konventsioon. Konventsiooni rakendatakse inimeste, pagasi või kauba rahvusvahelise veo suhtes, mida teostatakse õhusõidukiga tasu eest ja ka tasuta, kui teostatakse lennuettevõtte õhusõidukiga.
Chicago: 1944 aastal kogunesid viiekümne riigi esindajad konverentsil Chicagos, et kehtestada rahvusvahelised ning ühtsed lennundusreeglid ning standartid . Konverentsi lõpus 7ndal detsembirl 1944 allkirjastati kolmekümne kahe riigi vahel lepe, millega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennundus Organisatsioon (ICAO). Organisatsiooni eesmärgiks seati rahvusvahelise koostöö parandamine ning lennundusreeglite ühlustamine liikmesriikides. Seda lepet tuntakse ka kui Chicago Konventsioon (Chicago Convention). Nüüdseks on juba praktiliselt kõik maailma riigid astunud selle organisatsiooni liikmeks ning kuuluvad ICAO liikmete hulka. Liikmesriikides muutuvad automaatselt seaduseks kõik reeglid, mis kehtestatakse ICAO poolt.Chicago Konventsiooni lisades kehtestatakse üldised lennureeglid ning üldiselt ka kogu siseriiklik ning rahvusvaheline lenundusalane seadusandlus ehitatakse üles ICAO standartite lisadena
12. ICAO olemus ja tegevusala .
Ehk Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon. Arvestades, et rahvusvahelise tsiviillennunduse edasine areng võib tõhusalt kaasa aidata sõprussidemete ning vastastikuse mõistmise loomisele ja säilitamisele maailma riikide ja rahvaste vahel, selle väärkasutus aga ohustada üldist turvalisust, ja arvestades, et riikide ja rahvaste vahel tuleks vältida vastuolusid ja edendada koostööd, et säilitada maailmas rahu; seetõttu allakirjutanud valitsused, olles leppinud kokku kindlates põhimõtetes ja korras, et rahvusvaheline tsiviillennundus võiks areneda ohutult ja korrapäraselt ning et oleks võimalik võrdsete võimaluste alusel luua rahvusvaheline lennuühendus, mis toimiks tõhusalt ja ökonoomselt; on sõlminud nendel eesmärkidel selle konventsiooni.
13. EASA olemus ja tegevusala.
Ehk Euroopa Lennuohutus Agentuur . EASA eesmärk on lennundusalane õigusloome ning vastutamine nende seaduste järgimise eest Euroopa Liidu liikmesriikides. EASA regulatsioonid muutuvad seaduseks kõikides Euroopa Liidu riikides. Peakontor asub Saksamaal Kölnis.
14. Eurocontroli olemus ja tegevusala.
Eurocontrol eesmärk on koordineerida riikide, lennuliiklusteenistuste ning tsiviil- ja militaarasutuste tegevusi parandades Euroopa lennutranspordisektori üleüldist võimekust (lennuliiklusteeninduse valdkonna kaudu!), aidates kaasa Euroopa lennuliikluse sujuvusele, ohutusele ja efektiivsusele. Lisaks abistab Eurocontrol Euroopa Komisjoni lennuliiklusreeglite ühtlustamisel.
15. IATA olemus ja tegevusala.
IATA – Rahvusvaheline õhutranspordi ühing. IATA asutati 1945. aastal Havannas, Kuubas. Ühenduse rajamise eesmärgiks oli lennuettevõtete tegevuse toetamine sh koostöö tõhustamine ohutuse, usaldusväärsuse ja majandusliku kindlustatuse osas ning kommertslennundusega. Tegeleb ohutusküsimustega, IATA akrediteerib reisibürood, et garanteerida lennufirmadele nende usaldusväärsus ning ka materiaalne komplensatsioon äri ebaedu korral.
16. ISAGO audiiti olemus.
Ehk IATA maapealse teeninduse ohutuse audit . ISAGO on sarnaselt ülesehitatud auditeerimise programm, mis on suunatud spetsiaalselt õhusõidukite maapealsetele teenindajatele. ISAGO standardid on ntks pagasi,reisijate,kauba,posti ja õhusõiduki käsitlemine.
17. IOSA audiiti olemus.
Ehk IATA operatsiooniline ohutusaudit. IOSA auditi läbinud lennuettevõtetele on teiste registreeritute auditeerimise tulemused saadaval IOSA andmebaasis ligipääsu nõude alusel mis lihtsustab koostööd lennuettevõtete vahel.
18. Seletage ICAO dokumentide loogikat: standartid vs soovitatud praktika.
Standard: Iga detail menetlusest, materjalist,talitlusest, personalist , on vajalik , et tagada ohutus ja mis vastab ICAO standarditele. Kasutatakse sõna ''shall'' ehk peab, ntks: Süsteemid PEAVAD olema sobilikud toiminguteks nii päevasel kui ka öisel ajal.
Soovitatud praktika: Sama mis standardil aga on soovitatav mitte vajalik. Kasutatakse sõna ''should'' ehk peaks. Ntks: Mingid asjad PEAKSID olema kooskõlas...
19. Õhusõidukite hoolduse korraldus.
Aluseks on lennutundide arv (FH - flight hour) ja lennutsükklite arv (FC – flight circle) intervallid olenevad lennukitüübist.

A- Check , liinihoolduse kontroll, „kerge“ reglameenti töövorm, ca 500-800 FH või ca 200-400 FC järel.
B-Check, teostatakse ca kord pooleaasta jooksul, kestab 1-3 päeva, võimalik teostamine ka A-checkide raames.
C-Check, baashooldus, nt ca 6000 FH või 18 kuud, kestab ca 1-2 nädalat.
D-Check„raske hooldus “, teostatakse kord 6-8 aasta järel, kestus ca 1 kuu või kauem.

20. Õhusõidukid kaubaveoks.
Tsiviillennunduses kasutatavad õhusõidukid ehitatakse ümber kaubalennukiteks. Nii kasutusel olnud, kui ka juba cargo- variandis tehasest tellitud lennukid. Enamus reisilennukitest, mis veavad regulaarliinidel reisijaid, veavad ka kaupa õhusõidukite pagasiruumides. Militaarülesanneteks loodud lennukite versioonid on kasutusel ka kaupade veoks, aga reeglina ainult siis, kui tegemist on keeruliste opereerimistingimustega lennuväljadega või raskete/erigabariitsete saadetistega.
21. Mis on AIP?
AIP on lennundusalane baasdokument, mis on eelkõige mõeldud kasutamiseks lennunduspersonalile rahvusvahelises ja kohalikus kommerts - või eralennunduses lendude planeerimisel ja sooritamisel Eesti õhuruumis ja lennuväljadel. Eesti AIP on avaldatud eesti ja inglise keeles.
22. Selgitage mõisteid:
AWD – Air Waybill. Lennusaateleht. Lennutranspordi peamine saatedokument, mis sisaldab endas kogu ajalikku informatsiooni.
MAWD – Konsolideeritud saadetiste puhul kasutatakse peasaatelehte MAWB
HAWD – Konsolideeritud saadetiste puhul kasutatakse alamsaatelehte HAWB
23. Varssavi konventsiooni sätted: kauba saatelehe sisu.
Kauba saatelehe sisu Täitmise koht ja kuupäev, lähte- ja sihtpunkt , kokkulepitud peatused , kaubasaaja nimi ja aadress, kaubasaatja nimi ja aadress, esimese vedaja nimi ja aadress, kauba laad , pakkide arv, pakendi liik ja täpne märgistus või numbrid nendel, kauba kaal ja kogus ja maht või mõõtmed, kauba ja pakendi väline seisukord , veo maksumus, kauba väärtus, kauba saatelehe eksemplaride arv, dokumendid – mis anti vedajale koos kauba saatelehega, veo teostamise tähtaeg ja veo marsruudi lühike kirjeldus, märge selle kohta – veole kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid, mis reguleerivad vedaja vastutust

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 16 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lotatimmu Õppematerjali autor

Lennutranspordi vastatud kordamisküsimused

Lennutranspordi kordamisküsimused konventsioon lennuettevõte icao chicago check tsiviillennundus

Sarnased õppematerjalid

docx

Transport ja ekspedeerimine II KT

19. Kaubakäsitluse tehnoloogia 20. AWB Funktsioonid: a. Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping b. Tõend veoks vastuvõtmise kohta c. Teabekandja d. Veotasu arvestamise alus e. Tolli- ja/või pangadokument f. Omandiõigust tõestav document g. Kindlustuspoliis (kindlustus kas lennufirmalt või kindlustusfirmalt) 21. Lennundustariifid: a. Rahvusvaheline Lennundusorganisatsioon (IATA) – kujundab rahvusvahelist tariifipoliitikat lennutranspordi vallas b. Lennundustariifide klassifitseerimine: a. Avaldatud IATA baastariifid b. Lennuettevõtjate avaldatud tariifid c. Lennuettevõtjate konfidentsiaalsed tariifid i. Tavatariifid ii. Spetsiaalsed tariifid Lisatasud: a. Turvatasu a. Turvatasu peab katma kaupade kontrolli ja läbivalgustamisega seotud kulud b. Turvatasu kehtestamine on seotud kindlustuspreemiate tõusuga

Transport ja ekspedeerimine

398

ppt

ELEA Organisatsioon

Assotsiatsioonide Föderatsioon (Federation of National Assotiations of Ship Brokers and Agents) Eestis tegutseb Mereekspediitorite Assotsiatsioon 12 liiget ICHCA Rahvusvaheline Kaubakäsitlejate Koordineerimise Assotsiatsioon (International Cargo Handling Coordination Association) IFCBA Rahvusvaheline Tollimaaklerite Assotsiatsioonide Föderatsioon (International Federation of Customs Brokers Association) IATA Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (International Air Transport Association) TIACA Rahvusvaheline Lennukauba Assotsiatsioon (The International Air Cargo Association) IMO Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (International Meritime Organization) IRU Rahvusvaheline Maanteetranspordi Liit (International Road Transport Union UIC Rahvusvaheline Raudteede Liit (International Union of Railways) UIP Eravagunite valdajate Rahvusvaheline Liit

Logistika

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused

268

pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Baas Logistika

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

193

docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

Turismiettevõtlus

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

345

docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.

Õiguskaitseasutuste süsteem